2-10-23947/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-23947

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-23947 Tsiviilasi Narva linna avaldus eestkoste seadmises alaealise lapse S E üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja lepinguline esiindaja: Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: Alaealine laps S E (isikukood: XXX; elukoht: XXX) T S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) I E (isikukood: XXX; elukoht: teadmata) Vandeadvokaat Oleg Nišajev Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linna avaldus alaealisele S E eestkostja määramiseks.

2. Määrata S E eestkostjaks T S (isikukood: XXX) kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Eestkostja on eestkostetavate seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tegevuses eestkostetava huvidest;

- valitsema eeskostetavate olemasolevat vara, sooritama selleks vajalikke tehingud, käsutada rahalisi vahendeid pankades.

4. Eestkostjal tuleb:

- esitada Viru Maakohtu kohtumajale kirjalik nimekiri alaealise vara kohta hiljemalt 03. jaanuar 2011, nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS 184 lg 2);

- andma kohtule aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kohustada eestkostjat esitama kohtule kirjalik aruanne oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 03. jaanuaril; aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 194 lg 2);

5. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkoste seadmise osas alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

2-10-23947

2(3) viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 20. mail 2010 Viru Maakohtule avalduse alaealisele lapsele eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on I E alaealise lapse S E üksikema. Alates 2004.a elab I E Ukrainas ning on täielikult kaldunud kõrvale oma lapse kasvatamisest ja ei täieda vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel. Alaealine laps S E elab oma vanaemaga T S, kes tegeleb lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Avaldaja on seisukohal, et laps S E on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, mistõttu tuleb talle seada eestkoste. Avaldaja leiab, et lapsele tuleb määrata eestkostjaks tema vanaema T S, kelle omadused ja võimed võimaldavad eestkostja kohustusi täita. T. S elutingimused, varaline seis, perekonnaliikmete omavahelised suhted ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Lapse ja vanaema vastastikune suhe on positiivne, emotsionaalselt tasakaalukas ja soe. Laps avaldas soovi jääda vanaema juurde ning vanaema on andnud oma kirjaliku nõusoleku olla lapse eestkostjaks. Eeltoodu alusel palus avaldaja seada alaealise lapse S E üle eestkoste ning määrata eestkostjaks lapse vanaema T S. Avalduses palus Narva linn rakendada ka esialgset õiguskaitset ning määrata lapsele ajutiseks eestkostjaks T S kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

Viru Maakohus algatas 20. mai 2010 hagita menetluse Narva linna avalduse alusel ning määras alaealisele lapsele esindaja riigi arvel. Advokatuur nimetas S E advokaadiks Oleg Nišajev. Viru Maakohus rahuldas 20. mai 2010 määrusega Narva linna taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning määras ajutiseks eestkostjaks T S.

Puudutatud isikule I E oli Narva linna avaldus avalikult kätte toimetatud ning kohus kohustas teda esitama omapoolset seisukohta avalduse kohta. I E oma seisukohta ei esitanud.

Vandeadvokaat esitas 24. augustil 2010 kohtule omapoolse sisukoha. Vandeadvokaat Oleg Nišajevi arvates, on Narva linna avaldus põhjendatud ning see tuleks rahuldada. Advokaat on seisukohal, et eestkoste seadmine on vajalik lapse piisava hoolduse tagamiseks, lapse õiguste ja huvide kaitseks. Advokaat leiab, et lapse vanaema T S on sobiv isik lapse eestkostjaks määramiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS, jõustunud 01. juulil 2010) § 210 lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva PKS § 215 kohaselt alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks. Avaldus eestkoste määramiseks on esitatud kohtule 20. mail 2010, seega on vajadus eestkoste määramiseks tekkinud enne 01. juulit 2010. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste määramisele kohaldada kuni 01. juulini 2010 kehtinud perekonnaseadust. Eestkoste teostamisele tuleb kohaldada alates 01. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseadus. PKS § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära

2-10-23947

3(3) võetud. PKS § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Rahvastikuregistri andmetest (tl 18, 4) on näha, et lapse ema on I E ning lapsel isa ei ole. Avalduse kohaselt elab lapse ema pikka aega välismaal ning lapse eest ei hoolitse. Seega leiab kohus tuvastatuks, et alaealine laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Tõendamist on leidnud, et S E eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, kuna tema ema ei teosta igapäevast hooldust oma lapse üle. Alaealise S E eest hoolitseb käesoleval ajal tema vanaema Ta S.

Kohus leiab, et alaealise S E kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik eestkoste seadmine.

Kuni 01. juulit 2010 kehtinud PKS § 95 lg 1 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. PKS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

T S on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks alaealise S E eestkostjaks (tl 10). T S on töövõimetuspensionär (tl 7-8), kuid tema tervislik seisund (tl 13-16) võimaldab tal täita eestkostja ülesandeid. Elamisja olmetingimuste ülevaatuse aktist (tl 17) nähtub, et korteris on lapsel oma tuba õppimiseks ja puhkamiseks, vastastikused suhted perekonnas on positiivsed, emotsionaalselt tasakaalukad, soojad, laps on hoolitsetud ja kontrolli all.

Kohus arvestab eestkostja valikul T S isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada S E eestkostjaks. Politseija Piirivalve teatisest (tl 21-22) nähtub, et T S oli mitu korda karistatud väärteoja kriminaalmenetlustes. Kohus on seisukohal, et antud rikkumiste laad ei takista T. S täita eestkostja ülesandeid ning ei saa olla aluseks tema eestkostja määramise keeldumiseks.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et T S on võimeline hoolitsema S E kasvatamise ja ülalpidamise eest. T S lapse eestkostjaks määramist toetab ka alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev.

S E eestkostjaks tuleb määrata T S.

Kehtiva PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Vastavalt PKS § 179 lg-le 1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires. PKS § 182 lg 1 kohaselt kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigustele ja kohustustele lapse isiku eest hoolitseda vanema õiguste ja kohustuste kohta sätestatut. Eestkostja ei või iseseisvalt teha tehinguid, mille tegemiseks on vaja kohtu luba (PKS § 187 ja 188). PKS § 183 lg 1 alusel eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimalusekorral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Vastavalt PKS § 194 lg-tele 1 ja 2 kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

2-10-23947

4(3) TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.

Tulenevalt PKS § 195 lg 1 p 4 ja TsMS § 557 lg 21 tuleb määrata lapsele eestkostja tema täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik