2-10-16683/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-16683 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

M. S. hagi A. S. vastu elatise nõudes. Hagi hind

31 500 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 10.november 2010 Hageja:

M. S. (IK xxx)

Menetlusosalised Kostja:

A. S. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. S.´ilt igakuiselt elatis 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni M. S. kasuks alates hagi esitamisest, s.o 12. aprillist 2010.a kuni M. S. õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses või kuni poolte varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni.

3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M. S. hagi A. S. vastu elatise nõudes täisealisele lapsele.

A. S.lt on Viru Maakohtu 26.mai 2008.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis alates 22.veebruarist 2008 3000 krooni kuus kuni M. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.aprillini 2010.a.

2(5) Hagiavalduse kohaselt toetas kostja hagejat materiaalselt kuni hageja 18 aastaseks saamiseni. Käesoleval ajal õpib hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses II kursusel. Kuna kostja vabatahtlikult hagejat ei toeta, palub hageja kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3500 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistuse koopia (tl 2); Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõendid (tl 3, 35); kohtuotsus (tl 4-9); Ahtme Perearstikeskuse OÜ tõend (tl 34); arved, maksetšekid (tl 37, 39-72); makseteatised (tl 38).

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek AS-is Remeks Keskus saadav miinimumpalk. Tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, ning tema ülalpidamisvõime on 1 087,50 krooni. Elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas summas osutuvad kostja ülalpidamisel olevad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja. Samuti leiab kostja, et hageja nõuded on alusetud ja ei ole tõendatud kuludokumentidega. Hageja elab koos emaga, kellel ei ole teisi ülalpeetavaid ka kelle püsiv sisetulek on tunduvalt suurem kui kostjal. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistused (tl 15-16); tõend (tl 17); väljavõte Rahvastikuregistrist (tl 18); Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõend (tl 73).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde, selgitades, et arvuti on talle erialaselt vajalik. Taskurahaks kulub kuus 1500 krooni. Tema ema töötasu on 5000 krooni. Tema poolt esitatud kulude arvestuses on esitatud soovitavad kulutused.

Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, väites, et tema võimalused on piiratud, kuna tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last. Kostja abikaasa töötab. Kostja oleks nõus elatisena maksma 1100 krooni kuus. Kuna hageja pole olnud 2 kuud hõlmatud õppetööga, tuleks need kuud elatise saamisest maha arvestada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja M. S. on kostja A. S. tütar (tl 2). 11.04.2010.a. sai hageja 18- aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 12.04.2010.a. hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses II kursusel (tl 3). Viru Maakohtu 26.05.2008 otsusega on kostjalt väljamõistetud elatis kuni hageja täisealisuseni (tl 3-9). Lähtuvalt Perekonnaseaduse (PkS) § 201 lg 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud PkS § 60 lg 2 kohaselt on vanema kohustus oma last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

3(5)

Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Lähtuvalt alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 97 lg 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Lähtuvalt kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2009.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). Sama põhimõte on sätestatud ka alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 101 lg 1. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 61 lg 4 ja kehtiva sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Täisealisest lapsest elatise nõudja ei pea selles osas oma vajadusi eraldi tõendama.

Hageja nõuab elatist üle alammäära, s.o summas 3 500 krooni. Kostja tunnistab hagi osaliselt igakuise elatusraha summas 1100 krooni, kuna tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tema sissetulekust ei piisa hagejale elatise maksmiseks.

Maksu- Tolliameti tõendi (tl 25) kohaselt on nende andmetel A. S. saanud tulu ajavahemikul 01.10.2009 – 30.09.2010 AS Remeksi Keskus 137 580 krooni, s.o. kuus keskmiselt 11 465 krooni.

Kostjal on peale hageja lastena veel 11.01.1995 sündinud poeg Aleksandr S. ja 07.07.2003 sündinud tütar Julia S. (tl 15, 16). Kostja nimele kinnisvara registreeritud ei ole.

Hageja poolt esitatud tema igakuuliste kulude arvestuse (tl 36) kohaselt kulub tema vajaduste rahuldamiseks kuus keskmiselt 12 529 krooni, sh toitumine 3000 krooni; kulud kommunaalteenustele (küte, vesi, elektrienergia, gaas) 1000 krooni; telefon 300 krooni, internet

200 krooni; riided 1300 krooni; jalanõud 1000 krooni; pesu (ihupesu, voodipesu) 500 krooni; ravimid, sh vitamiinid 800 krooni; koolitarbed 450 krooni; pesuvahendid 150 krooni; spordiriietus 240 krooni; taskuraha 1500 krooni; toa sanitaarremont 300 krooni (3600 : 12); arvuti 875 krooni ( 10500 : 12); mööbel (diivan, arvutilaud, tugitool) 739 krooni (8870 : 12); hambaarsti kulud 50 krooni; transpordikulud (kuupilet) 125 krooni.

Hageja on tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 37-38, 40-41, 43,45, 49- 53,57,60, 63-66), mille kohaselt on: ta ostnud aprillis 2010 kõnekaardi maksumusega 125 krooni ja tasunud novembris 25 krooni laadimiskaardi eest; hageja osa kommunaalkuludest kuus keskmiselt 664,80 krooni (1329,61: 2); tasunud ravimite eest aprillist kuni novembrini 2010 kuus keskmiselt 142 krooni (73,50 + 166+270+88,40+248+89,40+202,70=1138 : 8); tasunud riiete eest ajavahemikus aprill kuni oktoober 2010 kuus keskmiselt 885,95 krooni (131,30+20,90+113+590+1226+1649+108+386+190+99+99+99+212,50+70+190+279+403+18 0+156=6201,70:7); tasunud jalatsite eest aprillis 2010 898 krooni ning augustis 2010 443,83 krooni. Samuti on hageja esitanud tõendeid koolitarvete, voodipesu, kosmeetika ja majapidamisesemete ostmise kohta. Osadest hageja poolt esitatud kaardimakse kviitungitest (tl 46, 51-53, 56, 59, 60-62, 64, 66) ei ole võimalik tuvastada, mille eest konkreetselt makseid teostatud on. Samuti on hageja poolt esitatud tõendeid ostude (potikomplekt, teeküünlad, teflan,

4(5) klaasid, segadusteleiutaja) kohta (tl 46, 51, 52, 57), mis ilmselt ei ole otseselt seotud hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste kandmisega. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud tõendid ostude kohta, mis on teostatud 2009.a ning kuni 2010.a märtsini, kuna nimetatud kulutused on tehtud enne hagi kohtusse esitamist.

Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kulutused on ülemäärased.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja arvestuses olevad kulutused on toidu, riiete ja jalatsite, spordiriiete ja ravimite ning tasuraha osas on ülemäära suured. Hageja ei ole tõendanud kulutusi arvutile, mööblile ning sanitaarremondile. Kohus saab hageja vajadusena hinnata vajalike ja põhjendatud kulutusi, mis on vajalikud täiskasvanud lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks. Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lgs 4 (kehtiva PkS § 101 lg1) sätestatud alammäära PkS 61 lg 5 (kehtiva PkS § 102 lg 2) alusel. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse (s.o alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed (teised lapsed) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on PKS § 61 lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele. PKS § 61 lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab elatist täisealiselt lapsele. Seega peab kostja esmase eeldusena tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejale elatist, rahuldada teiste laste vajadusi. Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2700 krooni alates 12.04.2010.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostja kaks alaealist last jääksid elatise väljamõistmisel hagejale varaliselt vähem kindlustatuks.

Kuna hageja on vaatamata sellele, et ta pole ajavahemikus 04.10.2010 kuni 03.11.2010 kooli õppetööle ilmunud, siiani Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjas, leiab kohus , et selle ajavahemiku elatise maksmise ajast mahaarvamine ei ole põhjendatud (tl 35,73). Samuti puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et hageja oleks septembris 2010 saanud õppepraktika ajal tasu.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

5(5)

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg1 menetlusosaliste endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 30. mail 2011.a. otsustas:

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2010 otsus osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.

3. Välja mõista A. S.lt igakuine elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot M. S. kasuks alates 12. aprillist 2010 kuni M. S. õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kohtuotsus jõustus 05.07. 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent Alla Kuzmina