2-10-39256/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-10-39256 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2010, Jõhvi Tsiviilasi J.M. avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Kohtuistungi toimumise aeg 9. november 2010.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: J.M. ( IK xxx, elukoht; xxx) Huvitatud isikud: 1) L. A. (IK xxx, elukoht: xxx); 2) S. Š. (IK xxx, elukoht: xxx); 3) V. F. (IK xxx, elukoht: xxx); 4) G. T. (IK xxx, elukoht: xxx); 5) R. A. (IK xxx, elukoht: xxx); 6) Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja J. K..

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et A. M. (isikukood xxx) põlvneb J. M.ist (isikukood xxx, surnud xxx).

3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

4. Jätta kõik menetluskulud avaldaja J.M. kanda.

5. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

ASJAOLUD

13.augustil 2010.a esitas J.M. Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse A. M. põlvnemise tuvastamiseks J. M.ist pärast isiku surma. 03.03.2005 sündis neil tütar A.. Kuigi tütre isa oli J. M., jäi viimane lapse sünnitunnistusele kandmata ja tütre perekonnanimeks märgiti V.. 14.07.2006 avaldaja ja J. M. abiellusid. Maardu Linnavalitsuse 15.08.2006 korraldusega kinnitati tütar A. V. perekonnanimeks M.. J. M. suri 03.01.2008.

ASJAST PUUTUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt selgus vestlusest avaldajaga, et surnud J. M.i sugulased peavad A.t J. tütreks. Vestlusest avaldaja ema G. T.ga selgus, et avaldaja ja J. M. elasid koos alates 2001 aastast. Lapse põlvnemine jäi tuvastamata lapse vanemate raske majandusliku olukorra tõttu. Eestkosteasutus suhtles ka J.M. õdede L.A.i ja L.B.. Tulenevalt eelpool märgitud vestlustest ja kohtule esitatud dokumentidest, võib järeldada, et A. M. põlvneb J. M.ist.

L.A. seletuste kohaselt oli avaldaja J. M.i pruut. Nad elasid koos umbes 6 aastat. J. M. on A. M. isa. J.l ja Julial oli ühine majapidamine.

V.F. seletuste kohaselt on avaldaja tema sõbranna. Ta tutvus avaldajaga 2005 a-l. Tütar A. on rohkem isa moodi. V.F. J.t lähemalt ei tundnud. Julia rääkis, et J. on lapse isa. Isadust ei vormistatud, sest lapse vanematel oli raske majanduslik olukord.

S.Š.i seletuste kohaselt tundis ta nii avaldajat kui J. M.it. J. rääkis talle, et tutvus naisterahvaga ja hiljem seda, et elukaaslane ootab last. J. pidas A.t oma lapseks. Avaldaja ja J. M. elasid koos perena. Isadus jäi vormistamata lohakusest.

G.T. seletuste kohaselt on ta J.M. ema. J.t tundis hästi. J. pidas A.t oma tütreks.

R.A.i seletuste kohaselt oli J. tema onu. Ta tunneb ka avaldajat. J. on lapse isa. J. teatas talle uhkusega, et saab varsti isaks.

KOHTUISTUNG

09.novembrill 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja ja eestkosteasutus toetasid avaldust. Avaldaja seletuse kohaselt on J. M.i ema Anna M. surnud, aga J. isa J. M.it ta näinud ei ole. L. A. ja L. B. on J. M.i õed, kuid neil on erinevad isad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avaldaja nõudeks on lapse A. M. J. M.ist põlvnemise tuvastamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

TsMS § 580 lg 1 kohaselt kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.

Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute L.A., V.F., S.Š.i, G.T. ja R.A.i seletused, eestkosteasutuse esindaja arvamuse, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et A. M. põlvneb J. M.ist (surnud 03.01.2008).

TsMS § 581 kohaselt vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik matmiskohast väljakaevamiseta. Kohus leiab, et kogutud tõendid lubavad ilma DNA-ekspertiisita väita, et A. M. põlvneb J. M.ist. Kohtu veendumus põhineb kohtuistungil tuvastatud asjaolust, et avaldaja ja J. M. elasid koos ja kasvatasid ühist last A. M.t (sündinud xxx) ( tl 3)) ühiselt, J. M. rääkis lapse sünnist oma lähedastele. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud võimaldavad eeldada, et A. M. põlvneb J. M.ist.

Kohus leiab, et põlvnemise tuvastamine on lapse huvides, kuna peale seda tekib lapsel õigus toitjakaotuspensionile, mis kindlustab pere toimetuleku.

TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 esimese lause alusel avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk. 6). TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 579 lg 1-lg 3, § 580 lg 1, lg 3, § 581, § 582 lg 4, § 661 lg 2 sätete kohaselt.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud