3-09-1480/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1480 Haldusasi Madis Pretke kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse tekitatud kahju hüvitamiseks ja intressi nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Madis Pretke apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2010. a otsus kohtutäituri tasude kinnipidamisega kaasnenud varalise kahju hüvitamise nõude osas. Saata asi selles osas Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad vastavalt käesoleva otsuse punktile 19.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Madis Pretke esitas 12. detsembril 2008 Tartu Maakohtule hagi Maksuja Tolliametilt talle 949 kr väljamõistmiseks, mis oli temalt Maksuja Tolliameti kasuks alusetult kinni peetud (tsiviilasi nr 2-08-87068). Samas tsiviilasjas esitas M. Pretke 4. märtsil 2009 Maksuja Tolliameti vastu hiljem täiendatud 509,49 kr suuruse intressinõude. Nõude kohaselt tasus amet kaebajale küll ebaseaduslikult kinni peetud 1145,10 kr, kuid ei arvestanud ega maksnud sellelt viivist vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg-le 1. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-87068 anti M. Pretke avaldus intressinõude osas

3-07-1703

üle Tartu Halduskohtule ning halduskohus võttis selle kaebusena menetlusse (haldusasi nr 3- 09-1480).

2. Madis Pretke esitas 18. augustil 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Maksuja Tolliameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 kr (haldusasi nr 3-09- 1890). Kaebuse kohaselt võeti kaebaja arvelt Eesti Krediidipanga Tartu filiaalis Maksuja Tolliameti alusetute nõuete alusel 2007. aastal ebaseaduslikult mitmel korral eri suurusega rahasummasid. Kuna Maksuja Tolliamet ei olnud kaebajat nõuetest teavitanud, tuli kaebajal teha põhjendamatuid kulutusi telefonikõnedele ja kirjavahetusele suhtlemisel kohtutäituritega, et selgitada välja, kes tema raha ära võtab. Maksuja Tolliamet oleks pidanud välja selgitama, et kaebaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, kustutama kaebaja maksuvõlad ning tema tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana õigeaegselt peatama. Raha äravõtmise tõttu kannatas vanglas viibiv kaebaja alatoitluse ja hügieenivahendite puuduse käes ning talle põhjustati moraalset kahju.

3. Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2010. a määrusega liideti haldusasjad nr 3-09-1890 ja 3-09- 1480 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-09-1480). Kohtuistungil 16. märtsil 2010 teatas kaebaja, et tema varalise kahju suurus on 1000 kr ja mittevaralise kahju suurus 4000 kr ning vähendas viivise nõuet summani 363,48 kr.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 5. aprilli 2010. a otsusega kaebused rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Kaebaja oli 13. veebruarist 2004 kuni 23. aprillini 2008 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja tal lasus selle perioodi vältel kohustus tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Asjaolu, et kaebaja on alates 3. maist 2004 kinnipeetav, ei vabasta teda kohustusest sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumiseks. Kuna kaebaja ei ole lihtkirjaliku avaldusega teavitanud Maksuja Tolliametit oma tegevuse lõpetamisest füüsilisest isikust ettevõtjana, on kaebaja poolt vastustajale õigusliku etteheite esitamine väidetavas õigusvastases tegevuses alusetu. Õiguslikku tähendust mitteomavad ja asjakohatud on kaebaja väited, et ta on teatanud vastustajale oma soovist lõpetada füüsilisest isikust ettevõtja staatus juba 2004. a-l telefoni teel.

b) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vastustaja poolt täitemenetluse käigus võla sissenõudmise aluseks olnud Maksuja Tolliameti korraldused oleksid õigusvastased.

c) Kaebaja intressinõue on alusetu. Vastustaja on kaebajale maksmisele kuulunud intressi õigesti arvestanud.

d) Kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane käitumine kaebaja suhtes, on alusetud ka kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Tõendatud ei ole vastustaja puutumus kaebaja väidetava kirjavahetuse ja telefonivestlustega kohtutäituritega, millega kaebaja põhistab kahjunõuet. Ei ole tõendatud, et avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning et tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. M. Pretke apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt peeti raha kaebaja arvetel kinni enne kui Maksuja Tolliameti nõuet talle tutvustati. Kaebaja ei jõudnud 2004. aastal arreteerimise tõttu füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseda ning ei esitanud tuludeklaratsiooni. Seda oleks Maksuja Tolli-

3-07-1703

ametil olnud kerge kontrollida. Ebaõige on halduskohtu väide, et kohtutäituri teenustasu oli

500 kr.

6. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on amet tagastanud kaebajale tema poolt enammakstud summad ning arvestanud õiguspäraselt välja ja tasunud kaebajale intressi. Oma tegevuse ja toimingutega ei ole vastustaja käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt ega tekitanud talle mingisugust varalist ega mittevaralist kahju. Halduskohus on oma otsust piisavalt motiveerinud, kohaldanud kõiki materiaalja kohtumenetluse norme ning hinnanud kõiki tõendeid õigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada kohtutäituri tasude kinnipidamisega kaasnenud varalise kahju hüvitamise nõude osas. Selles osas saadab ringkonnakohus asja halduskohtule uueks arutamiseks. Muus osas on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata.

8. Käesolevas asjas käib vaidlus maksuvõla sissenõudmisega tekitatud kahju hüvitamise (II) ning kaebaja poolt enammaksutud maksusummalt arvestamisele kuuluva intressi (III) üle.

II

9. Kaebaja esitas varalise kahju hüvitamise nõude põhjenduseks algselt järgmised väited:

– 2007. aastal kadusid kaebaja pangaarvelt rahasummad;

– tagantjärele selgus, et rahasummad olid arestitud vastustaja nõuete täitmiseks;

– kaebaja kulutas rahasummade kadumise põhjuste selgitamiseks aega ning raha telefonikõnedele ja kirjavahetusele;

– rahasummade kinnipidamise tõttu kannatas kaebaja alatoitluse ning hügieenivahendite puuduse käes (nr 3-09-1890, tl 3).

Tartu Halduskohtule 25. septembril 2009 esitatud avalduses palus kaebaja „menetluse juurde võtta lisanõue kohtutäituri tasu (500 kr) tagasinõude kohta“. Halduskohus ei käsitanud 25. septembri 2009. a avaldust kaebuse muutmisena. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ei muutnud selles avalduses kahjunõude eset ega alust, vaid täpsustas, millise kahju hüvitamist ja milliste asjaolude tõttu ta muuhulgas nõuab.

Kaebaja heidab vastustajale ette põhjendamatut sotsiaalmaksu võla arvestamist ning selle sissenõudmist ilma kaebajat teavitamata.

10. Vaidlus puudub selle üle, et aastatel 2008–2009 nõuti kaebajalt sisse sotsiaalmaksu võlga kokku 2057,10 kr. 2008. aastal nõuti täpsemalt 3. jaanuaril sisse 300 kr, 4. veebruaril 300 kr,

23. aprillil 300 kr, 21. mail 300 kr, 2. juulil 61 kr, 31. juulil 300 kr, 4. septembril 300 kr ja 12. detsembril 91 kr (haldusasi nr 3-09-1480, tl 69). 13. jaanuaril 2009 nõuti sisse 105,10 kr. Vastustaja 29. augusti 2008. a otsusega (tsiviilasi nr 2-08-87068, tl 10) kustutati kaebaja sotsiaalmaksu võlg 28 545 kr ning jäeti kustutamata sotsiaalmaksu põhivõlg 462 kr ja intressivõlg

450 kr. Seega tuli kaebajale 2008. a sissenõutud summadest tagastada 1145,10 kr (= 2057,10

– 462 – 450). See summa on kaebajale tagastatud 26. veebruaril 2009.

3-07-1703

11. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 3 sätestas kuni 31. detsembrini 2004 kehtinud redaktsioonis: „Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud: 1) tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksuja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel; 2) tasuma käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. oktoobriks Maksuja Tolliameti pangakontole.“

SMS § 9 lg 5 sätestas järgmist: „Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või käesoleva lõike punktis

3 nimetatud staatuse saamisele eelnenud kuude arvuga juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud Maksuja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud riikliku pensioni saajaks.“

SMS § 9 lg-st 5 tulenevalt oli sotsiaalmaksu avansiliste maksete tegemise kohustus seotud füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimisega, mitte sellega, kas isik tegelikult tegeles ettevõtlusega. Siiski oli füüsilisest isikust ettevõtjal SMS § 9 lg 51 kohaselt võimalik maksukeskusele teatada ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algusja lõppkuupäev. Sellisel juhul pidi füüsilisest isikust ettevõtja maksma avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja oli 13. veebruarist 2004 kuni 23. aprillini 2008 maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks maksukeskust SMS § 9 lg 51 kohaselt teavitanud. Tõendamiskoormus selles küsimuses on kaebajal (halduskohtumenetluse seadustiku – HKMS – § 16 lg 2 esimene lause).

Asjakohatu on apellatsioonkaebuse väide, et maksuhalduril oleks väga kerge olnud kontrollida, et kaebaja ei esitanud enne 5. maid 2004 tuludeklaratsiooni ja ei registreerinud end äriregistris. Kaebajal puudus õigus maksuhaldurilt nimetatud toimingute tegemist nõuda. Tegevusetus saab olla kahjunõude aluseks vaid juhul, kui tegevusetusega rikuti isiku õigusi.

12. Seega oli kaebaja kuni 29. augustini 2008 kohustatud sotsiaalmaksu võlga tasuma. Asjaolu, et kaebaja ei saanud 2008. aastal sisse nõutud rahasummasid kasutada, ei rikkunud kaebaja õigusi ega anna seetõttu RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt alust nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Seega on halduskohus jätnud põhjendatult mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Liiatigi ei ole kaebaja poolt valuraha nõude põhjendusena kirjeldatud tagajärjed ning tagajärgede ja vastustaja tegevuse vaheline põhjuslik seos tõendatud. Piisava toidu ja hügieenitarbed pidi kaebajale puuduse korral tagama vangla. Vastustaja tegevus riivas kaebaja omandiõigust, kuid sellel puudub seos RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigustega.

13. Kaebaja väidab, et maksuhalduri tegevuse tulemusena on kohtutäitur ka 2007. aastal pidanud tema arveldusarvelt kinni rahasummasid sotsiaalmaksu avansiliste maksetena. See väide

3-07-1703

on tõendamata ja lükatud ümber maksuhalduri poolt esitatud isikukonto väljavõttega (nr 3-09- 1480, tl 69). Ainuüksi 27. märtsi ja 30. novembri 2007. a rahalise nõude arestimise aktid (nr 2-08-87068, tl 13, 41) ei tõenda, et kaebaja arvelt oleks 2007. aastal kantud raha üle vastustajale.

14. Raha kadumise põhjuste selgitamisega väidetavalt kaasnenud kulude osas on apellatsioonkaebus põhjendamatu. Halduskohus on oma otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kõnealuste kulutuste kandmine ei ole tõendatud (p 19). Sellele vaatamata ei ole kaebaja ka apellatsioonimenetluses vastavaid tõendeid esitanud.

15. Halduskohus on uurimispõhimõtet (HKMS § 16 lg 2 teine lause) rikkudes jätnud selgitamata küsimuse, kas käesoleval juhul olid maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumise eeldused täidetud ning kas ja millises ulatuses peeti aastatel 2007–2009 kaebaja arveldusarvelt kinni kohtutäituri tasusid. Ainuüksi sotsiaalmaksu võla kujunemine õiguslikul alusel ei anna alust selle sundtäitmiseks. MKS § 128 lg 2 p 2 kohaselt eeldab maksuvõla sundtäitmine muuhulgas, et nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Kaebaja on käesolevas asjas järjekindlalt väitnud, et teda ei ole maksuvõlast enne selle sissenõudmist teavitatud.

Kui sundtäitmise eeldused ei ole täidetud, ei tohi maksuhaldur alustada võla sundkorras sissenõudmist ega pöörduda kohtutäituri poole. Samuti ei tohi maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole enne, kui ta on veendunud, et sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele ei anna tulemust (MKS § 130 lg-d 1 ja 6).

Halduskohtus jäi asja läbivaatamisel selgitamata ka see, miks jätkus maksuvõla sundtäitmine pärast maksuvõla kustutamist 29. augustil 2008, kas sellega kaasnes kohtutäituri tasude kinnipidamine ning kas sundtäitmise jätkumine on põhjuslikus seoses maksuhalduri võimaliku õigusvastase tegevuse või tegevusetusega.

16. Kui maksuhaldur pöördub õigusvastaselt maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole ja selle tulemusena peetakse isikult kinni kohtutäituri tasu, tuleb eeldada, et maksuhalduri tegevuse ja tasude kinnipidamise vahel on põhjuslik seos. Maksuvõla sissenõudmise korralduste kehtivus ei välista sissenõudmisega kahju hüvitamist (vrd halduskohtu otsuse p 18). Haldusakti vaidlustamata jätmine võib RVastS § 7 lg 1 kohaselt välistada hüvitisnõude vaid siis, kui kaebaja on jätnud haldusakti vaidlustamise võimaluse põhjendamatult kasutamata (iseäranis Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-04, p 11).

Arvestada tuleb, et maksuvõla laekumise mittekajastumine maksuhalduri arvestuses ei välista kohtutäituri tasude kinnipidamist (MKS § 128 lg 6).

17. Käesoleva otsuse p-des 15–16 nimetatud asjaoludele peab halduskohus andma hinnangu asja uuel läbivaatamisel (HKMS § 46 lg 1 p 3). Uue otsuse tegemine asja uueks läbivaatamiseks saatmata ei oleks nii ulatusliku täiendavate asjaolude uurimise vajaduse juures kooskõlas apellatsioonimenetluse funktsioonidega (HKMS § 31 lg 1).

III

18. Vastustaja 23. aprilli 2009. a otsusega arvestati kaebaja poolt enammaksutud summalt 1145,10 kr intresse summas 110 kr (nr 3-09-1480, tl 22). Intress tasuti kaebajale 28. aprillil 2009. Vastustaja 23. aprilli 2009. a otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Otsus kehtib ja on sõl-

3-07-1703

tumata õiguspärasusest menetlusosalistele siduv (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Seega ei ole kaebajal alust nõuda vaidlusaluselt enammaksu summalt intressi suuremas summas kui on kaebajale 28. aprillil 2009 tasutud.

Sõltumata eeltoodust leiab ringkonnakohus, et põhjendamatu on käesoleval juhul intressi arvestamisel lähtuda enammakse summast 1848 kr ning arvestada intressi alates 30. novembrist 2007 (vrd nr 2-08-87068, tl 40, nr 3-09-1480, tl 33). Kaebajal ei olnud enne 29. augustit 2008 enammakset ning enammakse summaks oli 1145,10 kr (käesoleva otsuse p-d 10–13).

IV

19. Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad (maksuja tollikeskuse vastus halduskohtule, dokument pealkirjaga „Füüsilisest isikust ettevõtja avansiline tulumaks“, koopiad nõude arestimisaktidest). Vastus ja arestimisaktide koopiad sisalduvad juba toimikus (nr 3-09- 1480, tl 17, 56–58). Tulumaksu kohta käiv teave ei puuduta sotsiaalmaksukohustust (TsMS § 238 lg 1).

Agu Timmi Einar Vene Ivo Pilving