2-09-57710/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2010.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-57710 Tsiviilasja hind

20 148,96 krooni Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi MO´i vastu võla nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Swebank Liising AS Hageja esindaja: Külli R , XXX Kostja: MO (isikukood: XXX aadress: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista MO `ilt hageja Swedbank Liising AS kasuks 20 148,96 (kakskümmend tuhat ükssada nelikümmend kaheksa krooni ja 96 senti) krooni.

3. Välja mõista MO `ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 30 088,96 krooni) alates 29.03.2010.a. kuni 20.09.2010.a.

4. Välja mõista MO `ilt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 20 148,96 krooni) alates 21.09.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni.

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja MO´i kanda.

2. Välja mõista MO´ilt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 987,87 (üheksasada kaheksakümmend seitse krooni ja 87 senti) krooni ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 6 512,13 (kuus tuhat viissada kaksteist krooni ja 13 senti) krooni.

3. Välja mõista MO´ilt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskuludelt (7 500 krooni) viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Peeter Pällin Kohtunik