2-10-25179/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-25179

Tsiviilasi N I hagi A L vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 24 778,44 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N I, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xx, kostja A L, isikukood xxxxxxxxxxx, elektrooniline aadress xxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2010

Resolutsioon Välja mõista A L elatis igakuiselt 2753,16 krooni järgmiselt: ajaperioodi 26.05.2009 kuni 25.05.2010 eest 33 037,92 krooni, millest maha arvata detsembris 2009 tasutud 6000.- krooni, seega tasuda 27 037,92 krooni ning alates 26.05.2010 2753,16 krooni N I kasuks kuni tütre C, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord A L võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib N I esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud xx.xx.xxxx tütar C. Laps elab hageja juures, kostja on toetanud lapse ülalpidamist minimaalselt. Hageja igakuine sissetulek on 6000.- kr. Lapse peale tehtavad kulutused kuus on summas 3895.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt elatise koos tulumaksuga 2753,16 kr kuus lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli ta isiklikult kätte saanud, mida kinnitab allkiri väljastuslehel.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse C isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse §

100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras, s.o summas 2175.- kr, millele lisandub tulumaks 21%. Kokku 2753,16 kr. Väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvamisele kostja poolt detsember 2009 tasutud elatis kogusummas 6000.- kr. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus ei pea arvestama kostja muid kohustusi ega varalist seisundit. Kostja ei ole töövõimetu. Seega on ta kohustatud tagama lapse vajaduste rahuldamise Perekonnaseaduses kehtestatud alustel.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik