2-09-70858/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

29. november 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-09-70858

Tsiviilasi

Eve Lüüs hagi OÜ Bellami vastu 100 000 krooni ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 000 krooni

Menetlusosalised ja

nende esindajad

hageja Eve Lüüs

hageja esindaja vandeadv Tanel Pürn, tanel.purn@tarkco.ee ;

kostja OÜ Bellami, rk 10080106, asukoht Võõpse küla, Mäksa vald,

Tartumaa; esindajad juhatuse liige Roland Lääne

juhatuse liikmete Silver Savioja ja Andrei Altuhhovi volitusel.

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eve Lüüs hagi OÜ Bellami vastu osaliselt.

2. Välja mõista osaühingult Bellami Eve Lüüs kasuks laenu põhiosa 100 000 (ükssada tuhat)

krooni, viivis kohtuotsuse tegemise päevaks summas 4 114 (neli tuhat ükssada neliteist)

krooni ning viivis alates 30. novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1

sätestatud määras (EKP intress+ 7 %) aastas.

3. Kõik menetluskulud jätta OÜ Bellami kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse

kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 22.12.2008 kostja kontole 100 000 krooni selgitusega

„laen“. Suuliselt lepiti OÜ Bellami juhatuse liikme Roland Läänega kokku laenu tagastamises

kolme kuu jooksul. Laen on tagastamata. Hageja kirjad palvega raha tagastada on R. Lääne

poolt jäetud vastuseta. Hageja on hiljem tuvastanud, et kostja registrikaardi kohaselt ei olnud

R. Lääne juhatuse liikmena pädev ainuisikuliselt laenulepingut sõlmima. Registrikaardi

kohaselt on OÜ Bellami kolmel juhatuse liikmel ainult ühine esindusõigus. Sellest tulenevalt

on laenuleping volituse puudumise tõttu tühine. Kuivõrd volituse puudumise tõttu

laenulepingust tulenevat kohustust ei tekkinud, on tegemist alusetu rikastumise võlasuhtega.

Hageja nõuab kostjalt 100 000 krooni ja viivise tasumist summas 9 400 krooni ja alates

kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja esindajad Roland Lääne, Silver Savioja ja Andrei Altuhhov esitasid kohtule ühiselt

vastuväite hagile. Kostja ei vaidle vastu laenu saamisele. Kostja sai hagejalt 100 000 krooni

suulise laenulepingu alusel. Laenuleping ei ole tühine, sest kostja tolleaegsed juhatuse liikmed

andis R. Läänele volituse sõlmimaks OÜ Bellami nimel laenulepingu E. Lüüsiga. Kostja leiab,

et hageja tegevus hagi esitamise näol laenu ennetähtaegseks tagastamiseks ning lisaks viivise

nõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Laenulepingu sõlmimisel lepiti

kokku laenu tagastamise tähtaeg kaks aastat. 3-kuuline hagis väidetud laenu tagastamise

tähtaeg ei ole õige. Majanduslanguse tingimustes ei laenaks ükski juriidilise isiku juhtorgani

liige, kes tegutseb temalt oodatava hoolsusega, nii lühikese maksetähtajaga sellist suurt

summat. Hageja ei ole varem laenu tagasi küsinud, mis omakorda tõendab 2-aastast laenu

tagastamise tähtaega. Hageja viivise nõue on põhjendamatu, sest hageja ei ole tõendanud 3-

kuulist laenu tagastamise tähtaega ning asjaolu, et ta on enne hagi esitamist kostjalt laenu

tagastamist nõudnud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja

põhivõla 100 000 krooni ning seadusega ettenähtud viivise alates 27. maist 2010.

OÜ Bellami registrikaardile on kantud esindusõiguse erisused. Alates 21.07.2009 võivad

osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada ainult kõik juhatuse liikmed ühiselt. Hagejaga

laenulepingu sõlmimise ajal oli OÜ Bellami esindusõiguse kohta tehtud äriregistris järgmine

kanne: „alates 22.10.2008, osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada Andrei Altuhhov

üksinda ning teised juhatuse liikmed koos Andrei Altuhhoviga.“ Selline esindusõiguse erisus

kehtis kuni 27.05.2009. Sel perioodil olid OÜ Bellami juhatuse liikmeteks A. Altuhhov, T.

Kallas ja R. Lääne. A. Altuhhov on allkirjastanud kostja vastuse 19.10.2010, mille kohaselt A.

Altuhhov on andnud volituse R. Läänele laenulepingu sõlmimiseks hagejaga. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 119 lg 2 kohaselt seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu

tegemiseks. Laenulepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi seadus ette ei näe, seega võis

seadusliku esindaja A. Altuhhovi poolt antud volitus olla ka suuline. A. Altuhhov on kohtule

esitatud kirjalikus vastuses hagile kinnitanud R. Läänele antud volitust sõlmida OÜ Bellami

nimel laenuleping E. Lüüsiga 100 000 krooni laenamiseks tagastamise tähtajaga 2 aastat.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viis ja olemust.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 3-kuulist laenu tagastamise kokkulepet ja

kostja ei ole tõendanud 2-aastast laenu tagastamise kokkulepet. Volituse andmine 2-aastase

tagastamistähtajaga laenulepingu sõlmimiseks ei tähenda, et sellise tingimusega leping ka

sõlmiti. Kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et ta asus pärast 3 kuu möödumist nõudma laenu tagastamist. Hagi on kohtusse esitatud

täpselt 1 aasta pärast laenu andmist. Hageja vahepealse tegevuse osas laenu sissenõudmisel

igasugused tõendid puuduvad. Kostja poolt väidetud 2-aastase laenu tagastamise tähtaja vastu

räägib asjaolu, et laen on antud intressita. Ei ole mõistlik ja põhjendatud arvata, et

pikemaajaline laen antakse ilma igasuguse tasu maksmise kohustuseta (kasvõi hoiuseintress

vms) laenu kasutava isiku poolt.

Tõendatud on asjaolu, et hageja hakkas laenu tagasi nõudma hiljemalt hagi esitamisega

kohtusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 17.04.2010 (e-kiri tl 21). Kohus on seisukohal,

et nimetatud kuupäevast alates on laenusaajale kätte toimetatud laenuandja nõue laenu

tagastamiseks. Kostja soovis pidada läbirääkimisi, mis ebaõnnestusid (kostja vastus tl 25).

17.05.2010 kirjaga teatas R. Lääne, et kostja kompromissettepanekut ei võtnud hageja vastu.

VÕS § 82 lg 7 3. lause kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus

on seisukohal, et 1 kuu (kompromissiläbirääkimised) ja 10 päeva (tähtaeg kohustuse täitmiseks

kompromissi sõlmimise ebaõnnestumisel) pikkune tähtaeg on mõistlik aeg 100 000 krooni

suuruse tähtajata laenu tagastamiseks. Kostja pidi laenu hagejale tagastama hiljemalt 27. maiks

2010.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367

kohaselt Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Viivise määr 2010. aastal on 8 % aastas (0,022 % päevas). Perioodi eest 27.05.2010 kuni

29.11.2010 kuulub kostjalt välja mõistmisele (100 000x0,022x187) 4 114 krooni viivise

katteks ning alates 30.11.2010 VÕS §-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kostja poolt

põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus on seisukohal, et põhinõude täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud

kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule.

Kohtunik