2-10-23713/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-23713

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23713 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc hagi Mart Peegli (Peegel) vastu

17 572,58 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind

13 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Nordea Bank Finland Plc (RK 1680235-8; asukoht Aleksanterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome Vabariik), mis tegutseb Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (RK 10221469; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); - hageja esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; tel 681 4400; epost krista.arraste@julianus.ee); - kostja Mart Peegel

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Mart Peeglilt (Peegel) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks 10.08.2006 sõlmitud Topeltneto krediitkaardi lepingu alusel tekkinud võlgnevus

17 572,58 krooni, millest 13 000 krooni on põhinõue, 3947,80 krooni intress ja 624,78 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Mart Peeglilt (Peegel) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks alates 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,025% põhinõudelt päevas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada põhinõuet.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Mart Peegli (Peegel) kanda. Välja mõista Mart Peeglilt (Peegel) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks menetluskulud 4000 krooni. Välja mõista Mart Peeglilt (Peegel) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks viivis menetluskulult 4000 kroonilt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja hageja esindaja õigusabikulu 3000 krooni, kokku seega 6000 krooni.

Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000 krooni.

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 4000 krooni (3000 + 1000).

Kohtunik