3-10-1658/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja

koht

23. november 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1658

Haldusasi

Seafood International OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja Maksu- ja tollikeskuse 26. mai 2010 teavituskirja

(haldusmenetluse

uuendamisest

keeldumine)

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 12. novembril 2010.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Seafood International OÜ

Esindaja: adv. Jaak Siim

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Sven Veltmann

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Seafood International OÜ kaebus.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26. mai 2010

teavituskirjas

nr

12.2-3/7873-6

väljendatud

otsus

haldusmenetluse

uuendamisest keeldumise kohta.

3. Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus

uuendada haldusmenetlus ning vaadata läbi Seafood International OÜ

taotlus lõppkasutuse loa väljastamiseks alates 30. juunist 2007.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Seafood

International OÜ kasuks välja menetluskulud 30 250 (kolmkümmend tuhat

kakssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 01. juulil 2008 esitas Seafood International OÜ Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele taotluse lõppkasutuse loa saamiseks tagasiulatuva jõuga alates 30. juunist

2007, et rakendada tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine lõppkasutuse eesmärgil

soolatud kalamarjale kaubakoodiga 1604309010. 05. septembri 2008 otsusega nr 10-1/867

väljastati lõppkasutuse luba nr LK/0026/EE1000EE alates 05. septembrist 2008 ning

keelduti loa tagasiulatuva jõuga väljastamisest Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ, millega

kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse

ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTSRS) art 294 lõike 3 alusel, kuivõrd leiti, et

majanduslik vajadus ei ole konkreetsel juhul tõendatud, kuna kaebuse esitaja ei ole

importinud kaupa, millele tagasiulatuva jõuga luba taotletakse.

2. 14. augustil 2008 alustas PMTK tollideklaratsioonide järelkontrolli, kontrollides

Seafood International OÜ eest ning NT Logistika AS-i poolt ajavahemikul 09. jaanuarist

2007 kuni 09. septembrini 2008 esitatud 14 tollideklaratsiooni, millega deklareeriti

kalamarja vabasse ringlusesse lubamine. 06. jaanuaril 2010 koostas PMTK kontrollakti,

kus leiti, et 21. jaanuari 2008 tollideklaratsioonis 08EE1110EE90108630 on kalamari

osaliselt valesti klassifitseeritud – deklaratsiooni oli märgitud kaubakood 0305200030, ent

maksuhalduri hinnangul pidanuks see olema 1604309010. Kaebuse esitaja esitas

kontrollaktile vastuväite, pidades maksuhalduri seisukohta ekslikuks. Seepeale tegi PMTK

05. aprillil 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7873-4, milles nõustus osaliselt eriarvamuses

toodud seisukohtadega ning määras uue kaubakoodi ja täiendavalt tasumisele kuuluva

maksusumma üksnes sellele osale kalamarjast, mille puhul olid erinevate ekspertide poolt

tehtud ekspertiiside tulemused erinevad.

3. 23. aprillil 2010 esitas Seafood International OÜ PMTK-le taotluse 01. juulil 2008

esitatud lõppkasutuse loa taotluse osas läbiviidud haldusmenetluse uuendamiseks ja

tagasiulatuvalt lõppkasutuse loa väljastamiseks alates 30. juunist 2007, asudes seisukohale,

et haldusmenetluse uuendamise aluseks olevate uute tõendite ja asjaoludena tuleb

käsitleda PMTK 05. aprilli 2010 maksuotsust ja selles toodud siduvaid järeldusi ning

PMTK poolt 21. jaanuaril 2008 tollideklaratsiooni 08EE1110EE90108630 korrigeerimist

07. aprillil 2010, mille tulemusena on imporditud kaubaks kalamari kaubakoodiga

1604309010 ning seega tõendatud loa väljastamise aluseks olev majanduslik vajadus.

4. 26. mai 2010. a teavituskirjas nr 12.2-3/7873-6 teatas PMTK, et jätab kaebuse esitaja

taotluse läbi vaatamata ning haldusmenetluse uuendamata. PMTK leidis, et maksuotsus ei

ole uus tõend või asjaolu haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 lg 1 p 2

tähenduses. Samuti märgiti teavituskirjas, et siduva tariifinformatsiooni taotlusel olevast

kauba kirjeldusest nähtuvalt oli Seafood International OÜ hiljemalt 31. augustiks 2006 aru

saanud kalamarja rubriikidesse 0305 ja 1604 klassifitseerimise erisustest ning isegi kui

lugeda maksuotsust uueks asjaoluks, mis võimaldaks menetluse uuendada, siis ei oleks

Seafood International OÜ-l võimalik ÜTSRS art 294 lõikes 3 sätestatud majandusliku

vajaduse ja täiendavate eelduste mittetäitmise tõttu saavutada loa andmist tagasiulatuvalt

alates 30. juunist 2007.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Seafood International OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes PMTK

26. mai 2010 teavituskirja nr 12.2-3/7873-6 tühistamist ning PMTK kohustamist asja

uuesti otsustamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teavituskirja näol on tegemist

haldusaktiga halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 4 lg 1 tähenduses, viidates

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-50-09. Kaebuse esitaja toob välja, et vaidlusaluses

teavituskirjas ei ole viidatud taotluse läbi vaatamata jätmisel HMS § 14 lõikele 6, vaid kirjas

on sisuliselt hinnanud menetluse uuendamise taotluse põhjendatust. Menetluse

uuendamise võimalikkuse osas peab kaebuse esitaja asjakohatuks vastustaja viidet

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-6-04, kuna seal ei käsitletud haldusmenetluse uuendamist

tingivaid asjaolusid, vaid täiendavalt ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse varem tolli

poolt määratud maksusummat maksukohustuslase kahjuks korrigeerida. Samas märgib

kaebuse esitaja, et ta ei ole ka leidnud, et käesoleval juhul oleks menetluse uuendamise

aluseks tollipoolse halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumine. Asjakohatuks

peab kaebuse esitaja ka vastustaja viidet HMS §-le 15 lõigetele 2 ja 3, kuna käesoleval juhul

ei jäetud taotlust läbi vaatamata nende sätete alusel.

6. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et ta oleks juba enne 05. aprilli

2010 maksuotsuse tegemist pidanud aru saama kalamarja rubriikidesse 0305 või 1604

klassifitseerimise erisustest, kuivõrd vastustaja oli aastate vältel andnud vastukäivat teavet

kauba tariifse klassifitseerimise kohta. Siinkohal toob kaebuse esitaja välja, et taotles juba

16. novembril 2004 lõppkasutuse loa väljastamist kalamarjale, mida puhastatakse,

nõrutatakse ja pakendatakse Eestis, asudes tookord seisukohale, et see tuleb

klassifitseerida rubriiki 1604 koodiga 1604 30 90 10, samas kui maksuhalduri ametnikud

asusid seisukohale, et see tuleks klassifitseerida siiski rubriiki 0305 (tollimaksumäär 0%)

ning soovitasid kaebuse esitajal esitada eesmärgipärase kasutamise loa väljastamise taotluse

lõpetamise avaldus ning taotleda siduva tariifiinformatsiooni (edaspidi STI) väljastamist.

Järgnevalt märgib kaebuse esitaja, et esitas 25. augustil 2006 STI taotluse, pakkudes

kaaskirjas võimalust esitada kauba näidiseid ning avaldas valmisolekut vastata

täpsustavatele küsimustele. Kaebuse esitaja selgitab, et maksuhalduri ametnikud ei

pidanud näidiste lisamist ja küsimuste esitamist vajalikuks, küll aga palusid muuta taotluses

kauba kirjeldust, põhjendades seda sellega, et kauba nimetus kalamari on STI väljastamisel

üldnimetus ning STI-s ei pea olema loetletud kõik vastavad kalamarja liigid ning selgitasid,

et kaubale määratav kood ei sõltu kalamarja liigist ja et STI laieneb sarnastele toodetele.

Kaebuse esitaja märgib, et neist juhistest lähtudes muutis ta STI taotlust ning märkis

kaubandusliku nimetuse ja lisateabe lahtrisse üksnes ühe liigi kalamarja, mispeale väljastati

talle 25. oktoobril 2006 STI otsus nr EE 6480/21/06, mille kohaselt tuli klassifitseerida

rubriiki 0305 kaup (rääbise mari), mis vastas järgnevale kirjeldusele: „Imporditav kalamari:

kollane, soolatud min 2%, organiosadega, jahutatud või külmutatud, inimtoiduks. Puhastatakse,

nõrutatakse ja pakendatakse Eestis,“ millest kaebuse esitaja lähtus ka kauba klassifitseerimisel

21. jaanuari 2008 tollideklaratsioonis nr 08EE1110EE90108630. Kaebuse esitaja selgitab

samas, et pakkus enne tootmisprotsessi algust korduvalt maksuhalduri ametnikele

võimalust tootmisprotsessi vaadelda, tehes omalt poolt kõik, et tollile oleks tagatud

igakülgne ja täielik ülevaade tollijärelevalve all oleva kaubaga tehtavatest toimingutest, ent

vaatlus viidi läbi alles järelkontrolli raames 23. oktoobril 2008. Eeltoodule viidates leiab

kaebuse esitaja, et maksuhalduri ametnikud on andnud kaebuse esitajale varasema

haldusmenetluse käigus teavet, mis ei ühti 05. aprilli 2010 maksuotsuses nr 12.2-3/7873-4

sisalduvate vastustaja järeldustega. Kaebuse täienduses toob kaebuse esitaja välja ka selle,

et see, et kauba tariifse klassifitseerimisega seonduv konkreetsel juhul kaugeltki selge ei

olnud, tõendavad täiendavalt Põhja MTK esindajate poolt haldusasjades nr 3-08-353 ja

3-08-829 toimunud halduskohtumenetluse käigus kohtuistungitel esitatud väited, mille

kohaselt oli konkreetsel juhul tegemist piisavalt keerulise vaidlusküsimusega, mille

lahendamine eeldas kauba tariifse klassifitseerimisega seonduvate asjaolude igakülgset ja

täielikku uurimist, sh spetsialisti kaasamist.

7. Kaebuse esitaja märgib, et lõpliku motiveeritud seisukoha Seafood International OÜ

eest esitatud tollideklaratsioonidel deklareeritud ja vabasse ringlusse lubatud kalamarja

tariifse klassifitseerimise, deklareeritud tolliväärtuse ja importimisel tasumisele kuuluvate

maksude tasumise õigsuse osas kujundas maksuhaldur 05. aprilli 2010 maksuotsuses,

korrigeerides seejuures oma varasemaid seisukohti, mis tähendab, et kuni maksuotsuse

tegemiseni ei olnud selge, kas ja millises ulatuses on maksuhaldur valmis oma järeldusi ja

hinnanguid muutma ning milliseks need kujunevad.

8. Kaebuse esitaja leiab samuti, et ÜTSRS art 294 sätestatud majandusliku vajaduse

esinemise ja täiendavate eelduste täitmise nõue on täidetud ning eesmärgipärase

kasutamise loa väljastamine tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2007 on võimalik. Siinkohal

märgib kaebuse esitaja esmalt seda, et vaidlusaluses teavituskirjas on maksuhaldur küll

leidnud, et see ei ole võimalik, ent ei ole oma seisukohta põhjendanud. Samas on kaebuse

esitaja seisukohal, et käesoleval juhul võimaldavad tuvastatud faktilised ja õiguslikud

asjaolud lugeda loa tagasiulatuva jõuga väljastamise eeldused täidetuks või täidetavaks.

Majandusliku vajaduse kriteeriumi osas märgib kaebuse esitaja, et 05. septembril 2008

keelduti lõppkasutuse loa tagasiulatuva jõuga väljastamisest põhjusel, et kaebuse esitaja ei

ole selle kaubakoodiga kaupa importinud, samas tuvastati 05. aprilli 2010 maksuotsuses, et

21. jaanuari 2008 tollideklaratsiooniga vabasse ringlusse lubatud keta kalamari oleks tulnud

just selle koodiga klassifitseerida, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja importis

kaubakoodiga 1604309010 klassifitseeritavat kaupa juba ligikaudu pool aastat enne loa

taotluse esitamist. Kaebuse esitaja leiab seega, et vastustajast tuleneval põhjusel on ära

langenud faktiline alus, millele tuginedes viimane keeldus kaebuse esitajale lõppkasutuse

loa tagasiulatuvast väljastamisest. Lisaks märgib kaebuse esitaja sedagi, et tolli

järelkontrolli põhjalikkus välistab võimaluse kahelda kauba samasuses, seda enam, et

kaebuse esitaja ei importinud ega ostnud samal ajaperioodil ühtegi teist partiid vastavat

kaupa ning seega on võimalik kõnealust kaupa tagasiulatuva perioodi osas hõlpsalt

identifitseerida ning samuti on võimalik vajaduse ilmnemisel täita kauba olukorra

reguleerimiseks vajalikke formaalsusi, kuna järelkontrolli käigus esitas Seafood

International OÜ vastustajale muuhulgas tootmise aruanded, mis tõendavad kalamarja

töötlemist.

9. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa rääkida pettusele või ilmsele hooletusele viitavate

asjaolude esinemisest, kuna kaebuse esitaja juhindus kauba tariifsel klassifitseerimisel

maksuhalduri ametnike poolt antud juhistest ning vastustaja poolt väljastatud

dokumentaalsest teabest, sealhulgas käesoleva ajani kehtivast STI-st. Samuti märgib

kaebuse esitaja, et pakkus korduvalt maksuhalduri ametnikele võimalust viibida kauba

tootmise juures, täites seega igakülgselt tal lasuvat kaasaaitamiskohustust.

10. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millistele tuvastatud faktidele tuginedes saab

vastustaja väita, et Seafood International OÜ raamatupidamisarvestuses ei ole võimalik

tagantjärele veenduda soodustatud tariifimenetluse kohaldamise eelduseks olevas kauba

täielikus tegelikus töötlemises, arvestades, et toll on läbiviidud tollideklaratsiooni

järelkontrolli käigus eelnevalt juba asjassepuutuvate kaebuse esitaja raamatupidamise

dokumentidega tutvunud ja dokumentide kontrollimisel selgunud asjaolusid detailselt

analüüsinud 06. jaanuaril 2010. a koostatud kontrollaktis nr 12.2-3/7873-3.

11. Kaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik täita olukorra

reguleerimiseks vajalikke formaalsusi. Seejuures toob kaebuse esitaja välja, et

rahandusministri 02. mai 2006 määruse „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis

muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 8

lg 2 tulenevalt ei ole sama § 8 lg 1 p-des 1-4 sisalduvad piirangud mitte tähtajatud, vaid

nende alusel on tollil võimalik keelduda tollideklaratsioonis muudatuste tegemisest kuni

kindlate tingimuste saabumiseni, s.o kuni läbiviidud kontrolli lõpuni ja maksusumma

sissenõudmiseni (tasumiseni) ning käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Ka

märgib kaebuse esitaja, et eelviidatud määruse § 8 lg 3 eesmärk on välistada deklaratsiooni

kehtetuks tunnistamine asjassepuutuva isiku taotlusel olukorras, kus nimetatud isiku

suhtes on algatatud tollideklaratsiooni järelkontroll, mis hõlmab ajavahemikku, kuhu

kõnesolev tollideklaratsioon kuulub ning seegi piirang kehtib kuni järelkontrolli tulemuste

selgumiseni. Kaebuse esitaja viitab ka ÜTSRS art 251 p 1c ning leiab, et ekslikud on kõik

vastustaja poolt kaebusele koostatud vastuses esitatud väited, mille kohaselt välistavad

siseriiklikus rakendusaktis sisalduvad tingimused tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise

või selles muudatuste tegemise.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja taotleb

selle rahuldamata jätmist. Esiteks leiab vastustaja, et vaidlusaluse teavituskirja näol ei ole

tegemist haldusaktiga, kuivõrd kaebuse esitaja taotlus jäeti läbi vaatamata. Vastustaja

märgib samuti, viidates Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-6-04, et uueks asjaoluks, mis õigustab

haldusmenetluse uuendamist, saab olla ainult uus faktiline asjaolu, mitte halduspraktika

või õigusaktide tõlgenduse muutumine. Vastustaja viitab taotluse läbi vaatamata jätmise

alusena HMS § 14 lg 6 punktile 2 ning § 15 lõigetele 2 ja 3 ning leiab, et OÜ Seafood

International taotluses võib kõrvaldamata puudusena käsitada seda, et taotluses ei ole

märgitud uusi asjaolusid, mis võiksid olla aluseks uuendamisele, samas ei ole tegemist

puudusega, mida saaks kõrvaldada. Siinkohal toob vastustaja paralleeli kohtumenetlusega,

kus samuti on võimalik kaebus tagastada ilma seda eelnevalt käiguta jätmata, kui on ilmne,

et kaevatav haldusakt või toiming kaebuse esitaja õigusi ei riku. Vastustaja viitab

Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-80-04, kus leiti, et kui maksuhaldur on seisukohal,

et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, siis peab ta menetlema isiku pöördumist

tavalise märgukirjana ning vastama maksukohustuslasele kirjaga, milles selgitatakse, et

menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata.

13. Vastustaja leiab, et PMTK 05. aprilli 2010 maksuotsus ei ole käsitletav menetluse

uuendamist võimaldava olulise uue tõendina HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, kuna

menetlust on võimalik uuendada üksnes siis, kui isik ei olnud uutest tõenditest algse

haldusmenetluse ajal teadlik, käesoleval juhul on aga maksuotsus antud üldjoontes teabe

pinnalt, mis ei saanud kaebajal ebaselge olla ka tollideklaratsiooni esitamise hetkel.

Siinkohal märgib vastustaja, et kaebuse esitaja eesmärgiks on see, et lõppkasutuse loa

tagasiulatuva

väljaandmisega

saavutaks

ta

maksuhalduri

määratud

täiendava

maksukohustuse vältimise. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja ja maksuhalduri ametnike

vaheline varasem kirjavahetus on toimunud limiteeritud teabe pinnalt ning seda ei ole

võimalik käsitleda nii üheselt nagu kaebaja on seda teinud. Vastustaja viitab

kirjavahetusele, kus ametnik selgitab vajadust hankida STI, et ebakindlast olukorrast

tingitud riske maandada. Samas selgitab vastustaja, et STI väljastatakse ettevõttele

kirjelduse alusel ning see kehtib seni, kuni isik tagab kauba vastamine esitatud andmetele,

antud juhul tuvastati aga järelkontrollimenetluses, et imporditud kaup kuulub vähemasti

osaliselt maksustamisele ega vastanud STI-le.

14. Kolmandaks selgitab vastustaja, et lisaks ÜTS art 294 sätestatud majandusliku

vajaduse kriteeriumi täitmisele on muudki eeldused, mis tuleb täita, et oleks võimalik luba

välja anda tagasiulatuvalt. Vastustaja leiab, et isegi kui lugeda PMTK 05. aprilli 2010

maksuotsus selliseks uueks asjaoluks, mis võimaldab menetluse uuendada, siis äriühingu

poolne majandusliku vajaduse kriteerium ei ole täidetud. Vastustaja leiab, et majandusliku

vajadusena ei ole ÜTS artikli 294 lg 3 tähenduses võimalik mõista olukorda, kus kauba

importija ja deklarant on jätnud kauba tariifse klassifikatsiooni korrektselt määramata, see

selgitatakse välja järelkontrolli menetluses ning maksuotsusega pannakse isikule täiendav

maksukohustus. Vastustaja viitab, et ÜTS artikkel 294 lg 3 rõhutab aastases perioodis

tagasi ulatuva jõu pikendamise erandlikkust ning leiab, et ÜTS artikli 294 lg 3 tähenduses

on majandusliku vajadusena võimalik eelkõige mõista isiku soovi kasutada ära

soodustatud tariifimenetlust juhul kui nimetatu kasutamise võimalikkus selgub kas

Euroopa Ühenduse elektroonsest andmebaasist TARIC või Eesti tollitariifistikust kauba

importimise

hetkel.

Vastustaja

hinnangul

ei

saa

täiendavalt

isikule

pandud

maksukohustuse

vältimist

pidada

soodustatud

tariifimenetluse

eesmärgipäraseks

kasutamiseks.

15. Vastustaja leiab täiendavalt, et isegi kui majandusliku vajaduse kriteeriumi saaks lugeda

täidetuks, tuleks kaaluda veel pettuse või ilmse hooletuse mitteesinemist, seda kas loa

väljaandmiseks vajalike nõudeid saab lugeda tagantjärele täidetuks ning kas kaupa saab ka

identifitseerida ning kas kauba olukorra reguleerimiseks vajalikke eeldusi on võimalik

tagantjärele täita (sh tunnistada deklaratsioon kehtetuks). Vastustaja leiab, et kaebuse

esitajale saab ette heita ilmselt hooletust, sest välja on jäetud selgitamata korrektne tariifne

klassifikatsiooni. Samuti ei ole vastustaja hinnangul täidetud teine kriteerium, sest

eesmärgipärase kasutuse saamise eelduseks on asjaolu, et kaup jääb pärast soodustatud

tariifimenetluse kohaldamist ja vabasse ringlusesse suunamist tollijärelevalve alla, ent

Seafood International OÜ imporditud kauba puhul see nii ei olnud, sest tollijärelevalvet

kaubale ei kohaldatud. Samuti leiab vastustaja, et raamatupidamisarvestuses ei ole võimalik

tagantjärele veenduda soodustatud tariifimenetluse kohaldamiseks kauba täielikuks

tegelikus töötlemises. Ka leiab vastustaja, et kauba olukorra reguleerimiseks vajalikke

formaalsusi ei ole võimalik täita. Vastustaja viitab siinkohal TS § 49 lg 2 alusel antud

rahandusministri 02. mai 2006 määrusele nr 32 “Pärast kauba vabastamist

tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise

täiendavad juhised“, mille § 8 lg 2 p 3 kohaselt toll keeldub tollideklaratsioonis

muudatuste tegemisest juhul, kui toll on määranud maksusumma maksukorralduse

seaduse alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Seafood International kaebus on põhjendatud ning

tuleb rahuldada. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse teavituskiri, mis

sisuliselt on otsus haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta, tuleb tühistada ning

kohustada maksuhaldurit OÜ Seafood International taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

17. Esiteks on poolte vahel vaidlus PMTK 26. mai 2010 teavituskirja nr 12.2-3/7873-6

õigusliku tähenduse üle ehk selle üle, missuguse otsustuse maksuhaldur kaebuse esitaja 22.

aprilli 2010 taotluse kohta ikkagi teinud on – kas taotlus menetluse uuendamiseks ja asja

uueks otsustamiseks on jäetud läbi vaatamata või on maksuhaldur menetluse siiski

uuendanud, ent jätnud vaidlusaluse lõppkasutuse loa tagasiulatuvalt väljastamata. Vaidlust

ei ole selles, et haldusmenetlus, mille esemeks oli OÜ Seafood International taotlus saada

tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2007 lõppkasutuse luba kaubale, mis kuulub

klassifitseerimisele kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 1604, lõppes PMTK 05.

septembri 2008 otsusega nr 10-1/867, millega väljastati soovitud lõppkasutuse luba alates

05. septembrist 2007, mis tähendab, et kaebuse esitaja taotlus rahuldati osaliselt. 22. aprillil

2010 esitatud taotluses formuleeris OÜ Seafood International taotlused 01. juulil 2008

esitatud taotluse osas läbi viidud menetluse uuendamiseks ning lõppkasutuse loa

väljastamiseks alates 30. juunist 2007. Kohtu hinnangul oli kaebuse esitaja poolt 22. aprillil

2010 esitatud taotluse eesmärk niisiis maksuhalduri 05. septembri 2008 otsuse muutmine.

Teisisõnu taotles kaebuse esitaja haldusmenetluse uuendamist ning uuendatud

haldusmenetluses varasema haldusakti muutmist. Kohus leiab, et sellise taotluse saab

haldusorgan lahendada kahes etapis – esiteks tuleb teha otsustus selle kohta, kas

haldusmenetlus uuendada või mitte ning juhul kui haldusorgan otsustab menetluse

uuendada, tuleb teise etapina otsustada, kas varasemat haldusakti sisuliselt muuta või

mitte. See tuleneb otseselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lõikest 2, kus

sätestatakse, et haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi. Teisisõnu tähendab

see, et asja (nö. sisulist taotlust, näiteks taotlust varasema haldusakti kehtetuks

tunnistamiseks või muutmiseks) asub haldusorgan läbi vaatama juhul, kui ta otsustab

haldusmenetluse uuendada.

17. Tehes otsustuse haldusmenetluse uuendamisest keelduda, ei asu haldusorgan sisulise

taotluse põhjendatust analüüsima. Käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevas teavituskirjas

on maksuhaldur formuleerinud järgmise otsustuse: Tuginedes eeltoodule jätab PMTK Seafood

International OÜ taotluse läbi vaatamata ning menetluse eesmärgipärase kasutamise loa tagasiulatuvalt

väljaandmiseks uuendamata. Tuleb möönda, et selline sõnastus on ebaõnnestunud ning

sellest võib ekslikult jääda mulje, nagu ei oleks maksuhaldur sisuliselt käsitlenud ka

küsimust sellest, kas esineb mõni alus haldusmenetluse uuendamiseks või mitte. Sellist

järeldust ei saa aga teavituskirjas esitatud põhjenduste pinnalt teha. Kohus leiab, et

teavituskirjaga on maksuhaldur teinud otsustuse, millega keeldub haldusmenetluse

uuendamisest ning sellest tulenevalt ei asu sisuliselt analüüsima seda, kas 05. septembri

2008 otsust, millega väljastati lõppkasutuse luba edasiulatuvalt, mitte aga tagasiulatuvalt,

nagu isik tookord soovis, saaks või tuleks muuta või mitte.

18. Kohus leiab samuti, et teavituskirjast ei saa teha järeldust, et maksuhaldur oleks

menetluse uuendanud, ent jätnud rahuldamata sisulise taotluse muuta varasemat

haldusakti ehk taotluse anda lõppkasutuse luba välja alates 30. juunist 2007.

Teavituskirjast tuleneb üheselt maksuhalduri seisukoht, et menetluse uuendamiseks

puudub alus, kuna PMTK 05. aprilli 2010 maksuotsust ei saa käsitada uue asjaoluna, mis

õigustaks haldusmenetluse uuendamist. See, et teavituskirjas on täiendavalt väljendatud

seisukohta, et lõppkasutuse loa tagasiulatuvaks väljastamiseks ei oleks alust ka juhul kui

eelnimetatud maksuotsuse olemasolu lugeda haldusmenetluse uuendamist õigustavaks

asjaoluks, ei muuda tõdemust, et maksuhaldur on keeldunud haldusmenetluse

uuendamisest vastava õigusliku aluse puudumise argumendil. Haldusorgan ei saa keelduda

menetluse uuendamisest, ent sellele vaatamata asja (st. varasema haldusakti muutmise või

kehtetuks tunnistamise küsimust) sisuliselt uuesti läbi vaadata. Kohus leiab, et kui

haldusorgan esitab otsuses, millega keeldub haldusmenetluse uuendamisest, mingisuguseid

täiendavaid seisukohti, mis puudutavad sisulise taotluse põhjendatust, tuleb neid pidada

asjakohatuteks ning tehtud otsuse (haldusmenetluse uuendamisest keeldumine)

seisukohast igasuguse õigusliku tähenduseta põhjendusteks. Antud juhul on vaidlusaluses

teavituskirjas tõepoolest märgitud, et isegi kui lugeda PMTK 05.04.2010 a maksuotsus nr 12.2-

3/7873-4 selliseks uueks asjaoluks, mis võimaldaks menetluse uuendada, siis [...] ei oleks Seafood

International OÜ-l võimalik ÜTS RS artiklis 294 lg 3 sätestatud majandusliku vajaduse ja

täiendavate eelduste mittetäitmise tõttu saavutada loa andmist tagasiulatuvalt alates 30.06.2007.

Sellest seisukohast ei saa aga teha järeldust, et maksuhaldur oleks menetluse uuendanud ja

uuendatud menetluses asja sisuliselt läbi vaadanud. Juba selle põhjenduse sõnastusest

nähtub, et tegemist ei ole asjaoluga, millega põhjendataks menetluse uuendamata jätmist,

vaid maksuhaldur on täiendavalt selgitanud, et isegi juhul kui ta menetluse uuendaks, ei

oleks asja sisuline lahendamine kaebuse esitaja kasuks võimalik. Kui seda käsitleda aga

täiendava põhjendusena menetluse uuendamata jätmise õigustamiseks, siis sellisena oleks

see põhjendus aga lubamatu, kuna haldusorgan ei saa menetluse uuendamisest keelduda

põhjusel, et tema hinnangul tuleks menetluse uuendamise korral sisuline taotlus

rahuldamata jätta. Juhul kui esineb menetluse uuendamise alus, peab haldusorgan

menetluse uuendama ning uuendatud menetluses asja läbi vaatama ja seejärel vajadusel

otsustama, et varasemat haldusakti ei muudeta. Küll aga ei saa esitatud seisukohast teha

järeldust, et maksuhaldur oleks käesoleval juhul menetluse uuendanud.

19. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi asjakohaseks pidada vastustaja kirjalikus seletuses

toodud viiteid HMS § 14 lg 6 punktile 2 ning § 15 lõigetele 2 ja 3. Käesolevas asjas nimelt

ei nähtu, et maksuhaldur oleks andnud kaebuse esitaja tähtaja mingisuguste puuduste

kõrvaldamiseks ning et puuduste kõrvaldamata jätmine oleks tinginud taotluse läbi

vaatamata jätmise HMS § 15 lg 3 alusel. Eeltoodud põhjustel tuleb maksuhalduri 26. mai

2010 teavituskirja nr 12.2-3/7873-6 käsitada otsustusena keelduda haldusmenetluse

uuendamisest.

20. Eeltoodut arvestades on kohus ka seisukohal, et PMTK 26. mai 2010 teavituskirja nr

12.2-3/7873-6 saab käsitada haldusaktina halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 4 lg

1 mõistes ning seega on kaebuse esitajal võimalik HkMS § 6 lg 2 p 1 alusel taotleda

teavituskirja tühistamist. Vaidlusalune teavituskiri väljendab kohtu hinnangul haldusorgani

otsustust, millega lõplikult ja siduvalt reguleeritakse konkreetne avalik-õiguslik suhe

(üksikjuhtum). Teavituskirjas väljendas maksuhaldur oma otsustuse, et haldusmenetlust ei

uuendata ning üksnes sel põhjusel jääb haldusakt, mille muutmiseks isik menetluse

uuendamist taotles, kehtima endisel kujul. Seega reguleerib haldusorgan menetluse

uuendamata jätmise otsustusega konkreetse avalik-õigusliku suhte lõplikult ning seetõttu

tuleb otsustust, millega haldusorgan menetluse uuendamisest keeldub, käsitada

haldusaktina HkMS § 4 lg 1 mõistes. Sellisele seisukohale on haldusasjas 3-3-1-50-09

tehtud otsuses asunud ka Riigikohus. Kohus leiab seejuures, et Riigikohtu otsusest

haldusasjas 3-3-1-80-04 võetud seisukoht, et juhul kui maksuhaldur on seisukohal, et

haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, peab ta vastama maksukohustuslasele

kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi

vaatamata, ei välista menetluse uuendamisest keeldumise otsuse käsitamist haldusaktina

HkMS § 4 lg 1 mõistes ega välista selle vaidlustamist tühistamiskaebusena. Seetõttu on

käesolevas asjas teavituskirja tühistamise nõue asjakohane.

21. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus sellest, kas maksuhalduri keeldumine menetluse

uuendamisest oli õiguspärane või mitte. Juba eelpool asus kohus seisukohale, et menetluse

uuendamisest keeldumist ei saa põhjendada sellega, et lõppkasutuse loa tagasiulatuv

väljastamine alates 30. juunist 2007 oleks niikuinii võimatu. Küsimust, kas loa tagasiulatuv

väljaandmine võimalik oleks ehk kas maksuhaldur saaks oma 05. septembri 2008 otsust nr

10-1/867 muuta, saaks maksuhaldur vaagima hakata alles pärast seda, kui ta on

otsustanud, et menetlus tuleb uuendada. Seega taandub käesolev vaidlus tegelikult üksnes

küsimusele, kas OÜ Seafood International tõi 22. aprilli 2010 taotluses välja mõne uue

asjaolu või esitas mõne uue tõendi, mis õigustaks haldusmenetluse uuendamist.

22. Haldusmenetluse uuendamise alused on sätestatud HMS § 44 lõikes 1. Nimetatud säte

annab isikule nõueõiguse haldusmenetluse uuendamiseks juhul, kui HMS § 44 lg 1 alused

tegelikult esinevad ja isik on taotluse haldusorganile esitanud ühe kuu jooksul

haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Sellisel juhul ei ole

haldusorganil kaalutlusõigust otsustamaks, kas haldusmenetlus uuendada või mitte,

haldusorgan on kohustatud menetluse uuendama. HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus

taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44

alusel haldusmenetluse uuendamist. Seega tuleb HMS § 68 lõike 1 ja § 44 lõike 1

koosmõjust, et kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise taotluse,

milles väidab esinevat mõne HMS § 44 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle

aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan menetluse uuendama. Käesoleval

juhul väitis Seafood International OÜ oma 22. aprilli 2010 taotluses, et esineb HMS § 44

lg 1 punktis 2 nimetatud alus haldusmenetluse uuendamiseks. Viidatud sätte kohaselt

uuendab haldusorgan menetluse kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud

isikule haldusmenetluse ajal teada. Sellisteks uuteks tõenditeks pidas kaebuse esitaja

PMTK 05. aprilli 2010 maksuotsust ning PMTK poolt 21. jaanuari 2008

tollideklaratsiooni korrigeerimist selliselt, et selle kohaselt oli imporditud kaubaks kalamari

kaubakoodiga 1604309010.

23. Vaidlust ei ole selles, et 05. septembri 2008 otsusega keelduti OÜ-le Seafood

International lõppkasutuse loa tagasiulatuvast väljastamisest põhjusel, et tõendatud ei

olnud majanduslik vajadus selle järele, sest kaebuse esitaja ei ole kaupa, millele ta

tagasiulatuva jõuga luba taotleb, importinud. Kõnealuseks kaubaks oli soolatud kalamari

kaubakoodiga 1604309010. Ühtegi muud põhjust, miks keelduti loa tagasiulatuva jõuga

väljastamisest, 05. septembri 2008 otsusest ei nähtu. Kohus järeldab eeltoodust, et

asjaoluks, mis tingis loa tagasiulatuva jõuga väljastamisest keeldumiseks, oli see, et kaebuse

esitaja ei olnud alates 30. juunist 2007 kuni 05. septembrini 2008 importinud soolatud

kalamarja kaubakoodiga 1604309010. Vaidlust ei ole ega olnud ka 05. septembri 2008

otsuse tegemise ajal selles, et 21. jaanuaril 2008 importis kaebuse esitaja kalamarja,

deklareerides selle kaubakoodiga 0305200030 ega ka selles, et 05. aprillil 2010 tegi PMTK

maksuotsuse nr 12.2-3/7873-4, kus asus seisukohale, et 21. jaanuari 2008

tollideklaratsioonis

nr

08EE1110EE90108630

vabasse

ringlusesse

lubamiseks

deklareeritud 1306 kg keta kalamarja on deklareeritud valesti ning oleks tulnud

deklareerida kaubakoodiga 1604309010. Eeltoodust näib niisiis, et 5. septembril 2008 tegi

maksuhaldur otsuse (lõppkasutuse loa tagasiulatuvalt väljastamisest keeldumine) asjaolu

põhjal, et kaebuse esitaja importis muuhulgas 21. jaanuaril 2008 deklaratsiooni alusel

kalamarja kaubakoodiga 0305200030 ning 05. aprillil 2010 tegi maksuotsuse, milles tugines

muuhulgas asjaolule, et kaebuse esitaja importis sellesama deklaratsiooniga kalamarja

kaubakoodiga 1604309010. Samuti järeldub eeltoodust, et see, kas kaebuse esitaja oli

varem kaubakoodiga 1604309010 kalamarja importinud või mitte, oli lõppkasutuse loa

tagasiulatuva jõuga väljastamise otsustamise seisukohast oluline asjaolu ning maksuhalduri

seisukoht selle asjaolu esinemise osas on pärast tagasiulatuva jõuga otsuse väljastamisest

keeldumist muutunud.

24. Põhimõtteliselt asjakohaseks võib pidada vastustaja viidet Riigikohtu lahendile

haldusasjas 3-3-1-6-04, kus leiti, et uue asjaoluna saab käsitada uusi faktilisi asjaolusid,

mitte aga halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Tõsi, eelviidatud lahend ei

puuduta, nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, haldusmenetluse uuendamist, ent kohtu

hinnangul tuleb nimetatud Riigikohtu lahendis võetud seisukohast lähtudes tõlgendada ka

HMS § 44 lg 1 punkti 2, mille kohaselt on menetluse uuendamise aluseks uued olulised

tõendid. Avalik-õiguslikus suhtes mingisuguse otsustuse tegemine tähendab sisuliselt seda,

et haldusorgan loeb menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt esmalt tuvastatuks teatud

faktiliste asjaolude esinemise ning seejärel otsustab nendest tuvastatud asjaoludest

tulenevalt vastavate õiguslike järelmite kohaldamise. Uute tõenditena HMS § 44 lg 1 p 2

mõistes tuleb seetõttu käsitada mistahes tõendeid, mis kinnitavad või lükkavad ümber

mingisuguse õigusliku järelmi kohaldamise seisukohast oluliste asjaolude esinemise.

Käesoleval juhul on selleks asjaoluks see, kas kaebuse esitaja importis enne 05. septembrit

2008 (ehk enne seda kui hakkas kehtima talle väljastatud lõppkasutuse luba) seda kaupa,

millele ta tagasiulatuva jõuga lõppkasutuse loa väljastamist taotles või mitte.

25. Sellest, kas isikul on teatud ajal teatud kindla kauba osas lõppkasutuse luba, sõltub, kas

isikul tekib sellise kauba importimisel maksukohustus. Seega on tegemist isiku

maksukohustuse aluseks oleva asjaoluga. Samamoodi on maksukohustuse tekkimise

aluseks olevaks asjaoluks see, millist kaupa isik impordib – tollimaksukohustuse ulatus

sõltub

kauba

iseloomust,

mida

formaalselt

väljendatakse

kaupade

tariifsel

klassifitseerimisel

kasutatava

kaubakoodi

kaudu.

Muuhulgas

võib

toll

järelkontrollimenetluses asuda seisukohale, et tollideklaratsiooni esitaja on klassifitseerinud

kauba deklaratsioonis valesti, korrigeerida sellest tulenevalt deklaratsiooni ning määrata

maksukohustuse maksuotsusega lähtuvalt järelkontrollimenetluses tuvastatud asjaoludest.

Järelkontrollimenetluse tulemusena tehtavas maksuotsuses määratakse sel juhul lõplikult

kindlaks isiku maksukohustuse suurus selle kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude

pinnalt. Kohus leiab, et isikule adresseeritud maksuotsuses mingisuguse maksukohustuse

aluseks oleva asjaolu tuvastatuks lugemine on maksuhalduri jaoks siduv ka muudes

maksuõigussuhetes selle isikuga. Olles 05. aprilli 2010 maksuotsuses tuvastanud, et

kaebuse esitaja importis 21. jaanuaril 2008 esitatud tollideklaratsiooni alusel kaupa, mis

tulnuks tollideklaratsioonis klassifitseerida kaubakoodiga 1604309010, ei tuvastanud

maksuhaldur mitte üksnes seda, et tollideklaratsioonis oli kaup klassifitseeritud valesti,

vaid ta tuvastas faktilise asjaolu, et konkreetne kaup (keta kalamari 1603 kg) vastas

konkreetse kaubakoodi 1604309010 kirjeldusele. Kohus leiab, et see asjaolu on

maksuhalduri jaoks siduv ka edasistes maksukohustusi puudutavates õigussuhetes kaebuse

esitajaga. See tähendab, et juhul kui maksuhalduril on edaspidi vajalik teha mistahes

otsustusi, mille tegemise seisukohast on tähtsus asjaolul, kas kaebuse esitaja importis 21.

jaanuaril 2008 kaubakoodiga 1604309010 klassifitseeritavat kaupa või mitte, tuleb see

asjaolu tuvastatuks lugeda varem tehtud maksuotsusega. Kohus leiab eeltoodust

tulenevalt, et maksuotsust, millega maksuhaldur loeb tuvastatuks maksukohustuse aluseks

oleva teatud faktilise asjaolu, tuleb käsitada tõendina, seejuures enamasti ümberlükkamatu

ning täiendavate tõendite kogumist mitte eeldava tõendina teatud faktilise asjaolu

esinemise kohta.

26. Käesoleval juhul on maksuhaldur 05. aprilli 2010 maksuotsuses tuvastanud, et kaebuse

esitaja importis 21. jaanuaril 2008 kaubakoodiga 1604309010 klassifitseeritavat kaupa.

HMS § 44 lg 1 p 2 eesmärk on varasema ning lõppenud haldusmenetluse tulemusena

langetatud otsustuse ümber vaatamine olukorras, kus hiljem on ilmnenud uued tõendid,

mille põhjal on haldusorganil võimalik tuvastada selliste asjaolude esinemine, mis võib viia

varasemast teistsuguse lõppotsustuse tegemiseni. Nimetatud sättes kasutatud mõistet uued

olulised tõendid tuleb tõlgendada avaralt ning sättega tuleb hõlmatuks lugeda ka see, kui

haldusorgan on muus menetluses tuvastanud varem olemasolevate tõendite pinnalt

mingisuguse uuendatava menetluse seisukohast olulise asjaolu. Siinkohal rõhutab kohus,

et tegemist ei ole mitte halduspraktika või õigusaktide tõlgendamise muutmisega, vaid

maksuhaldur on kaebuse esitajale adresseeritud maksuotsuses tuvastanud viimase

maksukohustuste seisukohast olulise asjaolu, mis muuhulgas oli oluliseks asjaoluks ka

menetluses, mille tulemusena jäeti kaebuse esitajale andmata lõppkasutuse luba

tagasiulatuva jõuga. Halduspraktika või õigusaktide tõlgenduste muutmisega oleks

tegemist juhul kui haldusorgan on mingisugusel ajal lahendanud sarnaseid küsimusi

ühtmoodi, hiljem aga muutnud oma praktikat või asunud õigusnorme teisti tõlgendama.

Sellisel juhul ei oleks varasemate otsuste adressaatidel, kes neile adresseeritud haldusakte ei

vaidlustanud või ka vaidlustasid, ent edutult, alust nõuda haldusmenetluse uuendamist.

Käesolev olukord on aga teistsugune, kuivõrd haldusorgan on pärast esialgse otsuse (5.

augusti 2008 otsuse) tegemist leidnud, et asjaolu, millele selle otsuse tegemisel tugineti,

tuvastati tookord valesti ning on edaspidi sama isiku maksukohustuse ulatuse

kindlaksmääramisel lähtunud hiljem tuvastatud asjaolust (asjaolust, et kaebuse esitaja

importis 21. jaanuari 2008 deklaratsiooni alusel kaubakoodi 1604309010 kirjeldusele

vastavat kalamarja). Kuivõrd haldusorgan rajab oma otsustused tuvastatud asjaoludele, siis

olukorras, kus HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt annab aluse menetluse uuendamiseks üksik uus

oluline tõend, siis ei saa mingil juhul menetluse uuendamisest keelduda, kui tegemist ei ole

pelgalt mingisuguse üksiku tõendiga, mille tõendusväärtust haldusorgan uuendatud

menetluses alles hindama peaks asuma, vaid olukorraga, kus haldusorgan on ise juba

siduvalt tuvastanud asjaolu, mis omab uuendatava menetluse esemeks oleva küsimuse

läbivaatamisel olulist tähtsust.

27. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on antud juhul õigusvastaselt

keeldunud menetluse uuendamisest, kuna vastav alus esineb. Kaebuse esitajale ei saa ette

heita seda, et ta ei pöördunud maksuhalduri poole haldusmenetluse uuendamiseks varem

– käesoleva vaidluse faktilistest asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et see, millist kalamarja

kaebuse esitaja tegelikult 2008. aasta jaanuaris importis, selgus lõplikult alles 05. aprilli

2010 maksuotsuses. Haldusotsustuse tegemise seisukohast ei ole tõend väärtuseks

omaette, vaid tõend on vahend teatud oluliste asjaolude tuvastamiseks. Just seetõttu tuleks

menetlus HMS § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada ka juhul kui maksuhaldur oleks samas

olukorras maksuotsuse teinud üksnes selliste tõendite pinnalt, mis olid olemas ka enne 05.

augustit 2008. Käesoleval juhul nähtub maksuotsusest aga liiatigi, et seisukoht imporditud

kalamarja tariifse klassifitseerimise kohta tugineb paljus ka järelkontrollimenetluses

kogutud tõenditele (ekspertiisid jms).

28. Kuivõrd kohus leidis eespool, et vaidlusaluse teavituskirjaga on maksuhaldur

keeldunud menetluse uuendamisest ning selles esitatud seisukohad, mis puudutavad

lõppkasutuse loa tagasiulatuva jõuga väljastamise võimalusi, ei ole asjassepuutuvad

menetluse uuendamise küsimuse lahendamise seisukohalt, siis ei asu kohus hindama neid

ega ka kohtumenetluses menetlusosaliste poolt esitatud väiteid, mis puudutavad võimalusi

anda lõppkasutuse luba välja tagasiulatuva jõuga ehk teisisõnu võimalust sisuliselt muuta

05. augusti 2008 otsust. Seda, kas või mil määral muudab 05. aprilli 2010 maksuotsuses

tuvastatud asjaolu, et kaebuse esitaja tegelikult importis 2008. aasta jaanuaris kaubakoodi

1604309010 kirjeldusele vastavat kalamarja, maksuhalduri 05. augusti 2008 otsuse

resolutiivosas võetud seisukohta, et lõppkasutuse luba tuleb anda edasiulatuvalt, mitte

tagasiulatuvalt, peab maksuhaldur hindama uuendatud haldusmenetluses asja uuel

läbivaatamisel. Kohus rõhutab siinkohal, et menetluse uuendamine iseenesest ei tähenda

seda, et maksuhaldur peaks oma varasemat haldusakti muutma. See, et asjaolu, millele

tuginedes maksuhaldur 2008. aastal otsuse tegi, on uute tõenditega ümber lükatud, ei

tähenda, et ei võiks esineda muid aluseid, mis välistavad varasema otsuse muutmise ja

lõppkasutuse loa väljastamise tagasiulatuvalt. Vaidlusaluses teavituskirjas on maksuhaldur

iseenesest õigesti märkinud, et lisaks majanduslikule vajaduse kriteeriumile sätestatakse

ÜTS RS-is ka muud eeldused. Kohtumenetluses on vastustaja esindaja esitanud rea väiteid

selle kohta, et kaebuse konkreetsel juhul ei esineks ei majanduslikku vajadust ega oleks

täidetud muud eeldused. Kohus leiab, et käesolevas kohtumenetluses esitatud seisukohti ei

saa

aga

käsitada

maksuhalduri

poolt

asja

uue

läbivaatamisena

uuendatud

haldusmenetluses.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ Seafood International kaebus rahuldada ning

vaidlusalune teavituskiri tühistada, tehes maksuhaldurile ettekirjutuse haldusmenetlus

uuendada ning vaadata sisuliselt läbi kaebuse esitaja taotlus anda lõppkasutuse luba välja

tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2007. Uuendatud menetluse käigus on haldusorganil

vajadusel võimalus koguda veel asja otsustamiseks täiendavaid tõendeid ning võtta nende

ja varasemast olemasiolevate tõendite ning varem tuvastatud asjaolude pinnalt seisukoht,

kas ÜTS RS art 294 lõike 3 kohaldamine on õigustatud või mitte.

MENETLUSKULUD

30. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt

esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud 250 krooni suuruse

riigilõivu ja 44 424 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kulu kandmine on

tõendatud

kaebuse

esitajat

kohtus

esindanud

advokaadibüroo

arvete

ning

maksekorraldustega. Vastustaja leidis kohtuistungil, et menetluskulud on põhjendamatult

suured ning kaebuse rahuldamise korral tuleks neid vähendada 1/3 võrra. HkMS § 93 lg 5

kohaselt mõistab kohus välja menetluskulud põhjendatud ulatuses. Seejuures ei kahtle

kohus,

arvestades

kaebuse

esitaja

lepingulise

esindaja

poolt

koostatud

menetlusdokumentide mahukust, iseenesest advokaadi tööle kulutatud töötundide mahus,

ent leiab, et menetluskulude põhjendatust tuleb hinnata materiaalsest aspektist lähtudes

ehk vaadata küsimust selliselt, kas sedavõrd mahuka töö tegemine oli vaidluse õiguslikku

keerukust ning vaidluse aluseks olevaid asjaolusid arvestades vajalik ja mõistlik. Kohtu

hinnangul see sel korral nõnda ei olnud. Vaidlustatud teavituskirjast selgub üheselt, et

kuigi maksuhaldur avaldas selles mõningaid seisukohti, mis puudutasid lõppkasutuse loa

tagasiulatuva väljastamise võimalikkust, oli maksuhaldur otsustanud jätta menetluse

uuendamata. Vaidlus taandub tegelikult üksnes küsimusele sellest, kas maksuotsusega

tuvastatud asjaolu on aluseks, mis kohustab maksuhaldurit menetluse uuendamiseks asjas,

mille varasemal läbivaatamisel seesama asjaolu ilmselgelt tähendust omas. Seetõttu peab

kohus mõistlikuks vähendada kaebuse esitaja kasuks välja mõistetavaid õigusabikulusid.

Mõistlikuks õigusabikulu suuruseks on kohtu hinnangul 30 000 krooni. Kokku tuleb seega

vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista 30 250 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik