2-10-46576/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-46576

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-46576 Tsiviilasi

AS-i KPhagi osaühingu KVB vastu võlgnevuse 3 572 012 krooni, viivise 49 575.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 3 572 012 krooni Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS KP(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas ) Kostja osaühing KVB (registrikood XXX, asukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-46576 seoses hageja hagist loobumisega. 2. Rahuldada taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS-ile KP pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni, arvelduskontole nr 1XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Menetluskulud Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni 1. punkti osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele

2-10-46576

2 märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-46576, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AS KP(hageja) esitas 24.09.2010 Harju Maakohtule hagi osaühingu KVB (kostja) vastu võlgnevuse 3 572 012 krooni, viivise 49 575.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

13.10.2010 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Avaldusest nähtuvalt sõlmisid pooled 12.10.2010 kohtuvälise kompromissi, mille alusel tasus kostja hagejale võlgnevuse ning kinnitas, et ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Sellest tulenevalt loobub hageja esitatud hagist ja palub asjas menetluse lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432. Hageja palub tagastada 50 % tasutud riigilõivust, s.o 80 225 krooni. Hageja esindaja on 13.10.2010 elektronkirjas kinnitanud, et hageja ei taotle enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt (nii lepiti kokku kohtuvälises kompromissis).

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet, vaid on teatanud, et ei taotle enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas asjas on nõudelt tasutav riigilõiv 160 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 450 krooni hagi tagamise avalduselt, mis on 27.09.10

2-10-46576

3 määrusega jäetud rahuldamata. Nimetatud riigilõiv ei kuulu pooles ulatuses tagastamisele. Tulenevalt TsMS § 150 lg 8 ei kuulu selles osas määrus vaidlustamisele.

Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 23.09.2010 (maksekorraldus nr 51183) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõivu 160 450 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 80 000 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr 1XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

Meeli Kaur kohtunik