2-09-21617/112-09-21617/11 · Tallinna Ringkonnakohus

2010-11-24

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-21617 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Kersti Tälli hagi OÜ Tallinngaas vastu 36 580 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 36 580 krooni Kaebuse esita...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-21617 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Kersti Tälli hagi OÜ Tallinngaas vastu 36 580 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 36 580 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Tallinngaas apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kersti Tälli (isikukood XXXXXXXXXXX, asukoht XXXXXXX XXX XX XXXXXXX), esindaja Alvar Kasera; Kostja OÜ Tallinngaas (registrikood 10941324, asukoht Männiku tee 68, Tallinn), esindaja Jüri Asari.

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 29.04.2010 otsus Kersti Tälli hagis OÜ Tallinngaas vastu 36 580 krooni väljamõistmiseks muutmata. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Tallinngaas kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 13.05.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu alusetult omandatud 36 580 krooni välja mõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tasus hageja 31.03.2008 ekslikult kostja poolt U. T. 12.02.2008 saadetud arve nr 351. Eksitust märgates taotles ta tasutud summa tagastamist, kuna kostja ja hageja vahel pole sõlmitud kokkuleppeid gaasivõrguga liitumiseks. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud alusetult saadud summa tagastama. 3. Hageja tegi 04.09.2008 e-kirjaga kostjale ettepaneku alusetult omandatud summa tagastada. Kostja teatas, et ta ei pea võimalikuks enam summat tagastada, kuna on teinud juba kulutusi gaasitrassi rajamiseks. 4. Tsiviil- ja võlaõigussuhtes tekivad õigused ja kohustused poolte vahel sõlmitud lepingust või kokkulepetest, kuna neid pole kostjal hagejaga sõlmitud, siis puudus kostjal õiguslik alus ja vajadus gaasitrassi ehitamiseks ja selleks kulutusi teha. Kui kostja on siiski teinud töid ilma teise poole aksepteeringuta, siis jäävad need kulutused ka kostja kanda. 5. 06.03.2009 saatis hageja kostjale tähituna märgukirja, milles taotles alusetult saadud summa tagastamist. Kostja pole sellele tänaseni reageerinud. 6. Kostja ei ole hagejale kokkulepet gaasitrassi rajamiseks väljastanud ega ka lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. U. T. on hageja abikaasa, mitte hageja nagu kostja on ekslikult märkinud. U. T. ei ole asja arutusele kaasatud. XXXXXXX XXX XX kinnistu on U. T. lahusvara ja hageja ei ole kinnistu omanik. Hageja on teadlik asjaolust, et tema abikaasa U. T. huvitus 2008.a gaasitrassi rajamise võimalustest, tingimustest ja hinnast, kuid see ei tähenda, et tal oleks olnud kavas kostja pakkumisega nõustuda. U. T. ei tagastanud allkirjastatult kostja saadetud kokkulepet ning ei ole nõustumist väljendanud e-maili teel ega ka suuliselt nõustunud määratud kokkuleppe tingimustega. 7. VÕS § 14 lg 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidavad inimesed ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kostjal puudus igasugune õiguslik alus teha enne lepingu allkirjastamist omapoolseid kulutusi gaasitrassi rajamiseks ja juhul kui kostja on teinud selleks kulutusi, siis jäävad kulutused tema kanda. 8. Maagaasiseaduse (MGS) § 19 lg 1-21 punktid 1-6 sätestavad, et võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbijapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu. Meelevaldne on pidada hageja poolt 31.03.2008 ekslikult üle kantud summat nõusolekuks sõlmida kokkulepe. Hageja tegi kostjale ülekande, märkas oma eksitust ning 04.09.2008 taotles kostjalt summa tagasimaksmist, millest kostja on seni põhjendamatult keeldunud, omastades alusetult hageja raha 36 580 krooni.

Kostja vastuväited 9. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Seoses Männiku tee rekonstrueerimisega tekkis võimalus samaaegselt välja ehitada gaasitrass ja liitumispunktid ning anda võimalus Männiku tee äärsete kinnistute omanikele gaasivarustusega liitumiseks. Tööde teostamiseks oli vajalik välja selgitada huvitatud isikute ring. Selleks saatis kostja 28.02.2007 kinnistute omanikele kirja, milles esitas asjakohase informatsiooni ja palus ühendust võtta kostja seadusliku esindajaga. Kirjas informeeriti kinnistute omanikke võimalikust liitumistasu suurusest (31 000 krooni, millele lisandub käibemaks). 11. Hageja abikaasa U. T. (kinnistu omanik) teatas 05.03.2007 kostjale, et tema on huvitatud gaasivarustusega liitumisest ja palus esitada kalkulatsioon kogu projekti maksumuse kohta. Kostja edastas talle teadmiseks esialgse pakkumuse 12.03.2007. 12. Hageja 08.03.2007 esitas K-Projektile nimekirja kinnistute omanikest, kes olid kostjaga ühendust võtnud ja liitumissoovi avaldanud. Samal päeval saatis kostja veel ühe kirja, milles palus lisada liitumispunkti XXXXXXX XXX XX (liitumispunkt auto värava juures). 13. Gaasipaigaldis oli lõpetatud 16.11.2007, mis on tõendatud OÜ Tehnokontrollikeskus gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli protokolliga nr 110-7-079. 14. Kostja saatis hagejale arve 351 ja gaasivõrguga liitumise kokkuleppe nr 1/10. Hageja allkirjastatult lepingut ei tagastanud, kuid tasus arve palutud ajaks ehk 31.03.2008. 2008.a augustis palus hageja veelkord esitada kalkulatsiooni kogu projekti maksumuse kohta, see näitab, et hageja huvi püsis lepingu täitmise osas. 15. Hageja 04.09.2008 esitas nõude tasutud raha tagastamiseks. 16. Vastavalt VÕS §-le 16 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS §-le 20 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja väljendas tehingu tegemiseks oma nõusolekut raha ülekandmisega pärast arve ja gaasivõrguga liitumise kokkuleppe kättesaamist. Seega on poolte vahel kehtiv lepinguline suhe ning raha tagastamiseks puudub alus. 17. Tasutud raha summa ei kuulu tagastamisele ka väidetaval lepingu puudumisel. Vastavalt VÕS § 1033 lg-le 1 ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Tegelike kulutuste alusel kujunes liitumistasuks 50 224 krooni (millele lisandub käibemaks), kuid kostja tegi esimesel aastal (2008.a) liitujatele soodustust ning liitumistasu oli 31 000 krooni 3,0 m3/h võimsuse eest (millele lisandub käibemaks). Liitumistasu arvutatakse MGS alusel vastavalt „Liitumistasu arvutamise metoodikale". Kostja on koostanud "Liitumistasu arvutamise metoodika", mille aluseks on Konkurentsiameti poolt välja töötatud "Soovituslik juhend maagaasivõrgu liitumistasu arvutamise metoodika koostamiseks". Kostja gaasivõrgu liitumistasu arvutamise metoodika p. 3.4 kohaselt oli arvutatud konkreetne liitumistasu Männiku teel ning see moodustas keskmiselt 50 161 krooni 1 liitumispunkt ((1 188 651 krooni - 0 kr) x (3,0m3/h/71,0m3/h)). Hagejale arvutatud liitumistasu moodustas 1,0 m3/h hinna korrutatult läbi liitumispunkti võimsusega 3,0m3/h 50 224 krooni liitumispunkt (1 188 651 kr / 71,0 m3/h = 16 741,56 *3,0 m3/h). Kostja aga pakkus esimesel aastal (2007/2008) soodsamat liitumistasu hinnaga 31 000 krooni 3,0m3/h.

Maakohtu otsuse põhjendused 18. 29.04.2010 rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 580 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. 19. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel puudub leping maagaasivõrguga liitumiseks. Selline leping puudub ka hageja abikaasa ja kostja vahel. MGS §19 lg l kohaselt võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbijapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sellise lepingu allkirjastanud. Ka ei nähtu, et kostja ja hageja abikaasa oleksid sõlminud kirjaliku lepingu. Kostja abikaasale saadetud leping on allkirjastamata. Seega pole võimalik rääkida ka gaasivõrguga liitumise lepingust MGS §19 lg l mõttes. Nõustuda ei saa siinjuures kostja käsitlusega, et hageja väljendas oma nõusolekut tehingu tegemiseks raha ülekandmisega kostjale. Kostja pole hagejale oferti teinudki. Seega puudub poolte vahel lepinguline suhe nagu ka hageja abikaasa ja kostja vahel. 20. VÕS §1027 järgi peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS §1028 lg l sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Poolte vahel ei eksisteerinud kohustust, mida täita. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 36 580 krooni. Kostja, tuginedes VÕS §-le 1033 leiab, et puudub alus hageja poolt tasutud summa tagastamiseks ka juhul, kui poolte vahel leping puudub. Kohus sellise seisukohaga ei nõustunud ning leidis, et VÕS §1033 ei ole käesolevas asjas rakendatav, kuna puudub VÕS § 1033 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseis.

Kostja apellatsioonkaebus 21. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 29.04.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 22. Vastavalt VÕS §-le 16 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS §-le 20 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja väljendas oma nõusolekut tehingu tegemiseks raha üle kandmisega peale arve ja gaasivõrguga liitumise kokkuleppe kätte saamist. Eeltoodu annab kostjale aluse väita, et poolte vahel on lepinguline suhe ning raha tagastamiseks puudub alus. Juhul, kui isegi oli tegemist lepingu vorminõude rikkumisega, hageja ei ole tuginenud sellele oma hagiavalduses ja väitnud, et leping on tühine või kehtetu. Seda ei tuvastanud ka kohus oma otsuses. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et leping puudus. Tasutud rahasumma ei kuulu tagastamisele ka väidetava lepingu puudumisel. Vastavalt VÕS § 1033 lg-le 1 ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole /..../ saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Kostja tegelikud kulutused kuni hageja kinnistuni liitumispunkti välja ehitamisega moodustasid 50 224 krooni (millele lisandub käibemaks), kuid kostja tegi esimesel aastal (2008.a) liitujatele soodustust ning hagejalt sooviti 31 000 krooni 3,0 m³/h võimsuse eest (millele lisandub käibemaks). 23. Kohus otsuse tegemisel ei ole tuginenud ühelegi tõendile ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Kohus luges, et puudub VÕS § 1033 lg 1 ja 2 sätestatud koosseis, kuid ei põhjendanud seda. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja

saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Maakohus seda käesoleva tsiviilasja menetluse käigus ei teinud. Vastavalt TsMS § 435 kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kohus ei selgitanud välja enne otsuse tegemist kõiki olulisi asjaolusid, mille tulemusena ei olnud kohus valmis ka otsuse tegemiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele 24. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsus 25. Ringkonnakohus, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostjalt 36 580 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada. 26. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus väljendatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud kostja seisukohti ja põhjendanud nõutava selgusega, miks tuleb hageja poolt esitatud nõue kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Maakohtu poolt aluseks võetud õiguslik käsitlus on paikapidav ning kohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega võtta nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi taas esitada. 27. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kostja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Maakohus on teinud õige järelduse, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel liitumispunkti ehitamiseks ja gaasitrassiga liitumiseks kokkuleppe sõlmimist. Samuti puuduvad tõendid selliste kokkulepete kohta kinnistu omanikuks oleva hageja abikaasa U. T. ja kostja vahel, mida hageja oleks saanud U. T. eest täita. VÕS § 78 ei ole kõnealusel juhul kohaldatav, kuna nimetatud säte eeldab võlgnikul kohustuse olemasolu, mida kolmas isik saaks täita. Kostja esindaja sõnul ei sõlmi kostja huvilistega eraldi lepinguid kinnistutega piirnevale alale liitumispunktide ehitamiseks. Liitumispunktid rajatakse elanike väljendatud huvi alusel, usus, et huvi avaldanud isikud trassi valmimisel gaasivõrguga liituvad (tl 74). Öeldust järelduvalt on kostja rajanud liitumispunkti U. T. kinnistuga piirnevale alale ennatlikult, tuginedes põhjendamatult U. T. suulisele hinnapäringule tööde maksumuse kohta. Hinnapäring ei ole aktsept vaid ettepanek teha ofert (VÕS § 9 lg 1). Kostja poolt tõenditena esitatud e-kirjad ja kalkulatsioonid (tl 22-25, 29 ja 30) hageja ega U. T. tahteavaldusi lepingute sõlmimiseks ei sisalda. 28. Paika peab maakohtu seisukoht, et kuna hagejal puudus kohustus tasuda kostja poolt U. T. saadetud liitumistasu arvet, on kostja hagejalt saadu osas alusetult rikastunud ja peab saadud raha hagejale tagastama. Maakohus on õigesti kohaldanud seejuures VÕS §-e 1027 ja 1028. Hageja on kostjale sooritust tehes soovinud täita U. T. kohustust, kuid kuna U. T. kostja ees kohustust ei olnud, ei saanud hageja U. T. kohustust täita ja on seetõttu õigustatud nõudma kostjalt raha tagastamist.

29. Kostja seisukoht, et hagejale raha tagastamata jätmiseks annavad kõnealusel juhul põhjust VÕS § 1033 lg-d 1 ja 2, ei ole asjakohane. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamine ei saa kõne alla tulla, kuna kostjale üle antud rahasumma äratarvitamine on võimaldanud kostjal säästa muid kulutusi ning seetõttu ei ole kostja rikastumine ära langenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaldamine eeldab aga kulutuste tegija heausksust. Kuna kostja oli või pidi olema kulutuste tegemisel teadlik, et hagejaga ega U. T. ei ole liitumispunkti rajamiseks lepingut sõlmitud, ei saanud hageja kulutuste tegemisel enda heausksusele tugineda (VÕS § 1035 lg 1). 30. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm