2-10-56215/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-56215

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-56215 Tsiviilasi, hageja nõue R Š avaldus täitemenetluse nr 169/2010/603 kehtetuks tunnistamiseks ning tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avalduse esitaja R Š (isikukood XXX) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon

1. Keelduda R Š avaldust täitemenetluse nr 169/2010/603 kehtetuks tunnistamiseks ning tühistamiseks menetlusse võtmast.

2. Tagastada avaldus koos lisadega R Š.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses R Š kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.

Asjaolud

05.08.2010.a R Š esitas kohtule avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse nr 169/2010/603 tühistamiseks ja lõpetamiseks. 11.11.2010.a anti asi menetlemiseks kohtunik Geete Lahile.

Avalduse kohaselt ei ole R Š nõus temale Tallinna linna (Transpordiameti vahendusel) parkimisnõuete rikkumise eest viivise tasu määramisega, kuna otsus ei olnud talle kättetoimetatud. Seejuures nõustub ta, et viivisetasu otsus oli väljastatud õiglaselt. Avaldaja samuti märgib, et seisuga 18.07.2010.a on viivistasu makstud, seega on täidetud 14 päevane tasu maksmise nõue. Kohtumääruse põhjendused

2-10-56215

2(3)

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

TsMS § 371 lg 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 on maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel.

Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Täitemenetluse seadustikus ei ole sellist nõuet ette nähtud.

Kooskõlas TMS § 11 lg 1 p 4 võib kohtule esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis lahendatakse hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt.

TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri otsust. Samas ei nähtu, et ta oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetlus kohtutäiturite juures.

Juhul kui avalduse esitaja soovib esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, siis kuulub TMS §

218 lg 1 tulenevalt eelnevalt kohustuslikult läbimisele TMS § 217 sätestatud menetlus, st eelnevalt peab kohtutäitur tegema otsuse, mille peale saab esitada kaebuse maakohtusse.

Täitemenetlusega seotud hagid on sätestatud TMS § 220-223. R Š avaldus ei sisalda sellist nõuet, mida oleks võimalik hagina esitada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja (avalduse esitaja) kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

2-10-56215

3(3) Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avalduse esitaja kanda.

Geete Lahi Kohtunik