2-10-25985/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-25985

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-25985

Tsiviilasi LCFhagi TTvastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LCF(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja TT(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, 44311 Rakvere). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 17.07.2006 määrusega TT’i poolt tütar C ’i ülalpidamiseks LCF’ile makstava elatise suurust ja välja mõista TT’ilt igakuine elatis tütrele C T ’ile (sündinud XXX) tema ülalpidamiseks summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni alates 01.06.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused LCF’il ja TT’il on ühine tütar C T , kes on sündinud 29.12.1999 ning elab koos emaga. Harju Maakohtu 17.07.2006 määrusega kohustati kostjat maksma igakuulist elatist summas 1 500

Tsiviilasi nr 2-10-25985

2(4) krooni tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Hageja on palunud 01.06.2010 kohtule esitatud hagis suurendada kostja poolt makstava igakuise elatise suurust, kuna lapse vajadused on suurenenud ja seetõttu ei piisa tütre ülalpidamiseks käesolevalt kostja poolt makstavast elatusrahast. Samuti on paranenud kostja varaline seisund, mis võimaldab tal võrdväärselt hagejaga kanda lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 4 218 krooni kuus. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tema sissetulek on oluliselt suurem kui kostja sissetulek ja seetõttu peab ta ka lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi suuremas osas kandma. Hageja arvestuste kohaselt jääb kostjale pärast eluasemekulude sissetulekust mahaarvamist alles keskmiselt ühes kuus 8 340 krooni, hagejal aga ainult 5 813 krooni. Kool, kus laps õpib on OÜ LHS asutusena tegutsev erakool, kus on võib-olla tõesti suuremad kulutused kui munitsipaalkoolis, aga munitsipaalkooli Laagris ei ole. Lapse koolituskuludeks on õppevahendid, kohustuslik koolivorm, spordi- ja vahetusjalatsid, spordiriided, jm. Koolis on kohustuslikud laagrid, matkad, ujumistunnid. Enne lapse osundatud kooli õppimaasumist konsulteeris hageja kostjaga, arutas läbi, mida laps võiks õppida ja millistes huvialaringides käia. Tol ajal oli kostja kaasnevate kulutustega nõus. Hageja leiab, et on ääretult ebaaus, kui üks lapsevanem pingutab lapse heaolu ja arengu pärast, hoiab iseenda arvelt kokku ja teine lapsevanem peab mõistlikuks kulutuseks palgata kallis esindaja, kes dikteerib enamuse lapsele tehtavad kulutused ebamõistlikuks, kuid samas ei ole lapse arenguliste iseärasuste, elukorralduse ja vajadustega kursis. Kostjale arusaamatuks jäänud lapse eluasemekulu osas avaldab hageja järgmist. 3 000- kroonine kuuüür on Laagri kohta soodne. Kommunaalmaksed on Laagris suured, sest majad on vanad ja nende renoveerimine on tõstnud kommunaalmaksete hinda. Samuti tuleb põhjendatud eluasemekuluks pidada eakohast mööblit. Lapse arenguks on lisaks vajalikud ka mänguasjad, lauamängud, raamatud, sportimise vahendid. Osavõtt avalikest spordiüritustest, millele registreerimine on enamjaolt tasuline. On normaalne, et laps käib paar korda aastas kinos, kord loomaaias, mõningad korrad söögikohas söömas. Hageja leiab, et muudes kuludes märgitud vabaaja kulutused on lapse sotsiaalseks, vaimseks ja füüsiliseks arenguks vajalikud. Lapse erivajaduseks on ortodontiline ravi (arsti tõend lisatud), mille maksumus on 30 000 krooni ja orienteeruv kestvus 36 kuud. Samuti on lapsel kaasa sündinud südamerike, millest kostja on teadlik ja seetõttu on soovitatav, et ta tegeleb pidevalt mõõduka spordiga. Tuginedes eeltoodule jääb hageja hagiavalduses märgitud elatisnõude juurde. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kuna laps ei ole erivajadustega ja hagejal on oluliselt suurem palk, siis ei ole põhjendatud elatise nõue nii suures summas. Kostja on nõus tasuma seadusega ettenähtud miinimumi, s. o 2 175 krooni kuus. Hageja toodud kulutused suuremalt jaolt ei ole hädavajalikud ja kostja leiab, et ta on võimeline maksma elatist miinimumsuuruses. Kostjal tuleb aidata ema, kes on pensionär, ta ostab koju küttepuud aastas 6 000 krooni eest, elekter on iga kuu umbes 150 krooni ja kanalisatsiooni tühjendamise eest 260 krooni kuus. Nagu nähtub esitatud palgatõenditest, on kostja väljamakstav töötasu oluliselt väiksem kui hageja oma ja kuna lapsel ei ole erivajadusi, ta ei ole haige, siis on põhjendatud elatise suurendamine miinimumini. Kostjale jääb arusaamatuks lapse eluasemekulu suurus, kuna see on liiga suur. Asjaolu, et hageja elab kallis üürikorteris ei ole kostja süü. Peale selle on laps kõik koolivaheajad olnud kostja juures ja tema ülalpidamisel. Milles seisnevad koolikohustuse täitmise kulud on samuti arusaamatu. Kostja arvates ei pea laps õppima erakoolis, kui selleks majanduslikud võimalused puuduvad. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilasi nr 2-10-25985

3(4) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kuulub käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus (PkS). Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel on ühise tütre suhtes tulenevalt PkS § 214 lg 1 ühine hooldusõigus. Vastavalt PkS § 120 lg 4 ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 17.07.2006 määrusega on kostjalt välja mõistetud tütre ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1 500 krooni. PkS § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise tütre vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. PkS § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PkS § 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 1. lause ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Pooltel on üks ühine laps, tütar C , kes on sündinud 29.12.1999 ja kes elab koos emaga Laagris, Harjumaal. Lapse isa on lapse ülalpidamiseks maksnud elatist igakuiselt summas 1 500 krooni vastavalt kohtumäärusele. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja väitel kulutab ta lapse ülalpidamiseks kuus 6 972 krooni (kohtu arvestuste kohaselt 8 529 krooni), millest kulutused eluasemele (üürikorter, üürileping kohtule esitatud) 3 558 krooni, toidule 1 160 krooni, transpordile 200 krooni, sidele 138 krooni, tervishoiule 396 krooni, hügieenitarvetele 151 krooni, koolikohustuse täitmiseks 1 369 krooni, riietele ja jalanõudele 865 krooni, vältimatutele püsikulutustele 692 krooni. Hageja on nimetatud kulutusi enamuses ka põhjendanud ja tõendanud. Kostja sellises ulatuses kulutusi ei aktsepteeri. Kostja leiab, et toodud kulutused suuremalt jaolt ei ole hädavajalikud ja ta on suuteline maksma elatist miinimumsuuruses, s. o 2 175 krooni kuus. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu ei ole aluseks miinimumsuuruses elatise maksmiseks. Kostja on 33-aastane töövõimeline mees, kes ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapsele piisav ülalpidamine. Kostjale jääb arusaamatuks ka lapse liiga suur eluasemekulu. Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu faktile, et laps koos hagejaga elab üürikorteris muu eluaseme puudumise tõttu, mis tingibki tavalisest suurema eluasemekulu olemasolu, kuna lisaks tavapärastele kommunaalmaksetele tuleb üürileandjale tasuda ka igakuist üüri.

Tsiviilasi nr 2-10-25985

4(4) Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohus, analüüsides lapsele tehtavaid kulutusi, hageja saadavat töötasu, leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud lapse vajadused kuus on mõnevõrra ülepaisutatud ja ületavad tõenäoliselt lapse reaalseid vajadusi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule (11 991 neto) ei ole võimalik ainuüksi lapsele kuus tehtavate kulutuste suurus summas umbes 7 000 krooni nagu hageja on hagiavalduses märkinud (kohtu arvestuste järgi 8 500 krooni). Siinkohal märgib kohus, et lapse ülalpidamiseks on tõenäoliselt võimalik teha kordades suuremaid väljaminekuid, kuid vanemad peavad siiski arvestama reaalsete materiaalsete võimalustega ja vastavalt sellele korrigeerima ka lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja on esitanud kohtule nelja kuu palgatõendi, millest nähtub, et tema kuu keskmine sissetulek (bruto) on 15 000 krooni kuus. Kostja on esitanud Rakvere Lihakombinaat AS-i väljastatud viie kuu isiklikud palgalipikud, mille kohaselt tema igakuine keskmine töötasu (bruto) moodustab 10 441 krooni krooni. Kostja ülalpidamisel ei ole teisi alanejaid isikuid peale antud nõudega puudutatud lapse. Kostja viited tema ema ülalpidamiskohustusele ei ole antud juhul primaarsed võrreldes alaealise lapse ülalpidamiskohustusega. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks ainuke isik, kellel lasuks tema ema ülalpidamiskohustus ja et ema üldse on isikuks, kes vajab kostjalt ülalpidamist. PkS § 98 lg 1 sätestab kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Sellest lähtuvalt on ema ülalpidamiskohustus teisejärguline võrreldes lapse ülalpidamiskohustusega. Hageja sissetulek on küll mõnevõrra suurem, kuid kohus arvestab, et vanemal, kelle juures laps elab, tuleb teha lapsele paratamatult ja sageli täiendavaid ettenägematuid-planeerimata kulutusi, millest tulenevalt loeb vanemate varalised võimalused lapse ülalpidamiseks käesoleval juhul enam-vähem võrdseks ja piisavaks ning leiab, et elatise summa arvestamisel tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadustest. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise summas 3 000 krooni kuus, milline summa katab lapse mõistlikud vajadused. Arvestades, et hagejal elatise saajana tuleb tasuda ka tulumaks, peab kostja poolt makstav elatis olema nimetatud summa võrra suurem. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt 17.07.2006 määrusega väljamõistetud elatise summat 3 600 kroonini kuus. Elatis määratud summas tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, s. o alates 01.06.2010. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtumenetluse ajal alates 01.06.2010 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik