3-08-2442/127 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2442 Haldusasi Vello Väljaste kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 7. novembri 2008. a kirjaliku nõusoleku nr 35240 tühistamiseks ja Pääsusilma tee 11 ehitiste üle ehitusjärelevalve algatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vello Väljaste apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vello Väljaste, esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kolmas isik Õie Pihlak, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Kaasatud asutus Põhja-Eesti Päästekeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2442 muutmata, Vello Väljaste apellatsioonkaebus rahuldamata ja Vello Väljaste apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

2. Mõista Vello Väljastelt Õie Pihlaku kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 6 720 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-08-2442

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õie Pihlak esitas 3. septembril 2007. a Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise (abihoone) laiendamiseks aadressil Pääsusilma tee 11. Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaasas nõusoleku andmise menetlusse teiste hulgas Pääsusilma tee 9 kinnistu omaniku Vello Väljaste ja andis 7. novembril 2008. a kirjaliku nõusoleku nr 35240 väikeehitise laiendamiseks aadressil Pääsusilma tee 11 vastavalt ehitusprojektile (edaspidi ka nõusolek). Nõusoleku põhjendused: 1) ehitusprojekti on kooskõlastanud Põhja-Eesti Päästekeskus ja Tallinna Keskkonnaamet. Pirita Linnaosa Valitsus on projekti kooskõlastanud tingimustega. Veeriku tee 40 kinnistu omanik on andnud nõusoleku tingimusel, et hoone rajataks täielikult Pääsusilma tee 11 krundi piiridesse; 2) Pääsusilma tee 12 kinnistu endise omaniku V. Õ. selgituste kohaselt püstitati abihoone ja ehitati Pääsusilma tee 9 garaažiga kokku ca 20 aastat tagasi tolleaegsete omanike kokkuleppel. Varem ei ole garaaži osas naabrite vahel probleeme olnud ja ka V. Väljaste, kes on seal kogu aeg elanud, ei ole abihoone suhtes enne 2005. aastat pretensioone esitanud. V. Õ. seletused tõendavad, et abihoone on seal asunud juba alates 80-ndatest aastatest ja Pääsusilma tee 9 omanikud on seda talunud rohkem kui 20 aastat; 3) V. Väljaste on korduvalt teatanud, et ei nõustu mitte mingil juhul omavolilise abihoone seadustamisega ja nõuab selle täielikku lammutamist, sest ehitis asub osaliselt tema kinnistul, on tuleohtlik, alandab Pääsusilma tee 9 kinnistu väärtust, kinnistu täisehitusprotsent on liiga suur ja tegemist pole hoone laiendamisega; 4) ehitusprojekt näeb ette üle Pääsusilma tee 11 ja Veeriku tee 40 kinnistute piiride ulatuvate hooneosade lammutamise. Projekti kohaselt hakkab abihoone Pääsusilma tee 9 kinnistu poolne sein paiknema 7-25 cm kaugusel krundi piirist ja ca 12-20 cm kaugusel Pääsusilma tee

9 kinnistul paiknevast garaažist. Seega on täidetud V. Väljaste soov, et abihoone ei ületaks krundi piiri; 5) kuna pädev organ – Põhja-Eesti Päästekeskus – on kooskõlastanud projekti, millega on kinnitanud projekti alusel ümberehitatava ehitise vastavust kõigile tuleohutusnõuetele, tuleb asuda seisukohale, et abihoone ei ole tuleohtlik, ja jätta V. Väljaste vastuväide arvestamata; 6) väidetavalt vähendab abihoone laiendamine Pääsusilma tee 9 väärtust. Naaberkinnistul asuva abihoone ümberehitus ja kordategemine pigem suurendab, mitte ei vähenda naaberkinnistute väärtust; 7) väidetavalt on Pääsusilma tee 11 täisehitusprotsent liiga suur. Kinnistu maksimaalne täisehitusprotsent ei ole määratletud ühegi kehtiva õigusaktiga. V. Väljaste osutatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata selle piirkonna 600 m2 suuruste kruntide täisehitusprotsendiks 30, kuid üldplaneeringut kehtestatud ja nimetatud protsenti määratud ei ole; 8) tegemist on hoone osalise lammutamise, rekonstrueerimise ja laiendamisega; 9) amet tellis ehitusprojektile ekspertiisi. Ekspertarvamuse kohaselt on abihoone asukohavalik õige – külgnevast naaberkinnistust põhja pool. Selline asend koos tulemüüriga ei kitsenda naaberkinnistu (Pääsusilma tee 9) kasutamist. Ekspertarvamuses toodi välja ka rida projektis esinevaid puudusi. Vastavalt ekspertarvamusele korrigeeriti projekti ning esitati parandatud ja märkusi arvestav projekt;

3-08-2442

3(16) 10) nõusolekut realiseerima asudes tuleb järgida projekti ja Pirita Linnaosa Valitsuse kooskõlastuses esitatud tingimusi, välja arvatud p 5, mille võib jätta täitmata. Nimetatud tingimuse kohaselt ei tuleks abihoone katusele terrassi rajada, kuna see vähendab naabrite privaatsust. Projektis ettenähtu kohaselt väheneb terrassi suurus olemasolevaga võrreldes selliselt, et terrass lõpeb sama kaugel kui Pääsusilma tee 9 hoone seinaosa ning ei ulatu kohakuti Pääsusilma tee 9 rõduga. Pääsusilma tee 9 hoonel on rõdu ning võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes puudub alus keelata abihoonele terrassi rajamist. Projektikohane terrass lõpeb Pääsusilma tee 9 hoone seinaga kohakuti ega saa reaalselt nimetatud kinnistu omaniku privaatsust häirida; 11) naaberkinnistute omanikud on ära kuulatud ja nõutud on vastavalt projekti muutmist ja täiendamist. Kõigi vastuväidetega on maksimaalselt arvestatud ning jõutud tasakaalustatud lahenduseni, mis võimalikult vähe riivab naabrite õigusi. Kõiki tõendeid, seisukohti ja huve arvestades on nõusoleku väljastamine abihoone laiendamiseks põhjendatud ning keeldumiseks pole alust.

2. Vello Väljaste esitas Tallinna Halduskohtule 3. detsembril 2008. a kaebuse nõusoleku tühistamiseks ja ebaseadusliku ehitise sundlammutamiseks kohustamiseks.

18. detsembril 2008. a täpsustas kaebaja kohustamisnõuet, märkides, et kaebaja sooviks on õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise kohustuse panemine vastustajale.

20. jaanuaril 2009. a täpsustas kaebaja, et vastustajat tuleks kohustada viivitamatult algatama seaduslikku ehitusjärelevalvet ebaseaduslike ehitiste üle, kusjuures seaduslik ehitusjärelevalve tähendab sellist järelevalvet, mille tulemusena kolmanda isiku ebaseaduslikud ehitised ettekirjutuse alusel lammutataks.

5. märtsil 2009. a täpsustas kaebaja, et taotleb nõusoleku tühistamist ja vastustaja kohustamist viivitamatult algatama seaduslikku ehitusjärelevalvet ebaseaduslike ehitiste üle, kusjuures kohustamistaotlus ei hõlma mitte üksnes õigusliku aluseta ehitatud abihoone ehitusjärelevalvet, vaid kõigi kolmanda isiku kinnistul paiknevate ning ehitusprojektidest ja ehitusloast oluliselt erinevate ehitiste järelevalvet. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

1) naabri ebaseadusliku ehitise kirjaliku nõusoleku kaudu legaliseerimine piirab kaebaja omandiõigust, eriti osas, milles ebaseaduslik ehitis asub kaebaja kinnistul. Abihoone sein hakkab paiknema ca 12-20 cm kaugusel kaebaja garaažist, seega kaebaja krundil. Kaebajal puudub juurdepääs oma eramu seinale. Nõusolekus ehitise koordinaatide märkimata jätmine võis mõjutada asja sisulist otsustamist;

2) eksitav on viide projekti nimetuse ja kuupäeva osas, muudetud projektile ei ole nõusolekus viidatud. Olemas on vaid eelprojekt, mitte ehitusprojekt. Haldusakt on kontrollimatu. Pole selge, millal koostatud projektile andis Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastuse. Ei saa eeldada, et Keskkonnaamet andis kooskõlastuse oluliselt muudetud projektile. Pirita Linnaosa Valitsus jättis kooskõlastuse andmata;

3) kaebaja ei ole kinnistu piiri juurde ehitamiseks nõusolekut andnud. Detailplaneeringuta ei saanud nõusolekut anda. Kui detailplaneering ka pole kohustuslik, tuleb nõusoleku andmisel lahendada samad küsimused, mis tuleks lahendada detailplaneeringuga, st määrata ehitusõigus krundil, hoonestusala, kuja ehitiste vahel. Vastustaja määras ehitusõiguse ja hoonestusala osaliselt, kuid jättis kuja määramata. 8 meetrist väiksema kuja põhistus puudub;

4) vastustaja jättis tähelepanuta 1998. a väljastatud projekteerimistingimused, mis andsid kaebajale põhjendatud ootuse, et tema naabruses ei ole krundi täisehitusprotsent üle 36. Krundi täisehitusprotsent koos ebaseadusliku hoonega on ca 46;

3-08-2442

4(16) 5) terrassi rajamine vähendab kaebaja privaatsust. Terrassilt näeb kaebaja eluhoone aknasse. Arvestatud ei ole garaaži aknast vaate sulgemise ja valguse vähenemisega. Abihoone varjutab kaebaja eramus paikneva garaaži 3 projektikohast akent. Terrassi ehitamisel pole tagatud tuleohutus. Sauna küttekeha korsten asub kaebaja elamu vahetus läheduses ning suits võib sattuda kaebaja elamusse. Vastustaja tegi kaalutlusvea, pidades kaebaja probleemiks üksnes abihoone ulatumist tema kinnistule. Kaebaja huviks on oma ehitiste sihipärane kasutamine, st saada akendest valgust, hoida korras hoone välissein. Neid kaalutlusi nõusolekust ei nähtu; 6) vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja taotlused ehitusjärelevalve algatamiseks. Õiguskantsler leidis 5. detsembri 2008. a vastuses, et vastustaja ei viinud menetlust läbi mõistliku aja jooksul ja ei vastanud õigeaegselt kaebaja teabenõudele, rikkudes isiku põhiõigusteja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava; 7) piirdeaia tõstmisega on naaber hõivanud ca 300 m2 reformimata riigimaad; 8) kaebaja pöördus 5. septembril 2006. a vastustaja poole oma elamule kasutusloa saamiseks, kuid sellest menetlusest keelduti tuleohutuskuja puudumise tõttu kaebaja eramu ja Pääsusilma tee 11 ehitiste vahel. Kaebaja taotletava kasutusloa saamine sõltub seega naaberkinnistu ebaseaduslikest ja tuleohtlikest ehitistest.

3. Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 14 160 krooni. Kohtuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) asjast nähtuvalt on kaebaja pikemat aega soovinud saada selgust kolmanda isiku kinnistul toimunud ehitustegevuse suhtes ja ta on pöördunud ka õiguskantsleri poole. Asjas ei ole vaidluse all küsimus, kas vastustaja on abihoone tagantjärgi seadustamise menetluse viinud läbi mõistliku aja jooksul. Erinevalt õiguskantslerist peab kohus hindama, kas nõusolek rikub kaebaja õigusi ja tuleb tühistada; 2) Pääsusilma tee 11 kinnistule on ehitusloata või kirjaliku nõusolekuta püstitatud abihoone, mis tõenäoliselt ulatus kaebaja kinnistule, sest osa abihoonest oli ehitatud kaebaja hoone külge. Kirjaliku nõusolekuga saab lahendada küsimusi, kas ja millistel tingimustel on ehitamine võimalik, ning ühtlasi määrata vajaduse korral lammutamisele kuuluvad ehitise osad. Tegemist on olemasoleva ehitisega, mille suhtes nähti ette osaline lammutamine. Nõusolek anti projekti järgi ehitamiseks; 3) kuja küsimust ei ole jäetud käsitlemata. Kaebaja eksib, leides, et Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 kohustab määrama kuja 8 m ning kohustus tulenes Põhja-Eesti Päästekeskuse ettekirjutusest, samuti et väiksema kuja põhistus puudub. Määruse nr 315 § 19 lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele ning kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku hoone asuvad vahetult krundi piiril ning abihoone ümberehitusprojekti kontrollimisel lubas Põhja-Eesti Päästekeskus ehitustehniliste meetmetega tuleohutuse tagamist. Terrass kaetakse võõbaga, mis takistab tule levikut; 4) vajalikud kooskõlastused on olemas. Põhja-Eesti Päästekeskus ja Keskkonnaamet kooskõlastasid projekti. Pirita Linnaosa Valitsus kooskõlastas projekti tingimustega. Kuna kolmas isik oli ehitamisega ületanud Veeriku tee 40 kinnistu piiri, seadis selle omanik tingimuseks hoone rajamise Pääsusilma tee 11 krundi piiridesse. V. Õ. seletustega tõendati, et abihoone asus seal 80-ndatest aastatest ja seda taluti üle 20 aasta. Nõusolekus märgiti, et

3-08-2442

5(16) ehitusprojekt näeb ette üle Pääsusilma tee 11 piiri ulatuvate hoonete lammutamise. Seega on arvestatud saadud kooskõlastuste ja kaebaja kooskõlastuse puudumisega. Asjaolu, et Pirita Linnaosa Valitsus kooskõlastas projekti tingimusega, pidades silmas vajadust kaaluda terrassi küsimust, ei muuda nõusolekut õigusvastaseks. Lõplik otsus sõltub vastustajast ja tema kaalutlustest;

5) nõusoleku andmise ajaks kontrolliti, et projekti kohaselt võib abihoone paikneda üksnes kolmanda isiku kinnistul. Kaebaja oli õigustatult esitanud nõude viia ehitamine naabri kinnistu piiridesse ning üle piiri ehitamine on nõusolekuga keelatud. Nõusolek tagab, et üle piiri ulatuvad hooneosad lammutatakse. Kaebaja soov, et abihoone ei ületaks krundi piiri, on nõusolekuga täidetud. Ehitusprojekti lisaks oleval joonisel nimetusega „lammutatavad hooneosad“ on selgelt näha, et abihoone paikneb ümberehituse tulemusel täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul.

Nõusolekus esitatud vahekaugusi on kaebaja tõlgendanud valesti. Need kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast. Maapinnal jääb kaebaja garaaži ja kolmanda isiku abihoone vahemaaks 65-55 cm. Kolmanda isiku väitel on ehitustööd nii ka teostatud. Erinevus hoonete vahekauguse osas võrreldes maapinna ning abihoone ülemise servaga on tingitud asjaolust, et Pääsusilma tee 9 hoone Pääsusilma tee 11 suunas asetsev sein ei ole ehitatud vertikaalselt sirgena, vaid astmeliselt suunaga Pääsusilma tee 11 poole nii, et hoone katuseräästas ulatub Pääsusilma tee 11 kinnistule, ning seda ka kaebaja tellimusel AS Geomark poolt 2007. a koostatud katastriüksuse plaani järgi.

Nõusoleku aluseks olev ehitusprojekt ei ole vastuolus muude esitatud andmetega. V. Väljaste on kahe hoone vahele krundipiirile rajanud tara ning vajalik liikumisruum pidi selleks olema tagatud;

6) kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine tulenevalt asjaolust, et tal ei ole abihoone tõttu juurdepääsu oma hoone seinale, ei ole tõendatud. Kaebaja ei saa nõuda, et talle peaks olema tagatud hoone seinale juurdepääs naaberkinnistult. Kui hoone sein on rajatud vastu kinnistu piiri, siis vastavale hoone osale juurdepääs ka puudub ja liikumine on takistatud. Antud juhul juurdepääs ei puudu, sest kaebaja sai rajada tara. Ka kolmas isik saab teha viimistlustöid ja muud vajalikku kaebaja kinnistut kahjustamata;

7) kaebaja väitel rikub nõusolek tema subjektiivseid õigusi seetõttu, et kaebaja hoonele ei olevat väljastatud kasutusluba naabri ebaseaduslike ehitiste tõttu. Põhja-Eesti Päästekeskuse 2. oktoobri 2006. a kirjast nähtub, et Pääsusilma tee 9 hoone kasutusloa taotluse kooskõlastamisest keelduti järgmistel põhjustel:

1) puudub tuleohutuskuja garaažipoolsel naaberkinnistul paikneva hoonega; 2) õlipaagiruumis vedelkütuse mahutid ei ole paigaldatud mahuti ülaservani ulatuvasse mittepõlevast materjalist kaitsevanni;

3) katlaruumi ja õlipaagiruumi ühine tuletõkkesektsioon ei ole terviklik. Nõusoleku väljastamine ei muuda võimatuks kaebajale kasutusloa väljastamist, vaid vastupidi, nõusoleku alusel ehitustööde teostamise tulemusena on võimalik ka kaebaja hoonele väljastada kasutusluba eeldusel, et kaebaja on muud viidatud kirjas esitatud nõuded täitnud;

8) nõusolekus ei ole viide projekti nimele ja kuupäevale eksitav ning nõusolekus on viidatud muudetud projektile. Nõusoleku põhjendustes märgitakse, et ehitusprojektile telliti ekspertiis ja selle alusel korrigeeriti projekti. Projekti tiitellehel on märgitud, et aprillis 2008. a on teostatud korrektuur. Põhja-Eesti Päästekeskus kinnitab vajalike kooskõlastuste andmist, kaebaja kõigi nõuetega kursis olemist ja arvestamist. Keskuse esindaja selgitas kohtus, et 11. juunil 2007. a anti heakskiit eelprojektile nr PR808/06 ning 4. märtsil 2008. a sama eelprojekti tulemüüri tehnilisele lahendusele, kus on juurde nõutud selgitus, ja see vaadati läbi 13. märtsil 2008. a. Põhja-Eesti Päästekeskus on andnud ehitamiseks abihoone projektile heakskiidu ning selle projekti alusel ehitamist ka teostatakse. Asjaolu, et nõusolek vastavale kooskõlastusele ei viita, ei muuda kooskõlastust olematuks. Kooskõlastus on antud ka puidust terrassile. Kooskõlastus on joonisel, kus on näidatud ka terrass koos piiretega ning kuhu on märgitud, et

3-08-2442

6(16) rõdu piirete ja konstruktsiooni tulepüsivus tuleb tagada tulekaitsevõõbaga. Ebaõige on väide, et Põhja-Eesti Päästekeskus ei tutvunud enne kooskõlastuse andmist 5. veebruaril 2008. a vastustajale esitatud ekspertiisiga.

14. veebruaril 2008. a toimus päästekeskuses haldusmenetluse raames abihoone küsimuse arutamine ja arutelu protokollist nähtub, et arutusel oli ka V. Ermanni ekspertarvamus;

9) terrass oli enne nõusoleku andmist ehitatud teistsugusena, kuid selline lahendus on just nõusolekuga keelatud. Kolmanda isiku projektikohane terrass ei too kaasa varjavaid mõjutusi ja kaebaja eluhoone alumise korruse aknasse otsevaadet ilma terrassilt üle kõõlumata ei avane;

10) kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumist seoses garaaži akendele valguse sulgemisega. Kaebaja olukord ei halvene. Abihoone on paiknenud aknaid varjutavalt üle 20 aasta. Juurdepääs kaebaja hoone seinale ja akendele ning valgusele paraneb. Garaažist ilmselt paistab teine eluhoone, kuid õigusnormid ei näe ette, et sealt peaks avanema vaade aeda. Vaadet eeldab seadusandja eluhoone akendest, mitte garaaži akendest, ning isegi kui sealt vaade kaob, ei ole tegemist keelatud mõjutusega, mis takistaks teisel isikul ehitada. Garaaži puhul ei ole õigusnormidega tagatud loomuliku valguse ligipääs. Tavapäraselt on garaažid akendeta. Kui ehitatakse projekti kohaselt, jääb abihoone ja kaebaja hoone vahele ehitistest vaba ruum, mis võimaldab senisest enam ligipääsu muuhulgas valgusele;

11) nõusolek on õiguspärane haldusakt. Selles ei pea olema märgitud EhS § 16 lg 2 p 1 kohaselt nõutavaid koordinaate. Kolmanda isiku kinnistu on moodustatud kaardimaterjali alusel ja maakatastrisse ei ole koordinaate kantud. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid koordinaate nõusolekus ka esitada. Abihoone projekti koostamisel on aluseks võetud Pääsusilma tee 9 katastriüksuse plaan. Plaanilt on selgelt näha, et abihoone asub täielikult kolmanda isiku kinnistul. Projekt vastab nõuetele;

12) kaebaja väitel ületab kinnistu täisehitusprotsent lubatava. Piirdeaed ja kolmanda isiku eluhoone terrassi olemasolu ei mõjutanud protsendi arvestamist. Riigimaa kasutamine ei muuda maa-ala suurust, mille suhtes arvestati krundi täisehitusprotsenti, ja nõusoleku andmisel ebaseadusliku terrassiga ei saanud arvestada. Kaebaja asus erastama reformimata riigimaad enne nõusoleku andmist. Kui kolmanda isiku kinnistu suureneb, ei too nõusolek kaasa linnaruumi ahenemist ja ei mõjuta kaebaja õigusi;

13) kaebaja ei võtnud vastu kompromissi kolmanda isiku poolt elektrikerise ehitamiseks, mistõttu võib kolmas isik ehitada vastavalt projektile. Põhja-Eesti Päästekeskus kinnitas küsimuse kaalumist. Kaebaja jätkuvad väited tuleohtlikkusest ei ole õigustatud. Sauna kasutamisest tulenev suits ei ole keelatud mõjutus;

14) kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks kaebaja väidete arvukusele vaatamata jätnud midagi tähelepanuta. Kaebaja erinevatel aegadel esitatud erinevaid nõudeid on kaalutud ja võimaluste piires arvestatud. Nõusolek on õiguspärane haldusakt ja kaebus tuleb tühistamisnõude osas jätta rahuldamata;

15) kaebaja taotleb kohustamisnõudes kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Pääsusilma tee 11 ebaseaduslike ehitiste – abihoone, elamu ja piirdeaia – üle. Kaebaja saaks nõuda ehitiste lammutamist siis, kui rikutaks tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja väitel mõjutasid ebaseaduslikud ehitised nõusoleku andmist krundi täisehitusprotsendi küsimuses, sellest tuleneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine ja nõue lammutada elamu terrass, lisaks tugineb kaebaja seaduslikkuse põhimõttele. Kohus jääb seisukohale, et nõusoleku väljastamisel ei omanud terrassi seaduslikkuse küsimus tähtsust, ebaseadusliku ehitise kaudu krundi täisehitusprotsent ei muutunud. Seaduslikkuse tagamiseks ei saa kaebaja kohtusse pöörduda. Abihoone lammutamist ei saa kaebaja nõuda, sest nõusolek jääb tühistamata ning ehitamine nõusoleku alusel ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja nõuab veel, et vastustaja kohustaks lammutama reformimata riigimaale ehitatud piirdeaia, viidates taas seaduslikkuse

3-08-2442

7(16) nõudele ja väites oma õiguste rikkumist krundi täisehitusprotsendi küsimuses. Kohus jääb seisukohale, et krundi täisehitusprotsent oli arvestatud õigesti. Kolmas isik erastab reformimata maa, ja kuhu ta paigutab piirdeaia, on tema otsustada. Kaebaja õigusi ja huve aia asukoht ei riiva. Seaduslikkuse tagamiseks ei saa kaebaja kohtusse pöörduda. Kaebaja kohustamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, piirdeaia asukoht, abihoone rajamine ja terrassi ehitamine kaebaja õigusi ei riku.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Vello Väljaste apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega nõusolek tühistada ja kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Pääsusilma tee

11 asuvate ehitiste üle või lõpetada kohustamisnõude osas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetlus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kohustamiskaebus oli põhjendatud ja tulnuks rahuldada. Kohustamiskaebuse sisuks on vastustaja tegevusetus kolmanda isiku ehitiste üle järelevalve teostamisel. Pole vaidlust, et kolmas isik rajas abihoone enne loa saamist, muutis elamu konstruktsioone ja viimistlust vastuolus projektiga ning rajas aia väljapoole talle kuuluvat maad. Need rikkumised pani kolmas isik toime enne kaebusega kohtusse pöördumist, mistõttu oli vastustajal kohustus teostada järelevalvet EhS § 59 lg 2 alusel ning §-des 60 ja 61 sätestatud viisil. Ebaõige on kohtu seisukoht, et piirdeaia asukoht, abihoone rajamine ja terrassi ehitamine ei riku kaebaja õigusi.

Naabrusõiguste hulka kuulub õigus oodata naabrite õiguspärast käitumist ja avaliku võimu tõhusat kontrolli naabrite ebaseadusliku tegevuse üle, mis kahjustab kinnistu omaniku õiguste teostamist. Kaebaja õigusi rikub juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei olnud mõistliku aja jooksul algatanud järelevalvet olukorras, kus selleks esinesid objektiivsed alused. Kohus pole põhjendanud, miks ta kaebaja ja õiguskantsleriga ei nõustu ning miks ei ole Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-64-02 seisukohad käesoleval juhul asjakohased. Vastustaja on algatanud ehitusjärelevalve kaebaja ehitiste üle korduvalt just kolmanda isiku taotluste ja teabe põhjal, mööndes sellega naabri avalduse piisavust.

Õige pole seisukoht, nagu ei rikuks riigile kuuluvale tänavaäärsele maale rajatud piirdeaed teiste isikute õigusi või nagu ei peaks vastustaja selles osas järelevalvet teostama. Kui piirdeaeda poleks rajatud, oleks kaebaja ja teised naabrid saanud riigile kuuluvat maad mõistlikult kasutada (nt autode parkimiseks, lastele mängimiseks). Riigi Maa-amet on 23. novembri 2009. a vastuses kaebaja avaldusele avaldanud seisukoha, et kohalikul omavalitsusel on kõnealuse ehitisega sarnase ehitise puhul järelevalvekohustus. Kohus on kohustamiskaebuse osas otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja jätnud kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi, mistõttu tuleks ringkonnakohtul uue otsusega kaebus kohustamisnõudes rahuldada;

2) alternatiivselt tuleks kaaluda kohustamiskaebuse osas menetluse lõpetamise võimalust HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, sest vastustaja on kohtumenetluse ajal asunud taotletud järelevalvet teostama, tehes seda küll üksnes osaliselt ja valikuliselt. Kaebaja ei soovi menetluse jätkumist, kui ringkonnakohus tuvastab eelviidatud aluse esinemise menetluse lõpetamiseks. Kohustamiskaebusega seotud menetluskulud tuleks sel juhul panna vastustaja kanda;

3) tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise motiivid pole veenvad, kohtulahend ei kajasta arusaadavalt kohtu järeldusi ega nende aluseks olevate asjaolude ja õigusnormide seoseid. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ja leiab, et tema esitatud tõendid kinnitavad piisavalt kaebaja väiteid. Kohtu poolt viidatud normide (HMS § 4 lg 2; EhS § 1 lg 3, § 2 lg 6 p 2, § 12 lg 1, § 16 lg 2 p 1 ning lg-d 4 ja 5; PlanS § 3 lg 2 p 1, § 9 lg 2 p-d 2, 3 ja 6; Vabariigi

3-08-2442

8(16) Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 § 19 lg 2; majandusja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 70) põhjal ei saanud jätta kaebust rahuldamata, sest neist ei tulene nõusoleku õiguspärasus. Kohus ei ole kontrollinud nõusoleku vastavust HMS nõuetele, sh § 54-56 nõuetele. Kohus ei kontrollinud, kas vastustaja on nõusoleku andmisel kaalunud muuhulgas kaebaja huve, st nõusoleku tegelikku vastavust HMS § 4 lg-le 2. Haldusakti põhjendamise asemel tulnuks kohtul kontrollida, kas selliseid kaalutlusi järgiti juba akti andmisel. Kohus ei saa asendada ega täiendada haldusakti põhjendusi. Kohus pidanuks eelkõige kontrollima, kas on tehtud asja sisulist otsustamist mõjutada võivaid menetlusja vormivigu ning kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt;

4) halduskohtu lõppjäreldus on ekslik ka sisuliselt. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja ei ole nõusoleku andmisel kaalunud kaebaja kõiki huve (näiteks kaebaja elamu remondija hooldustööde takistamine, akende täielik varjamine, privaatsuse häirimine) ega kõrvutanud kaebaja ja kolmanda isiku võimalikku kahju nõusoleku andmisel või andmata jätmisel. Kuna kohus ei tuvastanud, et vastustaja kaalus kõiki olulisi asjaolusid, tulnuks haldusakt tühistada. Sellise otsuse saab teha ka ringkonnakohus. Lisaks eelnevale soovib kaebaja kohtu üksikute seisukohtadega seoses rõhutada järgnevat.

Kaebaja pole leidnud, et ehitiste vaheline kuja peab olema kindlasti 8 m. Kaebaja on rõhutanud, et sellest väiksema kuja lubamine peab olema haldusaktis põhjendatud. Sellised põhjendused nõusolekus puuduvad. Ebaõige on arusaam, et piisab kooskõlastuste olemasolust ja neid ei tule haldusaktis selgelt nimetada. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, sh võimalikud kooskõlastused, millega haldusorgan arvestas. Nõusolekus märgitut, et abihoone sein peab paiknema 7-25 cm kaugusel piirist ja ca 12-20 cm kaugusel kaebaja kinnistul paiknevast garaažist, ei saa tõlgendada kohtumenetluses antud selgituste alusel selliselt, et vastavad kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast.

Haldusakt peab sisaldama piisavalt teavet ja olema sõnastatud arusaadavalt. Hilisemad selgitused ei saa muuta haldusakti sisu. Kaebaja garaaž asub esimesel korrusel (st maapinnal, mitte kusagil kõrgemal) ja garaaži sein asub piirist enam kui 50 cm kaugusel. Seega on nõusolekus otseselt kirjas, nagu tohiks abihoone seina ehitada kaebaja kinnistule. Garaaži akende kaudu saadava valguse varjamise väidet käsitledes on kohus üllatavalt kahelnud akende rajamise õiguspärasuses. Kahtluse korral pidanuks kohus koguma tõendeid omal algatusel või tegema kaebajale ettepaneku tõendeid esitada.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu oleks akende kaudu saadava valguse piiramine sel viisil, et seinast mõne sentimeetri kaugusele lubatakse ehitada sein, ainult seetõttu õiguspärane, et vastustaja on jätnud kaebaja varasemad pöördumised paljude aastate jooksul tähelepanuta. Õiguse üldise mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus ebaseadusliku ehitise rajamine annab hiljem isikule eelise naabri suhtes, kelle õigusi ta ehitamisega oluliselt kahjustab. Ebaõige on seisukoht, nagu sõltuks EhS § 16 lg 2 p 1 kohustuslikkus asjaolust, kuidas on katastriüksus moodustatud.

Sellist tähendust ei saa selge sisuga imperatiivsele normile anda. Abihoone katusele rajatava terrassi osas piirdus kohus tõdemusega, et nõusoleku andmisel kontrolliti, kas terrass takistab kaebajat või mitte. Kaebaja on korduvalt avaldanud, et nõusolek rajada terrass riivab kaebaja privaatsust, sest terrassilt avaneb lühikese vahemaa tagant vaade kaebaja eluruumi. Seda väidet pole kohus otsuses ega vastustaja haldusakti andmisel kaalunud. Kinnistu täisehitusprotsendiga seonduvad seisukohad on üldsõnalised ega puuduta kaebaja väidet, et nõusoleku andmisel jäeti tähelepanuta ja arvestamata piirkonna kinnitatud

3-08-2442

9(16) üldplaneering, mis kehtestatud planeeringu puudumisel annab vähemalt õiguspärase ootuse, et ehitamist ei lubata kavandatavas planeeringus ettenähtust tihedamalt.

6. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited:

1) kohus leidis õigesti, et piirdeaia, abihoone ja terrassi rajamine ei riku kaebaja õigusi. Arusaamatu on väide, justkui oleks kohus leidnud, et isiku subjektiivseid õigusi ei riku naabri hoone kinnitamine teise isiku elamu külge sellekohase loata. Nõusoleku aluseks olev ehitusprojekt näeb ette just abihoone selle osa lammutamise, mis asub kaebaja kinnistul. Seega pole nõusolekuga antud õigust abihoone kinnitamiseks kaebaja elamu külge ja tema õigusi ei ole rikutud;

2) kohus on kontrollinud haldusakti vastavust HMS nõuetele ja otsuses sisaldub põhjalik seisukoht nõusoleku seaduslikkusest. Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole nõusoleku andmisel kaalunud kaebaja kõiki huve. Vastustaja kaasas kaebaja nõusoleku andmise menetlusse ning nõusoleku motivatsioonist nähtuvalt on kaalutud kõiki kaebaja poolt menetluse kestel esitatud vastuväiteid;

3) tule levik on piiratud ehituslike meetmetega ja vastavad lahendused sisalduvad nõusoleku aluseks olevas ehitusprojektis. Tuleohutusliku hinnangu ehitusprojektile annab ning kavandatud meetmete piisavuse otsustab Põhja-Eesti Päästekeskus. Nõusoleku põhjendustes on esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse seisukoht ehitusprojekti suhtes. Nõusoleku põhjendustes on loetletud menetlusse kaasatud isikud ja asutused ning ehitusprojektile antud kooskõlastused. Samas on väär kaebaja seisukoht, justkui muutuksid antud kooskõlastused olematuks, kui haldusaktis neid ei nimetata.

Väär ja eksitav on väide, justkui oleks nõusoleku põhjendustes üheselt kirjas, et abihoone hakkab paiknema kaebaja kinnistul. Nõusoleku põhjendustes on üheselt kirjas, et lammutamisele kuuluvad hooneosad, mis ei asu kolmanda isiku kinnistul. Kaebaja väitel on kolmas isik saanud ebaseadusliku ehitise rajamisega eelise kaebaja suhtes, kelle õigusi on ehitamisega oluliselt kahjustatud. Kohtuotsuses on põhjalik motivatsioon nõusoleku seaduslikkuse kohta. Kaebaja õigusi nõusolek ei kahjusta. EhS § 16 lg 2 p-s 1 viidatud koordinaate ei ole olemas ning olematuid andmeid ei saa nõusolekus fikseerida.

Nõusoleku alusel rajatava abihoone terrass asub kohakuti kaebaja elamu akendeta otsaseinaga, mistõttu ei avane terrassilt vaadet kaebaja eluruumi. Nõusoleku põhjendustes on käsitletud ja kaalutud terrassi rajamise lubatavust ning seda on teinud ka kohus. Kaebaja väitel on kohus jätnud täisehitusprotsendi küsimust käsitledes puudutamata kaebaja väite, et vastustaja jättis tähelepanuta ja arvestamata piirkonna kinnitatud üldplaneeringu. Nõusoleku andmise ajal puudus Pirita linnaosa üldplaneering.

7. Kolmanda isiku vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus on jätnud kohustamiskaebuse rahuldamata materiaalõigust õigesti kohaldades ja menetlusnorme järgides. Vastustaja otsustas, et tulenevalt kirjaliku nõusoleku väljastamisest ei algatata abihoone osas ehitusjärelevalve menetlust (22. detsembri 2008. a kiri kaebajale). Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kohustamiskaebuse aluseks saab olla

3-08-2442

10(16) haldusorgani tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel. Vastustaja on aga lahendanud kaebaja taotluse järelevalve menetluse alustamiseks abihoone osas. Asjaolu, et keelduv otsus võeti vastu pärast kohtusse pöördumist, ei muuda otsust olematuks. Järelevalve teostamise otsustamine on diskretsiooniotsus. Kohus ei saa otsustada, kas järelevalvet tuleb teostada või mitte. Kohus saab üksnes kohustada taotlust lahendama. Kui kaebaja arvates ei olnud taotluse suhtes tehtud otsus põhjendatud, oleks ta saanud otsuse vaidlustada. Nõusoleku alusel on teostatud ehitustööd, mille tulemusel asub abihoone täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul ega oma kaebaja hoonega kokkupuudet.

Jääb mõistetamatuks, mil moel oleks võimalik kaebaja soovidele vastavat järelevalvet teostada, kui nõusoleku alusel teostatud ehitustööde tulemusel on järelevalve põhjused likvideeritud. Kaebaja viide õiguskantsleri arvamusele on asjakohatu, sest arvamus on antud enne 22. detsembri 2008. a otsust, millega lahendati taotlus abihoone osas järelevalve menetluse teostamiseks. Vastustaja on lahendanud ka kaebaja taotluse järelevalve algatamiseks elamu osas. Kaebaja avalduse alusel algatas vastustaja elamu osas järelevalve menetluse seoses hoone välisfassaadis esinevate muudatustega võrreldes projektiga (vt vastustaja 2. juuni 2009. a vastuse lisa 2).

Kohus leidis õigesti, et piirdeaia asukoht ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Piirdeaed paikneb riigile kuuluval maal, mille erastamise menetlus on viibinud kolmandast isikust sõltumatutel asjaoludel. Harju maavanema 12. märtsi 2009. a korraldusega nr 639 anti nõusolek erastamiseks. Pärast Tallinna Linnavaraametilt 27. aprillil 2009. a teate saamist tellis kolmas isik kohe maa mõõdistamise, seejärel toimus kooskõlastamine ning hetkel on Tallinna Linnavalitsuse korraldus maa erastamiseks ettevalmistamisel. Kaebaja väitel sooviks ta kolmanda isiku poolt erastatavat maad kasutada autode parkimiseks ja lastele mängimiseks.

Maa-ala asub kolmanda isiku krundi ja tänava vahel ning on sissesõiduteeks krundile. Autode parkimise korral puuduks kinnistule juurdepääs. Sissesõidutee on lastele sobimatu mängukoht. Pealegi on kaebaja lapsed täiskasvanud ja lapselapsi tal pole. Riik maa omanikuna ei ole kolmandale isikule etteheiteid maa kasutamise osas teinud;

2) kaebaja möönab vastustaja poolt järelevalve teostamisele asumist ja taotleb menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Abihoone osas on vastustaja otsustanud järelevalvet mitte teostada, järelikult ei ole kaebaja taotlust rahuldatud ja HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisele ei kuulu. Elamu osas on küll asutud järelevalvet teostama, kuid selles osas menetluse lõpetamise korral peavad menetluskulud jääma kaebaja kanda, sest järelevalvet teostatakse seetõttu, et elamu akende ja ukse asetuse osas on mõningane erinevus projektiga võrreldes, kuid see ei riku vähimalgi määral kaebaja õigusi. Kaebaja enda elamu ei vasta projektile. Piirdeaia osas järelevalvet teostatud ei ole ning menetluse lõpetamiseks pole alust;

3) kohtuotsus sisaldab põhjalikku motivatsiooni nõusoleku seaduslikkusest ja vastab kaebaja kõigile väidetele haldusakti väidetavast seadusevastasusest. Jääb mõistetamatuks, millele tuginedes kaebaja leiab, et kohus ei ole sisuliselt haldusakti seadusele vastavust kontrollinud. Väär on väide, nagu poleks kohus kontrollinud, kas vastustaja kaalus nõusoleku andmisel kaebaja huve. Huvide kaalumine nähtub nõusoleku motivatsioonist ja kohus on samuti vastanud kaebaja väidetele tema väidetavate õiguste rikkumise kohta. Kohus on hinnanud akti nõuetele vastavust ja diskretsiooni teostamist. Kaebaja pole toonud välja ühtki sisulist argumenti, mida kohus poleks hinnanud. Otsuses on märgitud kohaldatud õigusnormid ja asjaolud, millele lõppjäreldus tugineb;

4) ehitiste vahelise kuja põhjendus on nõusoleku motivatsiooni p-s 5. Põhja-Eesti Päästekeskus leidis, et projektis ettenähtud lahendus on tuleohutu, ja kooskõlastas projekti. Abihoonele on vastavalt projektile rajatud tulemüür nii hoone seintena kui katuslaena nõutavate tulepüsivusklassidega, mis kinnitab ka asjatundmatule lahenduse tuleohutust. Kõik kooskõlastused on nõusoleku motivatsioonis näidatud.

3-08-2442

11(16) Väide, nagu lubaks nõusolek ehitada kaebaja kinnistule, on väär. Kuna käesoleval juhul tuli ka väikeehitise ehitamiseks koostada enne nõusoleku saamist ehitusprojekt, tuleb lähtuda projektist, millest on selgelt näha, et abihoone asub ümberehituse tulemusel täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul. Nõusoleku motivatsioonis on vahekaugused arvestatud abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast. Käesolevaks ajaks on vastavas osas ehitustööd teostatud ning kaebaja hoone ja kolmanda isiku abihoone vahe seina alumises osas on 65 cm kuni 55 cm.

Erinevus vahekauguse osas maapinna ja abihoone ülemise servaga võrreldes on tingitud sellest, et kaebaja hoone sein ei ole ehitatud vertikaalselt sirgena, vaid astmeliselt nii, et kaebaja hoone katuseräästas ulatub täies ulatuses otsast lõpuni kolmanda isiku kinnistule, ning seda ka kaebaja tellimusel 2007. a koostatud katastriüksuse plaani järgi. Kaebaja poolt enda hoone ja abihoone vahele aia rajamine kinnitab selgelt, et ka kaebaja seisukoha järgi asub abihoone täielikult kolmanda isiku kinnistul. Kohus ei ole jätnud kaebust rahuldamata mitte seetõttu, et kaebaja garaažiakende rajamise seaduslikkus on kaheldav, vaid seetõttu, et kaebaja olukord ei halvene – abihoone on paiknenud aknaid varjutavalt üle kahekümne aasta ja see toimus kaebaja isa ning naaberkinnistu omanike kokkuleppel.

Lisaks leidis kohus, et garaažiakende vaate varjamine pole selline mõjutus, mis rikuks kaebaja õigusi. Ükski õigusakt ei näe ette, et garaaži peaks olema tagatud loomuliku valguse ligipääs. Tavapäraselt on garaažid akendeta. Kui abihoonet ei oleks, oleks kolmas isik rajanud krundi piirile plankaia, mille tulemusel ei oleks samuti olnud kaebajal garaažiaknast vaadet naabri aeda. Kaebaja märgib eksitavalt, justkui oleks hoonete vahekaugus mõni sentimeeter ning kaebaja vastav väide jäetud arvestamata seetõttu, et haldusorgan pole aastate jooksul kaebaja taotlustele reageerinud.

Hoonete vahekaugus on pärast tööde lõppemist 69 cm. Kaebaja on üle kahekümne aasta talunud mistahes pretensioone esitamata abihoonet samas kohas. Jääb mõistetamatuks, kuidas on võimalik olematuid koordinaate nõusolekus esitada. Kinnistu on moodustatud kaardimaterjali alusel ja maakatastrisse ei ole koordinaate kantud. Ekslik on väide, nagu oleks kohus ja vastustaja jätnud kaalumata kaebaja väite, et abihoone terrass rikub kaebaja privaatsust. Nõusoleku motivatsioonis on väidet analüüsitud ja leitud, et privaatsust ei rikuta. Ka kohus on väidet analüüsinud.

Väide, et terrassilt avaneb vaade eluhoone akendesse, on väär. Terrass on kohakuti eluhoone akendeta otsaseinaga. Kaebaja enda hoone terrassilt avaneb aga otsevaade kolmanda isiku eluhoone akendesse. Väide kinnitatud üldplaneeringust on väär. Pirita linnaosas ei ole kehtestatud üldplaneeringut. Kolmandale isikule on otsustatud erastada täiendavalt maad, mille tulemusel on kinnistu täisehitusprotsent 23,1 (kinnistu pindala 976 m2, eluhoone 168 m2, abihoone 57,7 m2), mis peaks igati vastama ka kaebaja soovidele, milleks on olnud 36%, ning vastab ka menetletavas üldplaneeringus ettenähtud 30%-le.

8. Kaasatud asutus apellatsioonkaebuse suhtes arvamust ei esitanud.

9. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas kolmas isik apellatsioonimenetluse kulude kaebajalt väljamõistmise taotluse ja täiendavad dokumentaalsed tõendid: 1) kinnistusraamatu väljavõtte, tõendamaks piirdeaia paiknemist alates 1. septembrist 2010. a kolmandale isikule kuuluval maal; 2) Pääsusilma tee 11 abihoonele 4. jaanuaril 2010. a antud kasutusloa nr 42051, kinnitamaks ehitise kehtestatud nõuetele, sh tuleohutusnõuetele vastavust.

3-08-2442

12(16)

10. Kaebaja kinnitas apellatsioonkaebuse juurde jäämist, palus jätta tähelepanuta ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaega ületades esitatud vastustaja vastus ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud kokku 41 117 krooni, sh menetluskulu 29 203 krooni esimese astme kohtus ning riigilõiv 250 krooni ja esindaja kulu

11 664 krooni apellatsioonimenetluses. Kolmanda isiku vastusele ja täiendavatele tõenditele esitas kaebaja järgmised vastuväited: 1) kaebaja ei nõustu väitega, nagu oleks abihoone ehitustööd praeguseks teostatud ja kaebaja õiguste rikkumine lõpetatud. Ehitustööd on lõpetamata ja kolmanda isiku põhjustatud kahju on kaebajale hüvitamata. Lõpetamata ehitisele kasutusloa väljastamine on arusaamatu. Katuseterrass on pooleli ja kasutuskõlbmatu. See on lammutatud ehitusjäätmete (tulekaitsevahenditega katmata lauahunnikute) laopaik, piirded puuduvad. Betoonkatus on ruberoidiga katmata, tulemüür on krohvimata ja aukudega. Seega on ehitis endiselt tuleohtlik. Samas, ehitise praegune seisukord ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus saab tühistamiskaebuse osas hinnata haldusakti andmise õiguspärasust akti andmise ajal esinenud asjaoludele tuginedes; 2) kolmas isik on ekslikult samastanud varasema ajutise õigusvastase ehitise hoonega. Tegelikkuses avaldas kaebaja juba varem vastuseisu oma õiguste rikkumisele, kuid vaidlust vastustajaga alustas pärast seda, kui selgus, et vastustaja soodustab „sara“ lammutamiseks kohustamise asemel uue ehitise rajamist samale kohale; 3) haldusakti andmisel ei lähtunud vastustaja kolmandale isikule maa võimalikust erastamisest, mistõttu ei saa sellega arvestada ka apellatsioonimenetluses. Seega ei ole väide, et maa on käesolevaks ajaks erastatud, asjakohane. Pealegi on ka täiendavalt erastatud maad arvestades kinnistu täisehitusprotsent suurem kui 25, nagu nägi ette üldplaneering. Kumbki kolmanda isiku tõenditest ei kajasta asjaolusid, millega vastustaja pidi vaidlustatud haldusakti andmisel või kaebaja taotluse lahendamisel arvestama, mistõttu tuleks tõendid tagastada või jätta arvestamata; 4) vastustajal oli võimalik oma haldusakti ja tegevust iseseisvalt kaitsta, mistõttu on kolmanda isiku kulud õigusabile põhjendamatud. Õigusabikulusid tõendavad dokumendid pole usutavad, sest nende kohaselt on jaanuaris väidetavalt esitatud arve tasutud alles 1. novembril 2010. a.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ega ka kohustamistaotluse osas menetluse lõpetamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Esmalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust tühistamistaotluse (I) ja seejärel kohustamistaotluse osas (II) ning lõpuks jagab menetluskulud (III).

I

12. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et kohtulahend kajastab arusaadavalt kohtu järeldusi, nende aluseks olevate asjaolude ja õigusnormide seoseid. Halduskohus kontrollis

3-08-2442

13(16) vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust ja leidis põhjendatult, et nõusoleku näol oli tegemist kaalutlusvigadeta õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks ei anna kaebuse väited alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei ole kaebaja olulisi huve nõusoleku andmise üle otsustamisel jätnud tähelepanuta ja on nendega võimaluse piires arvestanud. Vastustaja on arvestanud kõikide erinevate huvidega, mida ehitusnormid jm ehitamist reguleerivad õigusaktid kaitsevad, sh naabrite subjektiivsete õigustega, kaasa arvatud omandiõigus. Naabrite õiguste piiramine ei välista ehitamise lubamist. Oluline on tagada puudutatud isikutele menetluses ärakuulamisõigus ja erinevaid huve kaaluda. Kaebajale oli tagatud võimalus kaasa rääkida teda puudutava otsuse tegemisel ning kohtu hinnangul on vastustaja saavutanud naabrite erinevate huvide vahel mõistliku tasakaalu kolmanda isiku krundil aastakümneid püsinud abihoone osalise lammutamise ja laiendamise lubamise teel.

13. Kaebaja väitega, et 8 meetrist väiksema kuja lubamist ei ole nõusolekus põhjendatud, ei saa nõustuda. Kuja olemasolu seondub ehitiste tuleohutusega ning nõusoleku põhjendustes on Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastusele tuginedes asutud seisukohale, et ümberehitatav ehitis vastab kõigile tuleohutuse nõuetele.

14. Kaebaja peab ebaõigeks arusaama, et piisab kooskõlastuste olemasolust, ning leiab, et nõusolekus kooskõlastuste selgelt kajastamata jätmise tõttu on nõusolek õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kooskõlastusi tuleks kirjalikus nõusolekus kajastada, kuid seda pole tehtud, saab tegemist olla vormiveaga, mis nõusolekute olemasolu korral ei saa mõjutada asja otsustamist.

EhS § 16 lg 2 sätestab kirjaliku nõusoleku sisuja vorminõuded, mille kohaselt peab kirjalik nõusolek sisaldama ehitise asukohta ja koordinaate; kohaliku omavalitsuse nime ning ametniku nime, ametinimetust ja allkirja; kirjaliku nõusoleku andmise aega; ehitise kasutamise otstarvet; ehitise olulisi tehnilisi andmeid; ehitisele antud riiklikku ehitisregistri koodi; ajutise ehitise korral selle kasutamise aega. Et kirjalikus nõusolekus tuleks kajastada kooskõlastusi, EhS ette ei näe. Antud juhul on vaidlustatud nõusoleku (I kd lk 11-12) lisana EhS § 1 lg-st 3 tulenevalt haldusmenetluse üldisi nõudeid järgides koostatud nõusoleku väljastamise põhjendused (I kd lk 13-15), millele on nõusolekus viidatud. Põhjendustes on kooskõlastused kajastatud. Lisaks tuleb märkida, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kirjalik nõusolek on antud ehitusprojekti alusel, millele on nõusolekus samuti viidatud. Kui kirjalik nõusolek antakse ehitamiseks konkreetse projekti alusel, siis on mõistlik nõusoleku andmise asjaoludest ja tagajärgedest arusaamiseks tutvuda ehitusprojektiga. Vaidlustatud nõusoleku aluseks olevas ehitusprojektis töö nr PR 080/06 september 2007 (korrektuur aprill 2008) on joonisel nr 4 „Tulemüüride tehniline lahendus“ kaebajat kõige enam huvitanud Põhja-Eesti Päästekeskuse 4. märtsi 2008. a kooskõlastus (dateeringus on aastaarv 2007 ilmselgelt eksitus, sest joonis on koostatud 28. veebruaril 2008. a). Halduskohus tuvastas, et nõutavad kooskõlastused olid olemas, ning järeldas põhjendatult, et vastustaja sai neile kaalutlusotsuse tegemisel tugineda.

15. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, nagu oleks hilisemate selgitustega selle kohta, et nõusoleku põhjendustes märgitud ehitiste vahelised kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast, muudetud haldusakti sisu. Nõusoleku sisu määrab antud juhul ära ehitusprojekt, mille alusel ehitamist lubati. Kahtlused, et ehitamist

3-08-2442

14(16) lubatakse ka kaebaja kinnistul, pidanuks kõrvaldama projekti joonisega nr 1A „Lammutatavad hooneosad“ tutvumine ning nõusoleku põhjendustes korduvalt märgitu, et üle krundi piiri ulatuvad hoone osad lammutatakse ja abihoone ei jää ulatuma üle kaebajale kuuluva kinnisasja piiri.

Kaebaja peab oluliseks EhS § 16 lg 2 p 1 järgimist. Säte näeb ette, et kirjalikus nõusolekus peavad sisalduma ehitise asukoha aadress ja koordinaadid. On õige, et vormikohane nõusolek abihoone koordinaate ei sisalda, kuid need sisalduvad nõusoleku lisaks oleva ehitusprojekti joonisel nr 1 „Asendiplaan“.

16. Kaebaja väitel on kohus otsuses üllatavalt kahelnud garaaži akende rajamise õiguspärasuses ja pidanuks kahtluse korral koguma kahtluse kõrvaldamiseks tõendeid. Kohus märkis otsuses: „Kuigi kaebaja märkis, et tema garaaži aknad on ehitatud seadusliku projekti kohaselt, ei ole kohtule teada, kas projekt nägi ette garaaži tagaseina akende ehitamise, nähtub, et kaebaja eluhoonete suhtes alles taotletakse kasutusluba, kuid sõltumata sellest nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebuse esitaja olukord ei halvene …“. Sellisest motivatsioonist nähtub, et kohus ei ole pidanud oluliseks küsimust sellest, kas kaebaja garaaži aknad on ehitatud vastavalt projektile. Seetõttu ei pidanud kohus nimetatud asjaolu kontrollima. Ka ei ole kohus pidanud akende varjamist õiguspäraseks ainuüksi seetõttu, et kaebaja varasemad pöördumised on jäetud tähelepanuta. Kohus märkis: „Vaatamata sellele“ (kohus pidas silmas eelmises lauses osutatud abihoone paiknemist aknaid varjutavalt üle kahekümne aasta ja rajamist naabrite kokkuleppel) „juhul, kui oleks tegemist olulise varjava ja keelatud mõjuga, tuleks kohtul nõustuda kaebajaga, et alati ei pea taluma tekkinud olukorda.“ Sellisest ja kohtu edasistest motiividest selgub kohtu nõustumine vastustaja hinnanguga, et antud juhul ei ole tegemist olulise ja keelatud mõjutusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga.

17. Nõustuda ei saa väitega, et kohus pole otsuses ega vastustaja haldusaktis kaalunud abihoone katusele terrassi rajamisega väidetavalt kaasnevat kaebaja privaatsuse rikkumist. Nii vastustaja nõusolekut põhjendades kui ka kohus vastustaja kaalutlust hinnates leidsid, et projektis ettenähtud kujul terrassi rajamine ei häiri kaebaja privaatsust. Nõusoleku põhjendustes leiti, et terrass lõpeb kaebaja hoone seinaga kohakuti, ei ulatu kohakuti tema rõduga ega saa reaalselt üleüldse kaebaja privaatsust häirida. Kohus leidis, et „/…/ kaebaja eluhoone alumise korruse aknasse otsevaadet ilma terrassilt üle kõõlumata siiski ei avane.“

18. Kaebaja väitel on kohus jätnud kinnistu täisehitusprotsenti käsitledes tähelepanuta väite õiguspärase ootuse kohta, et ehitamist ei lubata kavandatavas planeeringus ettenähtust tihedamalt. Kohus ei ole jätnud väidet tähelepanuta, vaid on leidnud, et elamu projektivälise terrassi olemasoluga ei pidanud vastustaja abihoone ümberehitamiseks nõusoleku andmisel arvestama.

II

19. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka kohustamistaotluse osas.

3-08-2442

15(16)

20. Abihoone suhtes ehitusjärelevalve teostamisele suunatud osas on taotluse rahuldamine sõltuvuses hinnangust nõusoleku õiguspärasusele, sest nõusoleku andmisega on kaebaja järelevalvetaotlus sisulise lahenduse leidnud. Kuna nõusolek tühistamisele ei kuulu, pole kohtul alust kohustada vastustajat sama ehitise suhtes uuesti ehitusjärelevalvet algatama.

21. Piirdeaia ja elamu terrassi suhtes ehitusjärelevalve teostamisele suunatud osas taotluse rahuldamine ringkonnakohtu poolt ei oleks võimalik ainuüksi juba seetõttu, et faktiliste asjaolude muutumise tõttu (kolmandale isikule on erastatud täiendav maa-ala) ei saa kaebaja väited piirdeaia asumisest reformimata riigimaal ja kolmanda isiku kinnistu ülemääraselt suurest täisehitusprotsendist olla enam aktuaalsed. Selles osas vastustaja järelevalveks kohustamine ei saaks enam aidata kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Vaidlusalune piirdeaed asub kolmanda isiku kinnistul ning kinnistu täisehitusprotsent vastab kaebaja poolt algselt soovitule. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et piirdeaia asumine reformimata riigimaal ja kolmanda isiku elamu terrassi rajamine ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

22. Kaebaja väitel rikub tema õigusi juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei algatanud järelevalvet mõistliku aja jooksul olukorras, kus selleks esinesid objektiivsed alused. Halduskohus on otsuses põhjalikult selgitanud, miks ei ole kaebaja väited menetluse venimisest käesolevas asjas olulised. Tegemist ei ole menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei piisa isiku menetlusõiguste rikkumise tuvastamisest, sest kohustamisnõude rahuldamine eeldab tuvastamist, et ehitised, mille suhtes järelevalve teostamiseks kohustamist taotletakse, rikuvad isiku subjektiivseid õigusi.

23. Apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtul kaaluda ka kohustamistaotluse osas menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja leiab, et vastustaja on küll üksnes osaliselt ja valikuliselt, kuid siiski asunud taotletud järelevalvet teostama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtuotsuse kohustamistaotluse osas tühistamiseks ja selles osas menetluse lõpetamiseks alust. HKMS § 24 lg 1 p 4 näeb ette menetluse lõpetamise muuhulgas siis, kui välja andmata jäetud haldusakt on välja antud või toiming sooritatud. Säte on mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus kaebusega kohtusse pöördunud isik on saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi haldusorgani tegevuse tulemusena ilma, et kohus peaks lahendi tegemisega asjasse sekkuma. Kaebaja selgeks eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli saavutada lõpptulemusena mitte üldiselt ehitusjärelevalve teostamisele asumine, vaid nimelt naabri abihoone, elamu terrassi ja piirdeaia lammutamine. Seda eesmärki ei ole kaebaja saavutanud.

III

24. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

3-08-2442

16(16) 25. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

26. Kolmandal isikul on HKMS § 92 lg-st 1 ja lg-st 7 tulenevalt õigus taotleda apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmanda isiku poolt esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on tema menetluskuluks esindaja kulu

6 720 krooni. Kulu kandmist tõendab advokaadibüroo 31. jaanuari 2010. a arve nr 20100261 koos spetsifikatsiooniga (osutatud teenuseks apellatsioonkaebusele vastuse koostamine) ja konto väljavõte muuhulgas sellel arvel märgitud summa laekumise kohta 1. novembril 2010. a. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist HKMS § 93 lg 5 mõttes vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kaebaja seisukohaga, nagu oleks kolmanda isiku kulud õigusabile põhjendamatud seetõttu, et vastustajal on olnud võimalik oma haldusakti ja tegevust halduskohtus iseseisvalt kaitsta, ei saa nõustuda. Kolmandal isikul on nagu teistelgi menetlusosalistel õigus ajada halduskohtus asja esindaja kaudu (HKMS § 14 lg 5) sõltumata haldusorgani võimest oma haldusakte ja tegevust kaitsta ning saada kolmanda isiku jaoks positiivse lahendi korral menetluskulude eest hüvitist oma poole vastaspoolelt. Pelgalt asjaolu, et jaanuaris esitatud arve on tasutud alles 1. novembril 2010. a, ei anna alust kahelda selles, et tegemist on kolmanda isiku poolt käesolevas asjas kantud menetluskuluga.

Lauri Madise

Virgo Saarmets

Ruth Virkus