2-10-21105/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-21105 Tsiviilasi OB hagi IJ vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind

16 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OB(isikukood XX, elukoht XXX) Kostja IJ(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Juliana P (Smar Legal Service OÜ ) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 OB’lt välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja OB’lt IJ kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar EB(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 05.05.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX .

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja esitatud asjaolud

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagi kohaselt palub hageja vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 kostjalt välja mõistetud elatist tütar EB ülalpidamiseks summani 1 500 krooni kuus.

Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 tühistati osaliselt Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus ja mõisteti hagejalt välja igakuine elatis summas 3 300 krooni alates 17.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Käesolevaks ajaks on hageja majanduslik olukord võrreldes eelneva kohtumenetlusega oluliselt halvenenud. 18.01.2010 oli hageja sunnitud loobuma hagejale kuulunud osast OÜ-s B , mis oli hageja peamiseks elatusallikaks. Seoses OÜ B pikaajalise võlgnevusega Maksuja Tolliameti ees olid OÜ B arveldusarved arestitud juba novembrist 2009 ning seega ei olnud hagejal võimalik ka endale töötasu välja maksta. Vastavalt OÜ B uue omanikuga sõlmitud tähtajalisele töövõtulepingule töötas hageja OÜ-s B veel kuni 10.03.2010, peale, mida hagejaga lepingut enam ei pikendatud.

12.03.2010 esitas hageja Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse enda kui füüsilisest isikust ettevõtja kustutamiseks äriregistrist. Kanne kustutamise kohta on tehtud 15.03.2010.

18.03.2010 registreeris hageja ennast Eesti Töötukassas töötuks tähtajaga kuni 09.12.2010 ning saab töötoetust 987 krooni kuus. Muu vara, mida saaks realiseerida hagejal puudub, samuti puuduvad muud sissetulekud. Hagejale kuuluv kinnistu asukohaga XXX vald, XXX küla on koormatud hüpoteegiga panga kasuks, mis ületab maatüki tänase realiseerimisväärtuse. 2008 augustis müüs hageja oma ainukese elamispinna, mis oli samuti koormatud hüpoteeklaenuga ja asus elama pensionärist ema juurde. Hageja omas elamispinda, kuid kostjaga koos elades müüs hageja enda korteri, et renoveerida kostjale kuulunud korterit, mis jäi peale kooselu purunemist kostjale eesmärgiga, et ka tütar saab sellest kasu, kuid kostja müüs korteri maha.

Lisaks on hagejat ees ootamas solidaarvastutus koos vennaga AS SEB Panga ees, kus hageja on käendajaks, kuna hageja vend on hetkel töötu.

Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et ei ole suuteline maksma igakuiselt tütre ülalpidamiseks 3 300 krooni.

Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

22.03.2010 kohtulahendist on möödunud vaid 4 kuud ning antud aja jooksul ei ole lapse vajadused muutunud. Hageja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ega vajalike kuulutuste suurust, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 kindlaksmääratud ja hagejalt väljamõistetud elatis vastab tütre eluvajadustele. Perekonnaseadus ei võimalda vanematel vabaneda oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest või vähendada kindlaksmääratud elatise suurust isegi juhul, kui ülalpidamiskohustuse täitmine ohustab nende endi toimetulekut või on vastuolus üleüldise õiglustundega. Vanemad on kohustatud iseenda vajadusi piirama, et lapsele äraelamist võimaldada, milline põhimõtte tuleneb erilisest sõltuvussuhtest, mis valitseb alaealise lapse ja tema vanemate vahel. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks arvestanud oma tütre huvidega ning vajadusega täita oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks mis põhjustel pidas hageja võimalikuks hagejale kuulunud tegutseva äriühingu osast ja sellega kaasnevast sissetulekust loobumist ning kas osast loobumine oli põhjendatud ning kas sellise tehingu teostamisel lähtus hageja hea usu põhimõttest ning arvestas oma ülalpidamiskohustuse täitmise ja lapse heaolu tagamise vajadustega. Äriregistri teabesüsteemis väljatrükist nähtub, et OÜ B ei ole 2009 aasta majandusaasta aruannet esitanud, mistõttu ei olnud kostjal ka võimalik analüüsida äriühingu majandusliku olukorda ning selle osa võimaliku väärtust hageja poolt tehingu teostamise ajal.

Hageja ainsaks varaks käesoleval ajal on XXX vallas, XXX külas asuv kinnistu, mille väärtus hageja väidetel on väiksem, kui kinnistule seatud hüpoteek. Seoses ülaltoodud hageja väitega peab kostja vajalikuks märkida, et kinnistu võõrandamise otsustamisel omab tähendust mitte kinnistule seatud hüpoteegi summa, vaid kinnisvarapandiga tagatud täitmata kohustuse suurus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hüpoteegid kõnelausele kinnistule olid seatud 2005 ja 2007 aastatel ning nende seadmisest on möödunud piisavalt palju aega, mille jooksul oli hageja täitnud oma laenutagastamise kohustusi krediidiasutuse eest. Samuti on üldteada, et kinnistutele seatavate hüpoteekide suurused üldjuhul ületavad tegelikke kohustuse suurust 1/3 võrra. Seega selleks, et kaaluda kinnistu võõrandamist ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks tuleb lähtuda laenujäägi summast ning kinnistu turuväärtusest. Antud juhul ei ole hageja avaldanud laenujäägi suurust ega esitanud tõendit kinnistu vääruse osas, vaid on püüdnud kujundada muljet kinnistu väärtusetusest.

Lisaks ülaltoodule leiab kostja, et hageja mainimine enda käenduskohustustest SEB Panga ees ning hageja varasem käitumine, kostjale teadaolevalt on hageja käesoleval aastal müünud enda kaasomandiosa kinnistust asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, kuid saadud rahaliste vahendite arvel ei püüdnud kasvõi osaliselt likvideerida oma võlgnevuse elatise osas, mis käesoleval ajal moodustab ca 55 500 krooni, viitavad üheselt sellele, et hageja ei suhtu oma ülalpidamiskohustusse vajaliku hoolsusega. Samuti märgib kostja, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 tuvastati, et hagejal oli peale töötasule ka muud sissetulekud ning hageja ei ole tõendanud, et käesoleval ajal hagejal muud sissetulekud puuduvad.

Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hagiavalduses esitatud teave hageja varalise seisundi kohta ei ole täielik. Hageja väited on paljasõnalised ega anna alust Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega kindlaksmääratud elatise vähendamiseks.

Kohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg

2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud antud hagi 05.05.2010, seega tuleb antud asjas kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega, kui vanemalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele seisundile või lapse vajadusele, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada.

Poolte vahel puudub vaidlus, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 tühistati osaliselt Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus ja mõisteti hagejalt välja igakuine elatis summas 3 300 krooni alates 17.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni (tl 7-10).

Hageja esitas 05.05.2007 hagi elatise vähendamiseks põhjendusega, et hageja varaline olukord on käesolevaks ajaks oluliselt halvenenud. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud Maksuja Tolliameti 18.03.2010 tõendi, mille kohaselt oli hageja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana 01.01.1998-14.03.2010 (tl 15), Eesti Töötukassa 18.03.2010 otsuse, mille kohaselt on hageja võetud arvele töötuna 18.03.2010 tähtajaga 19.12.2010, töötoetuse päevamäär 32.90 krooni (tl 16-19), 05.03.2010 teate töölepingu lõpetamise kohta OÜ-ga B (tl 21), Sampo Panga EB kontoväljavõtte 01.06.2009-14.11.2010, millest nähtuvalt on hageja teinud lapse kontole ülekandeid.

Kostja ei tunnista hagi ning palub hagi jätta rahuldamata. Kostja märgib, et 22.03.2010 kohtulahendist on möödunud vaid 4 kuud ning antud aja jooksul ei ole lapse vajadused muutunud. Hageja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ega vajalike kuulutuste suurust, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 kindlaksmääratud ja hagejalt väljamõistetud elatis vastab tütre eluvajadustele. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks mis põhjustel pidas hageja võimalikuks hagejale kuulunud tegutseva äriühingu osast ja sellega kaasnevast sissetulekust loobumist ning, kas osast loobumine oli põhjendatud ning, kas sellise tehingu teostamisel lähtus hageja hea usu põhimõttest ning arvestas oma ülalpidamiskohustuse täitmise ja lapse heaolu tagamise vajadustega.

Samuti märgib hageja, et hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXX vallas, XXX külas võõrandamise otsustamisel omab tähendust mitte kinnistule seatud hüpoteegi summa, vaid kinnisvarapandiga tagatud täitmata kohustuse suurus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hüpoteegid kõnelausele kinnistule olid seatud 2005 ja 2007 aastatel ning nende seadmisest on möödunud piisavalt palju aega (tl 39-40), mille jooksul oli hageja täitnud oma laenutagastamise kohustusi krediidiasutuse eest. Samuti on üldteada, et kinnistutele seatavate hüpoteekide suurused üldjuhul ületavad tegelikke kohustuse suurust 1/3 võrra.

Seega selleks, et kaaluda kinnistu võõrandamist ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks tuleb lähtuda laenujäägi summast ning kinnistu turuväärtusest. Antud juhul ei ole hageja avaldanud laenujäägi suurust ega esitanud tõendit kinnistu vääruse osas, vaid on püüdnud kujundada muljet kinnitu väärtusetusest. Lisaks ülaltoodule leiab kostja, et hageja mainimine enda käenduskohustustest SEB Panga ees ning hageja varasem käitumine, kostjale teadaolevalt on hageja käesoleval aastal müünud enda kaasomandiosa kinnistust asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, kuid saadud rahaliste vahendite arvel ei püüdnud kasvõi osaliselt likvideerida oma võlgnevuse elatise osas, mis käesoleval ajal moodustab ca 55 500 krooni, viitavad üheselt sellele, et hageja ei suhtu oma ülalpidamiskohustusse vajaliku hoolsusega.

Samuti märgib kostja, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 tuvastati, et hagejal oli peale töötasule ka muud sissetulekud ning hageja ei ole tõendanud, et käesoleval ajal hagejal muud sissetulekud puuduvad. Kostja on kohtule esitanud tõenditena lapse koolitustega seotud kulud

1 586,25 krooni kuus, kostja töötasu tõendavad tõendid 4 536 krooni kuus bruto ja kostja maksekoormust tõendavad tõendid 15 770 krooni kuus.

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja majanduslik olukord on halvenenud võrreldes tsiviilasja nr 2-08-86897 menetluse ajaga. Hageja ei oma enam osalust OÜ-s B ning on arvele võetud töötuna. Seega ei vasta enam välja mõistetud elatis vanema varalisele seisundile ja on aluseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Samas ei ole kohus veendunud, et hageja on käitunud heas usus ning, et hageja on käitunud lapse huvides. Samuti leiab kohus, et ei ole tõendatud elatise vähendamine alla miinimummäära. Sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on noor töövõimeline mees, kellel tuleb leida vahendeid oma lapse ülalpidamiseks, kuna laps vajab eluks vajalikke kulutusi iga päev, samuti ei ole hageja tõendanud, et on kaotanud teised sissetuleku allikad, mis tsiviilasja nr 2-

08-86897 tuvastas. Kohus võttes kõike eeltoodut arvesse on seisukohal, et tuleb muuta Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 hagejalt välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja hagejalt kostja kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 krooni tütar EB(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 05.05.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX .

Menetluskulude jaotus Kohus jätab juhindudes TsMS § 164 lg 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik