2-10-27673/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S T a g a s e l j a o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-27673 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. novembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Swedbank AS hagi N R vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 36 775,10 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark, e-post: silva.kark@swedbank.ee) Kostja: N R (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagi menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Swedbank AS hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista N R Swedbank AS kasuks 42 896,53 (nelikümmend kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus krooni ja 53 senti) krooni. 3. Välja mõista N R Swedbank AS kasuks viivis alates hagi esitamisest (10.06.2010.a) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-27673 kannab kostja N R. 2. Välja mõista N R Swedbank AS kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 9 093,66 (üheksa tuhat üheksakümmend kolm krooni ja 66 senti). 3. Välja mõista N R Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (9 093,66 krooni) kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Tsiviilasi nr 2-10-27673

2(2)

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 9 093,66 krooni suuruses, millest 1 593,66 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 7 500 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 21.05.2010.a määrusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagiavaldus oli esitatud 11.06.2010.a. Swedbank AS hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 7 500 krooni. TsMS § 133 lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet.

Tamara Šabarova Kohtunik