2-08-74090/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-74090

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. november 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-74090

Tsiviilasi

aktsiaseltsi Kagu Invest hagi Jana Malaškina (endine

Pauljukaite) vastu 12 525,88 krooni ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

8250 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja aktsiaselts Kagu Invest (RK 11285129; asukoht

Vasara 50, 50113 Tartu), esindaja Kersti Stein, e-post

Kersti.Stein@kagu.ee;

kostja Jana Malaškina

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada aktsiaseltsi Kagu Invest hagi Jana Malaškina vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jana Malaškinalt aktsiaseltsi Kagu Invest kasuks 8699 (kaheksa tuhat

kuussada üheksakümmend üheksa) krooni ja 25 senti, millest 5500 krooni on tagastamata

laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 2153,25 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2008 kuni 05.11.2008 eest.

3. Välja mõista Jana Malaškinalt aktsiaseltsi Kagu Invest kasuks alates 06.11.2008 kuni

tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,5% tagastamata laenusummalt

kuus. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada

5500 krooni.

4. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Kagu Invest nõue Jana Malaškinalt leppetrahvi

summas 2750 krooni väljamõistmiseks.

5. Välja mõista Jana Malaškinalt aktsiaseltsi Kagu Invest kasuks menetluskulu 525

(viissada kakskümmend viis) krooni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Aktsiaselts Kagu Invest võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

2(4)

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Jana Malaškina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2007 laenulepingu nr 304/2007, mille alusel andis

hageja kostja kasutusse laenusumma 5500 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma

hagejale intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt,

edastas hageja kostjale 22.01.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 18.02.2008 lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 12 525,88 krooni väljamõistmist, millest 5500 krooni on tagastamata

laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3229,88 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis ja 2750 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja kostjalt välja

mõista lisanduva viivise 4,5% tagastamata laenusummalt kuus kuni tagastamata laenusumma

täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2010 (tl 40). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades,

et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses

märgitud

ja

asjaoludega

õiguslikult

põhjendatud

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS

§ 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingu nr 304/2007 koos

maksegraafikuga,

22.01.2008

lepingu

ülesütlemishoiatuse

ja

18.02.2008

lepingu

ülesütlemisavalduse (tl 9-14).

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Poolte vahel 14.09.2007 sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 5500 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada

laenusumma ning tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on

3(4)

kohustust

rikkunud,

siis

võib

võlausaldaja

kasutada

VÕS

§ 101

lg-s 1

nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kohustuse

täitmist (VÕS § 108) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas kostjat 22.01.2008 kirjalikult lepingu ülesütlemisest, kuivõrd kostjal oli

tasumata neli osamakset, pakkudes võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja 30.01.2008 ja kokkuleppe

sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul

kohustusi, ütles hageja 18.02.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse tasumist summas 9296 krooni.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Kuna pärast

lepingu ülesütlemist ei ole laenusumma katteks tasutud ühtegi makset, siis on hageja õigustatud

nõudma tagastamata laenusummat suuruses 5500 krooni.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud hagejale maksma intressi 4,5% laenusummast ühe

kuu kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1046 krooni.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 3.1 kohaselt on intressimäär 54% aastas ehk

4,5% kuus. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 4,5% võlgnetavalt

summalt kuus.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist.

Hageja nõuab kostjalt lepingu p 5.3 ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 2750 krooni

väljamõistmist. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu

rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p-s 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks

sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata

hageja nõue kostjalt leppetrahvi 2750 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele

sissenõutavaks muutunud viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega

viivitamiselt. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 19.02.2008 kuni 05.11.2008 2153,25

krooni (5500 × 4,5% × 261 / 30). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja alates

06.11.2008.

Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8699,25 krooni, millest 5500 krooni on tagastamata

laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 2153,25 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2008 kuni 05.11.2008 eest. Samuti on põhjendatud

rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 06.11.2008 kuni tagastamata laenusumma

täieliku tasumiseni viivis 4,5% tagastamata laenusummalt kuus. Kohus peab põhjendatuks piirata

hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

4(4)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled

hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses

(ca 70% algsest nõudest), jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja

kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

650 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku seega 750 krooni. Hagi osalist rahuldamist arvestades mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 70% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on

525 krooni (750 × 0,7).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik