2-10-39815/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-10-39815

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.novembril 2010a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-10-39815 Tsiviilasi Txxxx Mxxxxxx hagi IxxxVxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxx Mxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon xxxxxxxxx Kostja: Ixxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Taxxx Mxxxxxx hagi RxxxxxxExxxx Vxxx huvides Ixxx Vxxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada.

Mõista IxxxxVxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx)välja lapse Rxxxxx Exxxx Vxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus ja kohustada Ixxx Vxxxxxxmaksma alates 13. augustist 2010 iga kuu elatiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

Laps RxxxxxxExxxx Vxxx on õigustatud ülalpidamist saama kuni täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanuna, kui jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Mõista välja Ixxx Vxxxxxx elatisevõlgnevus perioodi eest august 2009 kuni august 2010.a. summas 16 000( kuusteist tuhat ) krooni Txxxx Mxxxxxx kasuks.

Ixxx Vxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis maksta Txxxx Mxxxxxx poolt osutatud viisil ja arvele.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

2(3)

Kohtuotsuse jõustumisel lõpeb elatise maksmine hagi tagamise määruse alusel (määrus 31.08.2010). Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Ixxx Vxxxx kanda. Mõista välja Ixxx Vxxxxxx 52( viiskümmend kaks) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Txxxx Mxxxxx esitas 18.08.2009a Tartu Maakohtule hagi Ixxx Vxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Rxxxx Exxxt Vxxx( isikukood xxxxxxxxxxx), kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja elab oma vanemate juures ja märgib oma sisetulekuks vanemahüvitise 4350 krooni, mida makstakse kuni oktoobrini 2010a., sellele lisandub riiklik peretoetus 300 krooni. Hageja on märkinud lapsele tehtavad kulutused 5000 krooni kuus. Hageja palub kohtul mõista kostjalt, hageja kasuks, lapse ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus krooni kuus alates üks aasta enne hagi esitamist, s.o. augustist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni Eelnenud aasta jooksul tekkinud elatise võlgnevusena palub hageja välja mõista 16 000 krooni, kuna poolte vahel oli suuliselt kokku lepitud, et kostja maksab hagejale elatist 2175 krooni kuus, seega peaks elatisesumma möödunud aasta eest olema 26100 krooni.. Kostja on maksnud peale kooselu lõppu hagejale elatist ca 10 000 krooni. Hageja on soovinud hagi tagamist ja elatise tasumist menetluse vältel. Kohus on 31.08.2010a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldanud( tl 10). Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 30.septembriks 2010a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja ema poolt vastu võetud 01.09.2010a.( tl 9). TsMS § 313 lg 2, §

322 lg.1 alusel loeb kohus materjali edastatuks. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja on saanud kätte ka hagi tagamise määruse, milles kirjas kõik hagi asjaolud (tl.7). Kohus TsMS § 230 lg.4 ja lg.5 alusel nõudis Ixxx Vxxxx kohta andmeid väljamaksete tegijatelt (tl.25-47). Esitatud vastustest saab teha järelduse, et kostjal on viimase aasta jooksul ja ka praegu stabiilne sissetulek Torma Vallavalitsuselt 3263 krooni kuus, samuti makstakse kostjale hooldajatasu 240 krooni kuus. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et temal olemasolevad vahendid võimaldavad elatist maksta.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(3) TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Txxxx Mxxxxxx hagi Ixxx Vxxx vast lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühine laps: RxxxxxxExxxx Vxxx( isikukood xxxxxxxxxxx (sünnitunnistus tl.4), kes on ülalpidamist saama õigustatud isik Perekonnaseaduse § 97 p.1 järgi ja tema isa kui üleneja sugulane on ülalpidamiskohustuslane (PkS § 96). Seega tuleneb Ixxx Vxxxxx kohustus alaealisele lapsele ülalpidamist anda seadusest. Perekonnaseaduse § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. § 99 lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 100 lg.3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lase ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PkS § 99 lg. (1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. § 100 lg. (1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

(2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

(3) Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. § 101 lg. (1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4(3) Elatise alammäär on PkS § 101 lg.1 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis ja lasteraha. Hageja väitel on lapsele tehtavad kulutused 5000 krooni kuus. Hageja ei ole neid kulutusi tõendanud. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Samuti ei ole ta vastu vaielnud hageja nõudele maksta eelnenud aasta eest elatist hageja poolt hagiavalduses nõutud määras.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Ixxx Vxxxxxx välja elatise hageja kasuks, lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kooskõlas PkS § 100 lg.2, lg.3 ja hageja nõude alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest: 18.augustist 2010a.. kuni lapse täisealiseks saamiseni( PkS § 97 p.1,2). Kostja on aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist elatisenõuet tunnistanud, makstes elatist vabalt valitud summades, mitte poolte vahel kokkulepitud summas 2175 krooni. PkS § 108 sätestab õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt perioodi eest aasta enne hagiavalduse esitamist. Seetõttu ei saa kohtul olla vastuväiteid elatisenõudele möödunud aasta eest ja kohus mõistab elatise välja möödunud aasta eest hageja poolt taotletud summas ja selle juures on arvestatud, et kostja on elatist teatud summades juba maksnud.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulu on posti teel kohtu poolt kostjale väljastatud hagiavaldus ja määrus. Muude menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag