2-10-18274/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-10-18274

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2010.a Pärnu Tsiviilasja number 2-10-18274 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Annika Aasalaid’i vastu võlgnevuse 29 954.35 krooni nõudes Tsiviilasja hind

19 326.12 krooni Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Swedbank, registrikood 10060701, asuk. Liivalaia 8, Tallinn; volit.esindaja Silva Kark, e-post: silva.kark@swedbank.ee; Kostja: Annika Aasalaid, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx tee x-x, xxxxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxxxx xxxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6, §

113 lg.1, TsMS §162 lg.1, § 174.1 lg. 1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633 .

1. Rahuldada Swedbank AS hagi Annika Aasalaid’i vastu.

2. 2. Välja mõista Annika Aasalaid’ilt AS-i Swedbank kasuks põhivõlg, intress ja viivis summas (29 954 kr ja 35 s) kakskümmend üheksa tuhat üheksasada viiskümmend neli krooni ja 35 senti AS-i Swedbank kasuks.

3. Välja mõista Annika Aasalaid’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (19 326.12 kr) alates 21.09.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas).. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Annika Aasalaid’a kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-10-18274

2 (3) kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

AS Swedbank esitas maksekäsu kiirmenetluses 26.08.2010.a avalduse põhivõla 19 826.12 kr ja kõrvalnõuete (intressi ja viivise) summas 10 138.70 kr saamiseks, tasudes avalduselt riigilõivu 750.- krooni. Annika Aasalaid esitas 20.05.2010.a vastuväite, mille järel Pärnu Maakohus 26.08.2010.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. 21.09.2010.a esitas Swedbank AS kohtu nõudel samas asjas hagi Annika Aasalaid’i vastu põhivõla, intressi ja viivise summas 29 954.35 kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 16.06.2006.a AS Swedbank ja kostja vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 06-094281-EG krediidilimiidiga 5000 kr ja intressimääraga 16% aastas. 14.08.2006.a sõlmiti poolte vahel väikelaenuleping nr 06-132203-VL, millega anti kostjale laenu 20 000 krooni intressimääraga 18% aastas. Samuti sõlmiti poolte vahel 17.11.2006.a arvelduskrediidileping nr 06-217551-KP, limiidiga 5000.- kr, intressimääraga 19%. Lepingute kohaselt kohustus kostja tagastama krediidi ja tasuma intressi, tagades maksepäeval püsimaksete debiteerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma kontol. Kostja võlgnevus hagejale eelnimetatud 3 lepingu rikkumisest tulenevalt moodustab seisuga 21.09.2010.a kokku 29 954.35 krooni, millest põhivõlg kokku 19 326.12 krooni, intress kokku 7677.60 krooni ja viivis kokku 2900.63 kr perioodi 11.07.2007.a -21.09.2010.a eest ning menetlustasu seoses võlanõude kirja saatmisega summas 50.- kr. Hageja palub välja mõista Annika Aasalaid’ilt võlgnevuse summas 29 954.35 krooni ja alates 21.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni tekkiva viivise seaduses sätestatud protsendina põhinõudelt (hagi esitamise seisuga põhinõude suurus 19 326.12 kr ). Hageja palub jätta menetluskulud, s.o. hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 4000.- krooni kostja kanda.

Menetluse käik

Kostja Annika Aasalaid kirjalikus vastuses 09.11.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks ja soovis kirjalikkus menetlust, menetluskulude osas taotlust ei esitanud ja teatas, et peab võimalikuks asi lahendada kompromissiga. Hageja 11.11.2010.a vastuses jäi hagi juurde ja teatas, et asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik, kuna kostja ei ole selgitanud, mis summades ja millal alustaks võla kustutamist ega ole ka ühendust võtnud hagejaga, samuti lisanduks enne otsuste tegemist kokkuleppe sõlmimisel põhiosa võlale täiendav intress kuni 22% aastas, mida hagejal kui krediidiasutusel on õigus nõuda raha kasutamise eest. Hageja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94

2-10-18274

3 (3) kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja võimalusel kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja Annika Aasalaid. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vältimatu menetluskuluna hagilt tasutud riigilõiv summas 4000 krooni.

Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse.

Ingrid Hallas Kohtunik

19.11.2010 täiendava kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-10-18274:

1. Rahuldada Swedbank AS-i taotlus ja teha täiendav kohtuotsus.

2. Rahuldada Swedbank AS-i menetluskulude nõue Pärnu Maakohtu 16.11.2010.a õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse resolutsioonist väljajäänud osas ja välja mõista Annika Aasalaid’lt menetluskuluna riigilõiv summas 4000 (neli tuhat) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist vastavalt Võlaõigusseaduse § 113 määrale, s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.

4. Tunnistada 16.11.2010.a kohtuotsus ja käesolev täiendav kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavateks.