2-10-39844/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-39844

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/

Kohtuasja number

2-10-39844

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 18. november 2010.a

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi A. K.`i (N. K.’i kaudu) hagi V. K.`i vastu elatise nõudes.

Hagihind 19 575 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev 18. november 2010.a / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista V. K.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) elatis hageja A. K.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks tema ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 18.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 04.09.2021.a.

3. Väljamõistetud elatis kanda hageja seadusliku esindaja, tema ema N. K.`i (isikukood xxx) arveldusarvele nr. 221011006186 AS-is Swedbank.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud

2-10-39844

2 (4) summasid, sh. 30.10.2010.a tasutud 26 100 (kakskümmend kuus tuhat ükssada) krooni.

6. Saata kohtuotsus pooltele ja kostja esindajale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 18. augustil 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt N. K.’i ja kostja vaheline abielu sõlmiti 10.08.2001.a ning lahutati 05.10.2009.a. Abielust on 04.09.2003.a sündinud tütar A. K.. Laps on N. K.’i ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

2. N. K. palus mõista kostjalt tema kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, so. mitte vähem kui 2 175 krooni kuus tagasiulatuvalt, alates augustist 2009.a.

KOSTJA VASTUS 3. 07. septembril 2010.a esitatud vastuses teatas kostja esindaja, et kostja ei ole andnud N. K.’ile põhjust kohtusse pöördumiseks. N. K. ja kostja leppisid abielu lahutamisel kokku, et kostja tasub ühiselu jooksul võetud laenukohustust nii enda kui N. K.’i eest. Selles osas on kostja oma kohustust täitnud, tasudes igakuiselt pangale 2 317 krooni (laenusumma 293 000 krooni). Kostja on korduvalt teinud ettepaneku lahendada varaga ja kohustustega seotud küsimused, kuid N. K. on nende küsimuste lahendamisest kõrvale hoidunud. Samas kostja tunnistas, et tal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja ta ei ole sellest kõrvale hoidunud.

4. 21. oktoobril 2010.a teatas kostja lepinguline esindaja, et kostjal puudub võimalus ülalpidamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuna ta ei tea N. K.’i arveldusarve numbrit.

5. 03. novembril 2010.a teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja võttis 30.10.2010.a pangalaenu selleks, et tasuda elatis ajavahemiku august 2009.a kuni august 2010.a summas 26 100 krooni. Kostja esindaja lisas maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 30.10.2010.a tasunud elatisena 26 100 krooni. Esindaja palus menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg 6, sest kostja on koheselt võtnud hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

2-10-39844

3 (4) 7. Hagiavalduse juurde lisatud sünnitunnistuse järgi lapse A. K. vanemateks on N. K. ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab ema juures ja on ema ülalpidamisel ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

8. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 esimese lause alusel alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

9. Kostjal ei ole vaidlust lapse ema juures elamise ega lapse ülapidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 07. septembril 2010.a., 21. oktoobril 2010.a ja 03. novembril 2010.a esitatud vastustes kostja nõustus hagiga täielikult, s.o alates augustist 2009.a lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega summas 2 175 krooni kuus (t. lk.. 11, 27, 32). Pärast hagi esitamist, s.o 30.10.2010.a kostja on tasunud ühekordse maksena elatise ajavahemiku august 2009.a kuni august 2010.a eest summas 26 100 krooni.

10. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast vastavalt TsMS § 444 lg 4 kohus jätab õigeksvõtuotsusest välja kirjeldava osa, rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja alates 18.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus.

11. Kuna hagi põhineb õigeksvõtul, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtumenetluse käigus (30.10.2010.a) kostja on kandnud N. K.’ile üle ajavahemiku august 2009.a kuni august 2010.a eest elatisena 26 100 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

12. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. N. K. on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema N. K. ja kostjaks lapse isa.

Menetluskulud 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §

2-10-39844

4 (4) 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

15. TsMS § 168 lg 6 alusel, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega menetluskulude hageja kanda jätmise kohta. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud alates augustist 2009.a. Seega hagi esitamise on põhjustanud kostja ise. Kohus nõustuks kostja taotlusega, kui hagi esitamise ajal kostjal üldse ei oleks elatise võlgnevust tekkinud. Sellepärast ei ole võimalik jätta menetluskulud hageja kanda.

16. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Menetluskulude kostjalt väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Sellepärast TsMS §1741 lg 4 alusel ei või hageja enam nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 1-lg 3 sätestatud korras. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

17. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik