2-10-28581/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

25. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-28581 J.P. versus E.Z. hagi elatise saamiseks; tsiviilasja hind 2175 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja E.P. (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxx-x,x,x, xxxxxxxx xxxx) Hageja esindaja J.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx-x,x,x, xxxxxxxx xxxx) Kostja E.Z. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult.

2. Välja mõista E.Z.lt elatis 2175 krooni igakuiselt E.P. (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.juunist 2010 kuni E.P. täisealiseks saamiseni.

3. Anda õigus J.P.ile alaealisele lapsele E.P.le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

6. Selgitada, et tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

6.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

6.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

6.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud Hagiavalduse järgi pooltel ühine laps xx. xxxxxxxx xxxx sündinud tütar E.P..

Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja elatis 2175 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates hagi 01. juunist 2010.

Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 05. oktoobril 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 96, § 97, § 99 sätete alusel.

Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 . PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise maksustamist tulumaksuga on käsitletud tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 19. Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele ja elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi (TuMS § 19 lg 1).

Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Kohus leiab, et lähtudes nimetatud sättest tuleb elatis välja mõista alaealisele lapsele.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

Seega lapse isal J.P.il oli seadusest tulenev õigus esitada hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks alaealisele lapsele.

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine 2175 krooni osas.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime. Seega on alaealiste isikute võime iseseisvalt tehinguid teha piiratud, mistõttu ei saa nad ka oma arvel olevat raha ise käsutada ega mõtlematult ära kulutada.

Eeltoodu alusel tuleb anda õigus emale kui hagejale alaealisele lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud.

Silvi Maiste

Kohtunik