2-09-42410/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-42410

Tsiviilasi H T hagi V P vastu põlvnemise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind 25 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H T ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx), kostja V P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2009

Resolutsioon Jätta H T hagi V P vastu põlvnemise tuvastamiseks rahuldamata.

Menetluskulud jätta H T kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja on sündinud xx.xx.xxxx.a xxxxxx. Hageja ema oli H T, sündinud xx.xx.xxxx ja surnud xx.xx.xxxx. Hageja isa on V P, sündinud xx.xx.xxxx. Hageja isa ja ema elasid terve elu koos, alates sellest ajast kui hageja sündis. Mõlemad vanemad kasvatasid hagejat koos, neil oli ühine majapidamine ja kooseluks vajalik ühine vara. Kostja pidas ja peab käesoleva ajani hagejat oma pojaks ja hageja peab kostjat oma isaks. Hagejale teadaolevalt kostja tunnistab oma isadust hageja suhtes. Vajadusel võib seda tõendada tunnistajana ka hageja poolvend I I. Kostja isadus hageja suhtes jäi hageja ema elu ajal, mil hageja oli alaealine, tuvastamata. Kostja ja H T ei pidanud seda oluliseks ja vajalikuks. Käesoleval ajal soovib hageja isaduse tuvastamist seoses asjaoluga, et kuna kogu vanematele kuulunud vara on isa V P nimel, et tulevikus isale kuulunud vara tema pojana pärida. xx.xx.xxxx hageja H T abiellus A T ja tema uueks perekonnanimeks sai T.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et tema põlvneb kostjast.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.

Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.

Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Abieluaktiga nr xx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et A T ja H T abiellusid xx.xx.xxxx.a xxxxxx, välja antud tunnistus xx nr xxxxxx.

Sünniaktiga nr xx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et H T on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx, tema ema on H T ja isa on AT.

Sünnitunnistusega nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et H T on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on H T ja isa on A T. Sünd on registreeritud xxxxx Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos xx.xx.xxxx, kanne nr xx.

Abielutunnistusega x-xxx Nr xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et H T ja A T abielu registreeriti xx.xx.xxxx xxxxx Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanna nr xxx.

Kohtuistungil võttis kostja omaks, et H T põlvneb temast.

H T sünnitunnistusega ja sünniaktiga leidis tõendamist, et hageja eostamise ja sünni hetkel oli hageja ema H T abielus A T. Sünniaktis on tehtud kanne hageja isa kohta, kelleks on A T. Hageja hagi vanema kande vaidlustamiseks ei esitanud. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja põlvneb A T mitte kostjast.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.

Riigilõiv jätta riigi kanda.

Kohtunik: