2-10-5714/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-5714

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-10-5714

Määruse kuupäev

Jõhvi, 17. november 2010.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

N. O. avaldus alaealise lapse isast põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma

Kohtuistungi toimumise aeg

09. november 2010.a.

Istungil osalenud isikud

Avaldaja: N. O.; Puudutatud isikud: Liina G.a; Kohtla-Järve Linna esindaja Maarika Tarum.

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et E. O. (isikukood xxx) põlvneb isast S.G.`ist (isikukood xxx, surnud xxx.a).

3. Jätta asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 (kas tuhat seitsesada) krooni Eesti Vabariigi kanda

4. Jätta kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja N. O. kanda.

5. Saata kohtumäärus menetlusoalistele ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) teadmiseks.

6. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

2-10-5714

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 04. veebruaril 2010.a esitatud avalduse kohaselt alates 1998. aastast elas avaldaja kooselus S.G.`iga. Kooselust on xxx.a sündinud tütar E. O.. Kuna abielu ei olnud registreeritud, jäi sünnitunnistusele isa kohta kanne tegemata. S. G. hukkus autoavariis 26.05.2006.a. Avaldaja palus tuvastada tütre E. O. põlvnemine surnud isikust S. G.`ist.

ASJAST PUUTUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

2. 19. märtsil 2010.a esitatud vastuses teatas puudutatud isik, S. G.’i ema Liina G.a, et avaldaja ja S. G.’i kooselust sündis tütar E.. Puudutatud isik nõustus avaldusega.

3. 19. märtsil 2010.a esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamuse kohaselt lapse E. põlvnemise tuvastamine isast S. G.’ist on lapse huvides. Lastekaitsespetsialisti poolt läbiviidud vestluse, kodukülastuse ja kogutud info põhjal võib eeldada, et E. põlvneb S. G.’ist. Vestlusest avaldajaga on selgunud, et Sven armastas ja tunnistas oma tütart, samuti on E. väliselt Sveni sarnane. S. G.`i ema L. G.a vastas telefoni teel, et tema poeg Sven ja avaldaja elasid koos Kohtla-Järvel ning et E. on tema poja tütar.

MENTELUSE KÄIK

4. 28. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil nõustus avaldaja asjas DNA-ekspertiisi määramisega.

5. Avaldaja esitas 28.09.2010.a taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, s.o ekspertiisikulude kandmisest vabastamiseks, põhjusel, et avaldaja materiaalne seisund ei võimalda maksta ekspertiisitasusid, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tema sissetuleku moodustab peretoetus summas 900 krooni ja vanemahüvitis.

6. Viru Maakohtu 19.10.2010.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taoltus ja ta vabastati ekpsertiisikulude kandmisest.

7. Viru Maakohtu 19.10.2010.a kohtumäärusega määrati E. O. (isikukood xxx) surnud isikust

S. G.`ist (isikukood:xxx) põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ja kohustati avaldaja koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisi osakonda. Ekspertiisi tegemiseks määrati kasutada ka ekspertiisiasutuse käsutuses olev S. G.’i DNA näidis.

KOHTUISTUNG

8. 09. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Tema seletuste kohaselt esitas ta avalduse, kuna lapse vanaemad soovivad, et laps kannaks isa perekonnanime, samuti selleks, et laps saaks toitjakaotuspensioni. Laps suhtleb vanaema .L G.a`ga, kuid kuna vanaema kolis elama Tallinna, siis on suhtlemist vähemaks jäänud. L. G.a suhtub E.sse kui lapselapsesse

2-10-5714

3 (4)

9. Kohtla-Järve linna esindaja jäi varem esitatud seisukoha juurde.

10. Puudutatud isik L. G.a kohtuistungile ei ilmunud. 02.11.2010.a esitas ta avalduse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Avalduse järgi elas avaldaja koos S. G.`iga vabaabielu alates oktoobrist 1998.a kuni 30.10.2003.a, mil nad registreerisid abielu. Abielu lahutati 04.03.2004.a. Surmatunnistuse järgi suri S. G. 29.05.206.a (t .lk. 5).

13. Sünnitunnistuse järgi lapse E. O. emaks on avaldaja (t. lk. 4). Kannet isa kohta sünnitunnistuses ei ole. Avaldaja nõudeks on lapse isast S. G.`ist põlvnemise tuvastamine.

14. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Avalduse esitamise ajal põlvnemise tuvastamise õiguslikud alused olid reguleeritud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) 7. peatükis. PKS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kuna S. G. on surnud, siis on välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine PKS § 41 sätestatud korras. Sellepärast avaldajal on õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

16. TsMS § 581 alusel, vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. EKEI ekspert E. T. 08.11.2010.a ekspertiisiakti nr. GE-1265-10/3786 kohaselt, tõenäosus, et S.G. on E. O. bioloogiline isa, on 99,99999989% (t. lk. 104-105).

17. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avalduse lahendamiseks kohus vastavalt TsMS § 580 lg 1 kutsus kohtuistungile puudutatud isikuna S. G.’i ema L. G.a ja kuulas teda ära 28.09.2010.a toimunud kohtuistungil ning täiendavalt ka telefooni teel 01.11.2010.a. Avaldaja ja asjast puudutatud isiku L. G.a seletuste kohaselt elas avaldaja koos S. G.’iga. Puudutatud isik on

2-10-5714

4 (4) avaldusega nõustunud, tal ei ole kahtlust selles, et E. on S. laps. Avaldaja ja asjast puudutatud isiku L. G.a seletuste ning ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et laps E. põlvneb isast

S. G.’ist. Kohus hinnanud menetlusosaliste seletusi ja asja materjale, rahuldab avalduse.

18. TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud

19. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk.8), mille TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus avaldaja enda kanda.

20. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud.. EKEI 08.11.2010.a õiendi ekspertiisi maksumuse kohta järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 krooni. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 19.10.2010.a kohtumäärusega kohustati avaldaja ja laps ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks ning võrdlusmaterjalina kasutati ka ekspertiisasutuse käsutuses olev S. G.’i DNA näidis, siis ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega. Viru Maakohtu 19.10.2010.a kohtumäärusega anti avaldajale riigipoolne menetlusabi ja ta vabastati täielikult ekspertiisi kulude kandmisest. Sellepärast jätab kohus ekspertiisi kulud 2 700 krooni Eesti Vabariigi kanda.

21. Teisi menetluskulusid ei ole menetlusosalistel tekkinud. Menetluskulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik muud menetluskulud avaldaja kanda.

22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 579 lg 1- lg 3, § 580 lg 1, lg 3, § 582 lg 1, lg 3, lg 4, § 661 lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik