2-10-29628/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-29628 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Reet Allikvere Tsiviilasi

H. J. hagi A. J. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6.10.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. J. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Kostja Hageja H. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, viimane teadaolev elukoht XXXX-XXXX XXX X-X, XXXXXX XXXXXX, XXXXXXXX); e-post: XXXXX@XXXXXX.XXX.XX Kostja A. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX XX-X, XXXXXX XXXXXX, XXXXXXXX) Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Raivo Piirla, e-post XXXXXX@XXXXXX.XX RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6.10.2010 otsus ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 18.06.2010 esitas H. J. (hageja) Harju Maakohtule hagi A. J. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

21.09.2010 esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles ta teatas, et ta on pankrotis ning seetõttu puuduvad tal rahalised vahendid (t.lk 18).

Harju Maakohus rahuldas 6.10.2010 otsusega hagi elatise väljamõistmiseks tütre R. J. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 2175 krooni, millele lisandus tulumaks 456 krooni 75 senti, kokku 2631 krooni 75 senti kuus tagasiulatuvalt alates 17.06.2009 poolte ühise alaealise lapse R. J. (isikukood XXXXXXXXXXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.01.2022) või kuni elatise suuruse muutmiseni. Ülejäänud osas, s.o suuremas kui 2175 krooni, jättis kohus hagi rahuldamata. Kummagi poole menetluskulud jäid poolte endi kanda.

10.11.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 6.10.2010 otsuse peale. Kohtutoimikust nähtuvalt sai kostja ema M. J. Harju Maakohtu kohtuotsuse 8.10.2010 kätte (t.lk 32).

Pärnu Maakohtu 9.03.2009 määrusega kuulutati välja A. J. pankrot ja pankrotihalduriks määrati Raivo Piirla (tsiviilasjas nr 2-08-88176).

16.11.2010 edastas Tallinna Ringkonnakohus kostja pankrotihaldurile Harju Maakohtu 6.10.2010 kohtuotsuse ja kostja apellatsioonkaebuse koos lisadega.

Apellatsioonkaebus

2. Pankrotihaldur kostja seadusliku esindajana palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ja on asja lahendanud pankrotihaldurit menetlusest teavitamata ja kaasamata, millega on oluliselt rikutud menetlusnorme. Haldur ei ole volitanud kostjat esindama end pankrotivaraga seotud vaidlustes. Elatisega seotud vaidlus on varaline vaidlus.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

3. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 alusel, kuna leidis, et asja lahendamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, s.t jättis kohtusse kutsumata kostja seadusliku esindaja (TsMS § 656 lg 1 p 2), ei olnud võimalik kohtul otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendada (TsMS § 656 lg 1 p 5).

9.03.2009 määrusega kuulutas Pärnu Maakohus välja kostja pankroti. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-dele 1 ja 2 moodustab pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 3 kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja kohut, et ta on pankrotis. Maakohtul oli võimalik kas kostjalt või Kohtute infosüsteemist (KIS) saada andmeid pankrotimenetluse käigu ja pankrotihalduri isiku kohta ning kaasata ta menetlusse kostja esindajana. Pankrotihaldur kinnitab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole volitanud kostjat end kohtus esindama. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kuna jättis pankrotihalduri asja arutamisele kaasamata ja tema kui kostja seadusliku esindaja arvamuse asjas küsimata.

Lisaks eeltoodule on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 nõuet. Maakohus on teinud vastuolulise otsuse ja kohtuotsuse resolutsioon on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5, mille kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav. Otsuse põhjendustes (lk 4, 2. lõik) on maakohus pidanud põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis 2175 krooni kuus, kuid otsuse resolutsioonis on kostjalt välja mõistetud 2631 krooni

75 senti. Samas on otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud, et „ülejäänud osas, s.o suuremas kui 2175 krooni, jätta hagi rahuldamata“. Selline kohtuotsus ei ole pärast jõustumist täidetav. Kuni 1.07.2009 kehtinud PKS § 61 lg 4 ja käesoleval ajal kehtiva, millest kohus peab juhinduma, PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa väljamõistetav igakuine elatis olla üldjuhul väiksem summast, mis vastab poolele alampalgast, s.o 2175 krooni. Maakohus aga mõistis kostjalt välja igakuise elatise ning arvestas ka tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist summast, mis oli suurem kui 2175 krooni. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud lapse vajadusi ja vanemate võimalusi sisuliselt hindama. Seda aga maakohus teinud ei ole. Maakohus on otsuses märkinud, et kostja ei ole tõendanud, kui suur on tema igakuine sissetulek ja kas ta saab muid tulusid ning milline on kostja tegelik majanduslik seisund ning kas ta on töötu. Kõik need asjaolud oleks maakohus pidanud eelmenetluse ülesandeid täites (TsMS § 392) välja selgitama, arvestades ühtlasi TsMS § 230 lg-tes 3 ja 4 sätestatud erisusi, mille kohaselt võib lapse huve puudutavas vaidluses kohus koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda teavet TsMS § 230 lg 5 loetletud isikutelt. Jättes menetlusse kaasamata kostja seadusliku esindaja, ei olnudki kohtul võimalik saada ülevaadet kostja majanduslikust seisust ja teha TsMS § 436 lg-le 1 vastavat põhjendatud ja seaduslikku otsust.

See asjaolu, et tulumaksuseaduse kohaselt tuleb elatist saaval vanemal tasuda elatise pealt ka tulumaksu, ei muuda PKS § 101 lg-s 1 sätestatut, sest vastav säte räägib kostjalt väljamõistetava elatise suurusest, mitte sellest suurusest, mis peab hagejale laekuma peale maksustamisreeglite järgi toimuvat maksustamist.

Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kohtuotsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Ele Liiv