2-08-16189/61 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal ja Ande Tänav

Tsiviilasja number

2-08-16189

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.november 2010, Tallinn

Tsiviilasi

Nõrkvoolu Projekt OÜ hagi AS Pristis vastu võla nõudes

ja AS Pristis vastuhagi Nõrkvoolu Projekt OÜ ja

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu leppetrahvi saamiseks ja

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. mai 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Pristis apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

09. november 2010, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Nõrkvoolu Projekt OÜ (registrikood 10922396,

asukoht Laki 16, Tallinn), seaduslik esindaja Anton Mesila,

lepinguline esindaja adv Siiri Schneider

Kostja

AS

Pristis

(registrikood

10004826,

asukoht

A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn), seaduslik esindaja Andres

Kiil, lepinguline esindaja adv Kaido Uduste

Kostja vastuhagis Nõrkvoolu Paigalduse OÜ (registrikood

11072221, asukoht Mõisa 4, Tallinn), seaduslik esindaja

Anton Mesila, lepinguline esindaja adv Ingrid Kullerkann

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2 342 720,59 krooni

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.mai 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

TAOTLUSTE LAHENDAMINE

Jätta menetlusosaliste 12.11.2010 ja 15.11.2010 esitatud protokolli parandamise taotlused

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Nõrkvoolu Projekt OÜ esitas 28.04.2008 Harju Maakohtusse hagi AS Pristis vastu. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 042 720,59 krooni, viivise 399 486,92 krooni ja

viivise protsendina põhinõudelt alates 08.04.2010 kuni täitmiseni 0,05 % päevas.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu ja

11.01.2008 protokolli alusel nõrkvoolusüsteemide hooldus-ja paigaldustöid ning osutas

hooldusteenuse valvetehniku teenuseid kostja poolt tellitud objektidel. Kostja ei ole maksnud

teostatud ja üle antud tööde eest alates 30.01.2008 esitatud arveid. Põhivõlg on 1 042 720,59

krooni. Hageja on esitanud kostjale ka viivisarve.

2. Hageja esitas 04.04.2008 kostjale pankrotihoiatuse, milles kohustas kostjat maksma

võlgnevuse 1 048 794,86 krooni 10 päeva jooksul. Pärast pankrotihoiatuse tegemist lisandus

arve nr 7074 summas 10 905,81 krooni, mille tõttu on haginõue suurem pankrotihoiatuses

märgitud summast ja vähenes arve nr 7060 järgi 118 krooni võrra, millises osas tehti

kreeditarve. Kostja on 1 048 794,86 krooni suurust võlga tunnistanud sellega, et esitas

hagejale nõuete tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et tasaarvestab hageja 1 048 794,86

krooni suuruse nõude oma 1 500 000 krooni suuruse leppetrahvi nõudega. Kuna kostjal

puudub alus leppetrahvi nõuda, siis puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Kostja on

esitanud leppetrahvi nõude alusetult ja pahatahtlikult.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale teadaolevalt on hageja kogu majandustegevus üle antud

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, millel on hagejaga täpselt sama tegevus- ja asukoht, samad

kontaktandmed, samad töötajad, osutab hagejaga samu teenuseid jne. Lisaks sellele on

reklaamitud hageja poolt tehtud töid Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kodulehel just viimase

töödena. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et on toimunud ettevõtte üleminek

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 180-185 tähenduses. Sellisel juhul on hagi esitanud

mittekohane hageja ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata.

4. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hageja arved ei tõenda tema nõudeõiguse olemasolu kostja

vastu. Kostja võimalikud kohustused tekivad tegelikult teostatud ja heaks kiidetud tööde

alusel. Hageja ei ole tõendanud konkreetsete tööde tegemist ega teenuste tellimist kostja

poolt. Hageja ei ole kostjale esitanud akte tööde üleandmise kohta. Arve nr 7067 puhul on

tegemist viivisarvega, mille osas on kostja muuhulgas oma 14.04.2008 vastuses hageja

pankrotihoiatusele selgitanud sellise nõude põhjendamatust vastavalt VÕS § 113 lg-le 4.

Hageja peab kõigepealt tõendama, et kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses ning

hagejal on tekkinud selles osas nõudeõigus, mida hageja ei ole aga teinud. Lisaks sellele ei

ole pooled kokku leppinud võimalike viiviste tasumise tähtajas ega selles, et viivise nõudelt

kuulub omakorda tasumisele täiendav viivis, nagu hageja on seda arvel nr 7067 kajastanud.

5. Arusaamatu ja põhjendamatu on tõlgendus, et tasaarvestuse avaldusega on kostja

tunnistanud oma võlgnevust hageja ees. Juba 2007.a lõpus tekkis kostja, hageja, Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ ja viimaste juhatuse liikme A.Mesila vahel konflikt ning sellest tulenev

vaidlus seoses viimaste õigusvastase tegevusega - kostjaga konkureerimisega ja kostja maine

kahjustamisega. Kostjal ei olnud nende tegevuse tõttu mõistlikult võimalik kontrollida

esitatud arvete õigsust ja põhjendatust. Sellises olukorras soovis kostja lahendada

pooltevahelise vaidluse ilma kuluka kohtuvaidluseta ning kutsus hagejat, Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-t ja A.Mesilat üles lõpetama nende õigusvastast tegevust. Sellest tulenevalt

tegi kostja ka kompromissettepaneku, mis väljendus nõuete tasaarvestamise avalduses.

Selline varasem pooltevaheline suhtlus ei välista ega piira mitte kuidagi kostja õigust esitada

vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõuetele ja sellele lisatud tõenditele.

Vastuhagi ja selle põhjendused

6. 30.12.2008 esitas kostja vastuhagi hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu 1 250 000

krooni leppetrahvi saamiseks ja 50 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

7. Kostja nõuded hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu tulenevad eelkõige kostja ja hageja

vahel sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumisest, sh lubamatust konkureerimisest ja

konfidentsiaalse informatsiooni õigustamata kasutamisest. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse

OÜ sellekohane tegevus on vastuolus heade kommete ning tavadega. Kuigi alltöövõtuleping

on sõlmitud hageja ja kostja vahel, nähtub hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-ga seotud

asjaoludest, et 2007.a novembris-detsembris toimus hageja täielik üleminek Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-le. A.Mesila muutis temale kuuluva äriühingu A-Kullermees OÜ nime

hageja ärinimega sarnaseks - Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-ks (muudatus jõustus 16.11.2007) -

ning kandis kogu hageja tegevuse, sh töötajad, üle Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-sse, mis

tegutseb hagejaga samal aadressil, samad on ka kontaktandmed. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

osutab samu teenuseid, milliseid osutas varem hageja ning Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

kodulehel on tehtud töödena märgitud hageja poolt tehtud tööd. Seega jätkab Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ sisuliselt hageja majandustegevust, omades viimase õigusi ja kohustusi.

Tegemist on ettevõtte üleminekuga VÕS tähenduses. Ettevõtte üleminekuga läksid

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le üle ka hageja kohustused, sh poolte vahel sõlmitud

alltöövõtulepingust tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt on hageja ja Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ solidaarselt vastutavad alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste, sh

leppetrahvi tasumise nõuete täitmise eest.

8. Kostja pakub oma klientidele kompleksteenuseid, müües seadmeid ja korraldades nende

paigaldamist, haldamist, opereerimist jne. Alltöövõtu kaudu teenuste osutamine hageja poolt

toimus kostja kaubamärgi all, samuti toimus kogu suhtlus klientidega kostja nimel.

Alltöövõtuleping näeb muuhulgas ette nii hageja konkureerimiskeelu kostjaga (lepingu p

6.1) kui ka konfidentsiaalsuskohustuse (lepingu 13.ptk), samuti vastutuse (leppetrahvid)

eelnimetatud kohustuste rikkumise eest.

9. Kostja sai 2007.a detsembris teada, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on teinud oma nimel

pakkumise AS-le Eesti Ehitus seoses Tehnopolis III objektiga (ühiselamutesse

nõrkvoolussüsteemide paigaldamisega). Kostja ja AS Eesti Ehitus vahel oli 12.09.2007

sõlmitud leping nr 02.07.001.025, mille alusel paigaldas kostja Tehnopolis III objektile

nõrkvoolusüsteeme. Nõrkvoolusüsteeme paigaldas alltöövõtulepingu alusel hageja, kelle

töötajad tegutsesid kostja nimel. Hageja ja kostja vahel 19.10.2005 sõlmitud

alltöövõtulepingu p 6.1 kohaselt oli sellise pakkumise tegemine keelatud ning leping näeb

vastava rikkumise eest ette leppetrahvi 250 000 krooni.

10. Alltöövõtulepingu 13.peatükis on märgitud lepinguga seotud konfidentsiaalsuskohustused,

sh on pooled konfidentsiaalseks lugenud nii lepingu enda tingimused kui ka selle täitmisel

saadud informatsiooni. Lepingu p 13.1 kohaselt loeti muuhulgas konfidentsiaalseks

informatsiooniks tellija ja töövõtja lepingut kostja tellijate juures. Lepingu p 13.3 näeb ette

leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral ning selleks on kuni 250 000

krooni. 27.12.2007 saatis A.Mesila hageja juhatuse liikmena arvukatele adressaatidele

elektronkirja, milles avalikustas nii lepingu olemasolu kui ka selle täitmisega seotud

asjaolusid.

Sellise

info

avaldamine

kolmandatele

isikutele

on

käsitletav

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena.

11. Pärast seda, kui hageja oli 07.01.2008 teatanud lepingu korralisest ülesütlemisest, sai kostja

teada, et hageja kodulehekülg oli muudetud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljeks, kus

avaldati hageja poolt väidetavalt tehtud tööde loetelu, mis sisaldas endas kostja

tellijaid/objekte. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1

ja 13.2.

12. 07.01.2008 saatis hageja kostja kliendile Merko Ehitus AS-le teate, milles avaldas viimasele

informatsiooni alltöövõtulepingu kohta, lepingu täitmisega seotud andmeid ning halvustas

kostjat. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1 ja 13.2.

13. 07.01.2008 saatis hageja kostja kliendile Eesti Ehitus AS-le teate, milles avaldas viimasele

informatsiooni alltöövõtulepingu kohta, lepingu täitmisega seotud andmeid ning halvustas

kostjat. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1 ja 13.2.

14. Võttes arvesse rikkumiste eesmärki ehk püüdu pahatahtlikult kostjaga konkureerida ja

kahjustada kostja mainet, on mõistlik rakendada iga eelnimetatud rikkumise puhul

leppetrahvi selle maksimummääras, so 250 000 krooni. Seega tuleb hagejalt ja Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-lt solidaarselt välja mõista leppetrahv kogusummas 1 000 000 krooni.

15. Lisaks eeltoodule on kostjal 50 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue seoses Protec

6300 keskuse programmeerimisvõtme lubamatu omandamisega. Kostja on Protec-

tulekahjusüsteemide maaletooja, kes peab muuhulgas tagama selle, et vastavate süsteemide

tehnilisi kaitsemeetmeid levitataks ainult vastava hooldusega tegelevatele volitatud ja

koolitatud isikutele. Nimetatud asjaolu tõendab muuhulgas Protec Fire Detection (Export)

Limited ja kostja vahel 2005.a sõlmitud levitusleping (p-d 1.1, 1.2, 3.7 ja 6.3). Hageja ja

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole volitatud ega koolitatud isikud, kellel oleks õigus tegeleda

Protec - tulekahjusüsteemide hooldusega. Kostjale on saanud teatavaks asjaolu, et A.Mesila,

tegutsedes hageja juhatuse liikmena, on kostja vastava loata müünud 18.12.2007 hagejale

kostja nimel Protec 6300 programmeerimisvõtme hinnaga 0 krooni. Nimetatud

programmeerimisvõti võimaldab ligipääsu Protec-keskustele ja see on vajalik eelkõige

selleks, et siseneda süsteemi serverisse ja teha seal vajalikke muudatusi, sh hooldada Protec -

tulekahjusüsteeme. Neid võtmeid levitatakse Eestis ainult kostja poolt ja ainult Protec

süsteemide volitatud ja koolitatud hooldajatele hooldustööde teostamiseks hinnaga 50 000

krooni/tk. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ pakub tulekahju signalisatsioonide hooldust muuhulgas

ka Protec-signalisatsioonidele. Protec 6300 keskuse programmeerimisvõtme tasuta

loovutamine hagejale selle enda juhataja poolt tekitas kostjale varalist kahju 50 000 krooni

saamata jäänud tulu näol, so programmeerimisvõtme müügihinna ulatuses.

Hageja vastus vastuhagile

16. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja on iseseisev juriidiline isik, mille varad on lahus

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ varadest. Väär on kostja väide, et on toimunud ettevõtte üleminek

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. Hageja ei ole mitte ühtegi asja, õigust ega kohustust,

muuhulgas ettevõttega seotud lepinguid, Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le üle andnud ja seetõttu

ei saa rääkida ettevõtte üleminekust VÕS §-de 180-185 tähenduses. Hageja ja Nõrkvoolu

Paigaldus OÜ kontaktandmed ei ole samad ja nad ei asu ühel aadressil.

17. Hageja ja kostja vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu p 6.1 (mittekonkureerimise

kokkulepe) on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, sest takistab vaba konkurentsi ja

piirab

ebaproportsionaalselt

ettevõtlusvabadust.

Samuti

on

see

punkt

vastuolus

konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg-s 1 sätestatud keeluga. Nimetatud lepingupunkti mõte on

alltöövõtjate kostjast sõltuvusse seadmine ja nende erialase kompetentsi valdkonnas vaba

tegutsemise ja vaba konkurentsi takistamine kostja kasuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu

mõtteks oli keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses

on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. KonkS § 8 kohaselt kokkulepe või selle osa,

millel on KonkS §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg, on tühine. Tehingu tühisel osal ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seetõttu on mittekonkureerimise kokkuleppe

rikkumisest tulenev nõue alusetu. Kostja rikkus ka KonkS § 52 lg-t 2, kasutades ära

konkurendi

töötajat

tema

mõjutamisega

tegutsema

mõjutaja

huvides,

sundides

ebamõistlikult suurte lepinguliste sanktsioonide ähvardusel hagejat tegutsema kostja nimel

ja kandma kostja logoga tööriideid. Isegi juhul, kui lepingu p. 6.1 oleks olnud kehtiv,

puuduks kostjal hageja vastu leppetrahvi esitamiseks põhjus.

18. Hageja ei ole teinud pakkumist AS-le Eesti Ehitus. Lepingu p. 6.1 sõnastuse järgi peaks

esinema

samaaegselt

mittekonkureerimise

kokkuleppe

rikkumisega

kaubamärgi

ärakasutamine. Kostja ei ole selgitanud, milles kaubamärgi ärakasutamine väljendus.

19. Alltöövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.2 alusel esitatud nõuded on alusetud. Pooled ei leppinud

kokku ja see ei nähtu ka lepingu p 13.3 sõnastusest, et leppetrahvi 250 000 krooni oleks

võimalik nõuda iga rikkumise eest eraldi. Kui pooled oleks soovinud sanktsioneerida iga

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eraldi 250 000 kroonise leppetrahviga, oleks see nii

ka lepingusse kirja pandud.

20. Lepingu kohta informatsiooni andmist isikutele, kes ei ole lepingu poolteks, samuti

lepingupartneri maine kahjustamist alustas esimesena kostja, saates 21.12.2007 välja e-

kirjad kolmandatele isikutele, hageja töötajatele, milles avaldas poolte vahel sõlmitud

lepingu tingimusi ja leppetrahvi summasid. Kostja saatis sama kirja ja lisaks veel teatise

lepingu rikkumise kohta ning leppetrahvi arved hageja üldfaksile 21.12.2007. Samuti

helistasid kostja juhatuse liikmed 21.12.2007 läbi kõik neile teada olevad hageja töötajad,

avaldasid lepingu tingimusi ja kommenteerisid hagejale esitatud sanktsioone, samuti

halvustasid hageja juhatuse liikme A.Mesila käitumist ja teatasid, et tema käitumine viib

hageja pankrotti. Sama vestluse käigus tehti hageja töötajatele ettepanek kostja juurde tööle

asumiseks. Nimetatud asjaolu (personali ülevõtmise katse) nähtub ka kostja 21.12.2007

kirjast. 31.12.2007 e-kirjaga avaldas kostja juhatuse liige I.Tennokese 27 isikule, kes ei

olnud lepingu poolteks, lepingu asjaolusid. Samuti on neid käsitletud muudes kostja

kirjades.

Järelikult

ei

käsitlenud

pooled

lepingutes

sisalduvat

informatsiooni

konfidentsiaalsena. Kuna kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude seoses 27.11.2007

saadetud e-kirjaga, vastas hageja samaga ja esitas kostjale 250 000 krooni suuruse

leppetrahvi nõude eelnimetatud 21.12.2007 ja 31.12.2007 e-kirjade saatmise eest.

21. 07.01.2008 AS-le Eesti Ehitus ja AS-le Merko Ehitus saadetud kirjade eesmärk ei olnud

püüd kostjalt kliente üle võtta ega kostjale surve avaldamine ja maine kahjustamine.

Suuremad objektid, mida hageja alltöövõtulepingu alusel kostjale tegi, olid Tehnopolis III

(tellija AS Eesti Ehitus) ja Saviliiva (tellija AS Merko Ehitus). Mõlemad tellijad olid hageja

aktide ja arvete alusel kohaselt täitnud lepingujärgsed maksmise kohustused kostja ees,

seega oli neil alust eeldada tööde graafikukohast edenemist ilma takistusteta. Kostja jättis

2007.a detsembris hageja esitatud arved maksmata. 07.01.2008 seisuga võlgnes kostja

hagejale 320 901 krooni ja hageja otsustas kõik kostjale tehtavad tööd peatada. Vastav

hoiatus oli kostjale tehtud kirjalikult 28.12.2007. Hageja oleks võinud tööde peatamisest

teavitada ainult kostjat ja jätta oma kohustused korrektselt täitnud lõpptellijad sellest

informeerimata. Et ära hoida suurtel objektidel tööde peatamise tõttu kahju tekkimist, pidas

hageja oluliseks lahendada olukord kolmepoolsete kokkulepetega. Eelnimetatud kirjade

saatmine lahendaski sel hetkel olukorra ja viis selleni, et hageja ja kostja sõlmisid

11.01.2008 protokollilise kokkuleppe, millega hageja võttis muu hulgas kohustuse jätkata

tööd Saviliiva ja Tehnopolis III objektidel ning kostja kohustus maksma nende tööde eest

lepingukohast tasu. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja teeb teatise Saviliiva ja

Tehnopolis III objektide osas ehitajale (st AS-le Eesti Ehitus ja AS-le Merko Ehitus) tööde

jätkamise kohta. Seega ei pidanud kostja informatsiooni selle kohta, et tegelik teenuse

osutaja on hageja, konfidentsiaalseks, sest ta ise kohustas hagejat lõpptellijaid informeerima.

Asjaolu, et tegelik teenuse osutaja AS Eesti Ehitus ja AS Merko Ehitus objektidel oli hageja,

ei olnud ega saanudki olla konfidentsiaalne informatsioon. Vastavalt turvaseadusele on

valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine turvateenus ja selline leping

tuleb tellijaga sõlmida kirjalikult, ära näidates tegelik tööde teostaja. Lisaks sellele on nii AS

Eesti Ehitus kui ka AS Merko Ehitus lepingutes nõutav kasutatavate alltöövõtjate kirjalik

kooskõlastamine tellijaga. Hageja oli olnud kostja ametlik koostööpartner viie aasta jooksul.

Sellekohane informatsioon oli avalikult saadav kostja kodulehekülje kaudu, nagu oli seda ka

informatsioon kõigi teiste koostööpartnerite kohta. Sama informatsiooni on avaldanud kostja

müügijuhid lõppklientide juures. Seega ei olnud hageja koostöö kostjaga konfidentsiaalne

informatsioon. Hageja oli sertifitseeritud läbi ISO 9001 sertifitseerimise protsessi kui kostja

ametlik koostööpartner ja see oli avalik teave. Nimetatud sertifikaat on siiani avalikult

nähtav kostja kodulehel.

22. Kostja leppetrahvi nõuded konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on esitatud hea usu

põhimõtte vastaselt ja mittetähtaegselt. Pooled sõlmisid 11.01.2008 protokollilise

kokkuleppe, milles leidsid, et kuigi poolte vahel on lahkarvamus alltöövõtulepingu alusel

esitatud sanktsioonide osas, on mõlemale poolele otstarbekas jätkata töid pooleliolevatel

objektidel. Selle kokkuleppe alusel jätkas hageja heas usus tööde tegemist. Pärast

protokollilise kokkuleppe sõlmimist tehtud tööde eest esitatud arvete tasumata jätmine ja

selle asemel ca samas summas leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Lepptrahvi nõue seoses 27.12.2007 e-kirjaga, 07.01.2008 Merko Ehitus AS-le

saadetud kirjaga ja 07.01.2008 Eesti Ehitus AS-le saadetud kirjaga on esitatud sündmuste

eest, mis toimusid enne protokollilise kokkuleppe sõlmimist ja olid kostjale kokkuleppe

sõlmimise ajal teada. Läbirääkimistel ja protokolli koostamisel ei nõudnud kostja

leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest. Selle nõude esitas kostja alles pärast

seda, kui hageja tööd lõpetas ja kostja oleks pidanud tööde eest tasuma. Leppetrahvi

nõudmisel seoses hageja koduleheküljega puudub alus. Domeen ei kuulu hagejale ja hageja

ei teosta selle haldust. Informatsioon kodulehe kohta oli kostjal olemas juba 07.01.2008, aga

leppetrahvi hakkas kostja selle eest nõudma alles 27.03.2008, kui kostjal oli saabunud aeg

tasuda tehtud tööde eest.

23. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on mõnda kokkulepet rikkunud ja leppetrahv kuuluks

tasumisele, palub hageja leppetrahvi vähendada. Tuleb arvestada kostja enda käitumisega, sh

sh asjaolu, et informatsiooni lepingutingimuste kohta hakkas kolmandatele isikutele

avaldama kostja ise.

24. Hageja ei nõustu ka kahju hüvitamise nõudega. Hageja sai programmeerimise võtme oma

kasutusse kostja poolt teostatavatele objektidele Protec automaatse tulekahju signalisatsiooni

paigalduseaegseks programmeerimiseks. Väär on väide, et hagejal ei ole volitatud ega

koolitatud isikuid, kellel oleks õigus tegeleda Protec tulekahjusüsteemi hooldusega. Samuti

on väär väide, et hageja on nimetatud võtme tasuta omandanud. Hageja on katkiläinud

võtme kinni maksnud. Kuna tegu oli katkise seadmega, siis see visati 2007.a suvel ära. Kuna

kadunud asjad maksti kinni ostuhinnas, puudub ka pakkumistel ja arvetel müügihind.

Nimetatud võtme ostuhind on 1019,32 krooni. Et võti oli vaja kinni maksta, siis kanti see

hageja detsembrikuu lisamüükide projekti sisse kuluna omahinnas, nagu oli kord. Vastavalt

boonuste arvestamise korrale sai hageja selle võrra vähem müügiboonust. Kuna nimetatud

Protec 6300 võtme maksumuse võrra sai hageja vähem boonust, on võtme maksumus

kostjale tasutud. Kostja oli teadlik, et võti on katki ja maksumus arvestatakse partneri

saadaolevatest boonustest maha projekti kuludesse hiljemalt 10.03.2008. Väär on kostja

väide, et võtme maksumus oli 50 000 krooni. USB võtmeid uuendatakse kord aastas tehase

poolt spetsiaalse aktiveerimise koodiga. Isegi kui hagejal oleks nimetatud võti alles, ei oleks

selle kasutamine ja sellelt mingi „ebaseadusliku“ tulu teenimine võimalik juba alates 2007.a

suvest, millal see oleks läinud lukku ka siis, kui see oleks olnud töökorras.

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastus vastuhagile

25. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vaidles vastuhagile vastu. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

näol on tegemist on kahe erineva A.Mesilale kuuluva ettevõttega. Hageja osutas teenust

peamiselt kostjale ja tema poolt teenuse osutamine teistele äriühingutele oli mõnevõrra

piiratud lepingu p-ga 6.1. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ alustas tegevust 2007.a lõpus ja palkas

omad töötajad. Kui 2008.a esimestel kuudel sai selgeks, et hageja ja kostja koostöö

jätkumine ei ole võimalik, lõppes hageja töötajatel töö ja osa neist sai tööd Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-s. Kodulehekülje tellis Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ettevõttest Mikare, kes

kasutas andmeid omaalgatuslikult ja tegi lehekülje ennatlikult nähtavaks. Hageja ja

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole sõlminud mistahes lepinguid, mille objektiks oleks ettevõte

või asjad, millised kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõttesse. Hageja ja Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ ei ole omavahel sõlminud lepingut kostjaga sõlmitud lepingu ülevõtmiseks.

Kostja ei ole sellele ka andnud nõusolekut. Seega ei saa rääkida ettevõtte ega ka üksiku

lepingu üleminekust.

26. Kostja nõuab hagejalt ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-lt solidaarselt leppetrahvi seoses

asjaoluga, et väidetavalt on Nõrkvoolu Paigalduse OÜ teinud määratlemata pakkumise AS-le

Eesti Ehitus. Isegi juhul kui Nõrkvoolu Paigaldus oleks sellise ettepaneku teinud, ei oma see

kostjaga mingit puutumust. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole endale võtnud kostja ees

mingeid kohustusi.

27. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p.13.3 kohaselt on konfidentsiaalsuse leppe

rikkumise korral kahju saanud poolel õigus sanktsioneerida teist poolt kuni 250 000 krooni

suuruse leppetrahviga. Eeltoodust nähtub sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt, et leppetrahvi

nõude esitamiseks peab olema tekkinud kahju. Kostjal kahju tekkimist ei nähtu.

28. Kõigile soovijaile teadaoleva informatsiooni avaldamine ei ole konfidentsiaalsuse leppe

rikkumine. Informatsioon töid teostavate ettevõtete kohta oli nii üldsusele kui ka tellijatele

teada ega kujutanud endast seetõttu mingit saladust. Asjaolust, et töid teostavad alltöövõtjad,

informeerib kostja tänaseni kõiki oma potentsiaalseid kliente ettevõtte kodulehel, samuti

kostja kodulehel välja toodud kostjale antud ISO 9001 sertifikaadil. Turvalitsentsi komisjoni

nõudel pidi kostja märkima turvaseaduse § 5 nõude täitmiseks tellijaga sõlmitud lepingusse

reaalse töö teostaja - alltöövõtja. Nõuda kõigile teadaoleva informatsiooni väidetava

avalikustamise eest leppetrahvi 1 000 000 krooni on kummastav.

29. Teise poole poolt lepingulise kohustuse rikkumine ei ole asjaolu, mis oleks kaetud

konfidentsiaalsuskohustusega. Põhjendatud nõuete esitamises ei ole midagi taunimisväärset.

Võlgu olemise fakt ei ole konfidentsiaalne infomatsioon.

30. 27.12.2007 e-kiri ei sisaldanud endas mistahes konfidentsiaalsuskohustusega kaetud teavet.

Kirja adressaadid olid kostja töötajad ja teised hagejaga samalaadsed koostööpartnerid.

Asjaolu, et nimetatud isikute olemasolu oli hagejale teada, on veelkordseks kinnituseks selle

kohta, et kostja koostööpartnerid ei olnud saladus. Nimetatud kirjas ei avaldata ühtki

keelatud asjaolu. Lepingu olemasolu oli lepingu teksti kohaselt konfidentsiaalne

informatsioon ainult tellijate juures (faktiliselt ka mitte seal).

31. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljel oli märgitud, et tegemist on loeteluga tema

personali poolt teostatud objektidest. A.Mesila kuulub Nõrkvoolu Paigalduse OÜ personali

hulka.

32. Juhul kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue kuulub rahuldamist, palus Nõrkvoolu Paigalduse

OÜ seda vähendada, kuna tegemist on leppetrahvi ülemäärase suurusega. Poolte poolt

lepingu väidetav rikkumine ja /või õiguskaitsevahendi kasutamine ei saa oma olemuselt olla

konfidentsiaalne informatsioon. Isegi kui vastav kokkulepe lepingus sisalduks, oleks

tegemist tühise kokkuleppega. Asjaolu varjamisele, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ personali

hulgas on isikuid, kes kunagi on töötanud kostja alltöövõtja töötajana objektidel, kostja

õigustatud huvi ei ulatu. Seega ainus võimalik konfidentsiaalse info avaldamine on olnud

hagejaga lepingulise suhte olemasolu avaldamine. Asjaolu, et nimetatud informatsiooni

edastab kostja avalikkusele (ISO sertifikaat) kui ka teadaolevalt oma tellijale, välistab

leppetrahvi nõude rahuldamise tulenevalt hea usu põhimõttest või tingib selle vähendamise

miinimumini.

33. On selgusetu, miks on Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastutav kostjale väidetavalt tekkinud

kahju eest. Protec võtme maksumus on 1000 krooni.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

34. Kohus rahuldada hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

35. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid

19.10.2005 alltöövõtulepingu nr 05-008 ja 11.01.2008 protokollilise kokkuleppe. Hageja

teostas antud dokumentide alusel nõrkvoolusüsteemide hooldus- ja paigaldustöid ning osutas

hooldusteenuse valvetehniku teenuseid kostja poolt tellitud objektidel. Hageja ja kostja

koostöö toimus kostja andmebaasi OCRA kaudu. Kostja ei ole tasunud hagejale teostatud

tööde eest esitatud arvete alusel alates 30.01.2008. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on

esitatud arvete aluseks olevad tööd teostanud.

36. Poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud lepingu p 4.1 kohaselt kohustus tellija tasuma teostatud

tööde eest ulatuses ja korras, mis on lepinguga ette nähtud, lepingu p 7.12 kohaselt tasub

tellija töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt kliendile esitatud arvete laekumisele, kuid

mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul ja lepingu p 6.3 kohaselt kohustus tellija tasuma

tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast

summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole esitanud väidet, et kliendilt ei oleks esitatud

arvete alusel raha laekunud. Kliendile tööde teostamine oli hageja lepinguline kohustus.

Kliendil puudunuks alus arveid kostjale tasuda, kui hageja oleks oma lepingulised

kohustused jätnud täitmata. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja

tunnistajate ütlustega oma nõuet veenvalt tõendanud. Hageja on toonud üksikasjaliselt esile

asjaolud ja tõendanud nõude aluseks olevate tööde teostamist.

37. On tõendatud, et hooldusteenuste eest tasumine toimus viisil, et K. T. koostas

garantii/hooldusteenuse aktide alusel ostuarve, saatis selle e-postiga K. H., K. H. koostas

arve kostjale. Arvetelt nähtub, et arvete aluseks oli kostja ostuarve. Kostja on selliselt

esitatud arveid aastaid tasunud. Tegemist oli pooltevahelise väljakujunenud praktikaga, mida

mõlemad pooled järgisid ja aktsepteerisid. Antud asjaolu on tõendatud hageja poolt kohtule

esitatud arvetega alates novembrist 2006 kuni detsembrini 2007. Hageja on esitanud oma

nõuete põhistamiseks muuhulgas ostuarved nr 800770, 800772, 801249, 801248 ja 801878

ja 801881. Analüüsides ostuarveid ja tehniliste kohustuste üleandmise akte, nähtub, et osadel

tehniliste kohustuste üleandmisaktidel olevad objekti numbrid kattuvad ostuarvetel olevate

objekti numbritega, osadel mitte. Hageja tugines asjaolu tõendamisel, et kostja poolt

koostatud

ostuarvetel

olevad

konkreetsed

tööd

on

tehtud,

ostuarvetele

lisatud

garantii/hooldusteenuse aktidele, millel on olemas sündmuse number ja ostuarvetel kajastub

nimetatud number tulbas Sisu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad, kes

teostasid hooldustöid, said väljakutse OCRA süsteemi kaudu ja igal väljakutsel oli number,

mida nimetatakse OCRA süsteemis sündmuse numbriks. Kui kostja ei oleks OCRA süsteemi

kaudu korraldust andnud, siis ei oleks kostja töötaja K. T. saanud selle sündmuse kohta

hiljem ostuarvet koostada ja seda hagejale arve esitamiseks saata. Ka kostja on seisukohal, et

K. T. ülesandeks oli kontrollida hageja poolt teostatud tegevuste õiguspärasust, võrreldes

talle hageja poolt esitatud akte OCRA süsteemi tehtud sissekannetega. Tunnistaja K. H.

ütlustega ja kullerteenuse tellimuslehega on tõendatud, et tunnistaja saatis kirjas nimetatud

aktid kulleriga 14.03.2008 kostjale ja need toimetati kätte samal kuupäeval. E-

kirjavahetusega on tõendatud, et K. T. poolt K. H. 12.03.2008 saadetud e-kiri

kannab pealkirja „subject 170982”, mis tähistab sündmust 170982. Antud kirjas käsitletakse

ühe sündmuse akte, mis sel hetkel olid hageja poolt kostjale esitamata. 19.03.2008 kirjast

nähtub, et K. H. küsib K. T., kas ta on jõudnud hooldusaktid läbi vaadata ja arve ära teha. K.

T. vastuse kohaselt on ta haige, ei ole seetõttu jõudnud, aga lubab seda teha järgmisel

nädalal. Juhul, kui K. T. ei oleks hooldusakte kätte saanud, oleks ta seda ka oma e-kirjas

märkinud. 25.03.2008 on K. T. poolt saadetud hagejale ostuarve nr 801878. Selle viies reas

on näha sündmus 170982. Eeltooduga on tõendatud, et nimetatud akt, mis 12.03.2008 oli

esitamata ja mida K. T. küsis, on K. T. kätte saanud, kuna vastasel korral puudunuks alus

ostuarve koostamiseks. Tehniliste kohustuste üleandmise aktid ja tunnistajate ütlused

tõendavad asjaolu, et kostja tellis hagejalt haginõude aluseks olevate hooldustööde

teostamist. Tunnistaja K. H. ütlustega on tõendatud, et antud akte hakati koostama alates

2005.a. Samas olid tunnistaja ütluste kohaselt osadel varasematel lepingutel ka aktid, sest

tunnistaja printis neid tagasiulatuvalt välja. Ühekordsete hooldusväljakutsete toimumine

lisaks OCRA süsteemile ka SMS või telefoni teel on tõendatud samuti tunnistajate ütlustega.

Tehniliste kohustuste üleandmise aktidega on tõendatud, et ostuarvete objekti numbrid ei

kattu alati OCRA objekti numbritega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tehniliste

kohustuste üleandmise aktis sisalduv OCRA objekti number ei ole kostjale olnud ostuarvete

koostamisel siduvaks ja seetõttu süsteem ei võimalda ostuarvel kajastatud objekti numbri

kaudu alati konkreetselt tuvastada tehniliste kohustuste üleandmise akti. Hageja poolt

kohtule esitatud tehniliste kohustuste üleandmise aktid kogumis tõendavad, et kostja tellis

hagejalt vaidlusaluseid hooldustöid.

38. Dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ostuarvel kajastatud

objekti number ei kattu tehniliste kohustuste üleandmisaktil märgitud OCRA objekti

numbriga järgmiselt: ostuarve nr 800770: sündmus nr 152725, mille kohaselt on tegemist

Hansatee Cargo AS objektiga Regina Baltica; ostuarve nr 800770: objekti numbriks 500628,

tehniliste kohustuste üleandmisaktil OCRA objekti numbriks 500764; ostuarve nr 801248:

sündmuse nr 157312 kohaselt on tegemist Merimetsa Tervisekeskuse objektiga Paldiski mnt

68a; ostuarvel nr 801248 on objekti numbriks 500554, tehniliste kohustuste üleandmisaktil

on OCRA objekti numbriks 30354; ostuarve nr 801248: sündmus nr 165943 kohaselt

tegemist objektiga Inglise Kolledž, ostuarvel nr 801248 on objekti numbriks 700485,

tehniliste kohustuste üleandmisaktil on OCRA objekti numbriks 700626; ostuarve nr

801248: sündmus nr 166952 kohaselt tegemist Ensto Ensek AS objektiga Paldiski mnt 35/4,

Keila; ostuarvel nr 801248 objekti numbriks 600676; tehniliste kohustuste üleandmisaktil

OCRA objekti numbriks 30354. Seega ei ole antud ostuarvetel OCRA objekti numbrid ja

seetõttu on ekslik kostja väide, et eelnimetatud aktidel ei ole seost hageja nõudega.

39. Kostja väide, et igal objektil peab olema eraldi OCRA number, on ekslik. Tehniliste

kohustuste üleandmisaktist nr 600873, kuupäev 31.08.2006, kliendilepingu number

R-600873-37399. Klient Haltransa AS, objekti aadress Nõlva 9, Tallinn. Lepingu klass

NEW. OCRA objekti number aktil on 600873. Tähis R tähistab rendilepinguga välja

ehitatud objekti ja number 34399 OCRA projekti. Tegevusplaan MYYK, MAINT4. MYYK

tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab kvartaalseid hooldusi,

mida teostas hageja. Seega on tegemist rendilepingu alusel teostatavate korraliste

hooldustega. Tehniliste kohususte üleandmise akt nr. 601281, kliendilepingu number

H601281, kuupäev 28.03.2007, klient Haltransa, AS, objekt aadress Nõlva 9, Tallinn.

Lepingu klass MAINT. OCRA objekti number aktil on 601281. Tegevusplaan MYYK,

MAINT4. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab

kvartaalseid hooldustöid, mida teostas Nõrkvoolu Projekt OÜ. Tähis H tähistab

hoolduslepingut, seega on tegemist hoolduslepingu alusel teostatavate korraliste

hooldustöödega. Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr 601076, kliendilepingu number

V-501253, klient Tiitom OÜ, objekti aadress Pärnu mnt 110. Lepingu klass ÄRIVALVE.

OCRA objekti number aktil 601076. Tähis V tähistab valvelepinguga paigaldatud seadmeid.

Tegevusplaan MYYK. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid. Tegemist

on valvelepingu alusel teostatavate väljakutsetega. Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr

501275, kliendilepingu number R633410-55280, klient Tiitom OÜ, objekti aadress Pärnu

mnt 110, Tallinn. Lepingu klass RENT seadmed on renditud koos hooldusega. OCRA

objekti number aktil on 501275. Süsteemid CARSUS (kassavalve). Tegevusplaan MYYK,

MAINT4. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab

kvartaalseid hooldusi mida teostas Nõrkvoolu Projekt OÜ. Tähis R tähistab seadmete

rendilepingut, seega on tegemist rendilepingu alusel teostatavate korraliste hooldustöödega.

Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr 500738, kuupäev 17.05.2006, kliendilepingu

number 31737-500738, klient Peeter Roos, objekti aadress XXXXXXX XXX X-X, Viimsi.

Lepingu klass KODUVALVE. OCRA objekti number on aktil 500738, kostja esindaja

Thomas Kaarjärv, kontaktisikud Peeter Roos, Jana Roos, Aime Vainu, Toomas Roos.

Süsteemid HOME_GUARD, s.t koduvalve seadmed. Tegevusplaan MYYK. Tehniliste

kohustuste üleandmisakt nr 700343, kuupäev 13.04.2007, kliendilepingu number V-700343.

Klient Ando Kangur, objekti aadress XXXXXXXX XXX X-X, Viimsi. Lepingu klass

ÄRIVALVE. OCRA objekti number aktil 500343. Kostja esindaja Raiko Kauniste.

Kontaktisikud Ando Kangur, Annely Nappus, Tiit Kangur. Süsteemid tühi- seadmed paigas

eelmise lepinguga. Tegevusplaan MYYK, MAINT1. MYYK tähistab müügimeestele

suunatud järeltoiminguid, MAINT1 tähistab aasta hoolduseid, mida teostas hageja. Seega on

tegemist valvelepingu alusel teostatavate garantii väljakutsetega ja korralise aasta

hooldusega. Eelnevaga on veenvalt tõendatud, et eeltoodud objektidel on kaks OCRA

objekti numbrit. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

40. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et objekti numbri on ostuarvele kandnud kostja töötaja.

Iga objekti numbri järel on ostuarvel sündmuse (garantii/hooldusteenuse akti) number.

Konkreetsete hooldustööde sisu on tõendatud garantii/hooldusteenuse aktidega. Kostja ei ole

oma vastuväiteid hagile tõendanud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on

tekkinud tasumise kohustus hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja oma kohustust täitnud

ei ole. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

41. Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Ekslik on kostja seisukoht, et pooled ei ole

kokku leppinud viiviste maksmise tähtajas. Poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud lepingu p 7.12

kohaselt kohustus tellija töövõtjale teostatud tööde eest tasuma vastavalt kliendile esitatud

arvete laekumisele, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul ja lepingu p 6.3 kohaselt

kohustus tellija tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks

tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja viivise arvestusega on

tõendatud, et hageja on arvestanud viivist alates arvete esitamise 31. päevast. Kostja viivise

arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue

rahuldamisele täies ulatuses.

42. Vastuhagi lahendades leidis kohus, et vastuhagiavaldusest ei nähtu, millal ja millisel viisil on

ettevõte üle läinud. Ka ei võimalda kostja väited tuvastada ettevõtte ülemineku aega.

Vastuhagiavaldusest nähtuvalt pidi ettevõte novembris 2007.a olema Nõrkvoolu Paigalduse

OÜ-s, seejärel detsembris 2007.a Nõrkvoolu Projekt OÜ-s, jaanuaris 2008.a Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-s, samas 07.01.2008.a Nõrkvoolu Projekt OÜ-s. Sellisel kujul esitatud

asjaolud ei võimalda ettevõtte ülemineku toimumise aega tuvastada. Samas on antud asjaolu

oluline ettevõtte ülemineku vaidluse lahendamisel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ oleks sõlminud mistahes lepinguid, mille objektiks oleks ettevõte

või asjad, millised VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvad. Kuivõrd käsutustehingut

ei ole kohtule esitatud, ei ole VÕS 4. jao sätted antud asjas kohaldatavad. Kostja ei ole

esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ oleks sõlminud

lepingu kostjaga sõlmitud lepingu ülevõtmiseks. Nimetatud lepingu ülevõtmiseks on VÕS

§-st 179 tulenevalt vajalik teise lepingupoole ehk kostja nõusolek. Lepingu ülevõtmiseks

kostja nõusolekut andnud ei ole. Seega ei ole tõendatud ettevõtte ega ka ühegi lepingu

üleminekut. Õiguslikku tähendust ei oma teatud asjade võimaliku valduse ülemineku fakt.

Kohustuste ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste tervikuna

üleminek. Hageja ei ole oma nõudeõigust kostja vastu Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le

loovutanud, kuivõrd ei ole sõlmitud VÕS § 164 sätestatud nõude loovutamise lepingut.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja eeltoodud nõue jätta rahuldamata.

43. Leppetrahvi nõude osas seoses Eesti Ehitus AS-le (kehtiva ärinimega Nordecon International

OÜ) Nõrkvoolu Paigalduse OÜ poolt tehtud pakkumisega leidis kohus, et lepingu p 6.1

sätestab mittekonkureerimise kokkulepe. Kaubamärgi ärakasutamise ja mittekonkureerimise

kokkuleppe rikkumisel tasub töövõtja trahvi 250 000 krooni iga rikkumise eest. Lepingu

p 6.1 sõnastuse kohaselt peaks esinema samaaegselt mittekonkureerimise kokkuleppe

rikkumisega kaubamärgi ärakasutamine. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, milles

väljendus kaubamärgi ärakasutamine. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on nõude

esitamise eelduseks nõude esitamiseks õigustatud isikule kahju tekkimine. Kostja ei ole

temale kahju tekkimist tõendanud. Antud nõude esitamise eelduseks on ettevõtte üleminek

hagejalt Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on iseseisev äriühing ning

hageja ja kostja vaheline leping ei sätesta õigusi ega kohustusi Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le.

Kuna hageja hinnapakkumist teinud ei ole, tuleb nõue tema vastu jätta rahuldamata. Kuivõrd

kostja ei ole väitnud, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kui iseseisev äriühing ei oleks võinud

AS-le Eesti Ehitus hinnapakkumist teha ning ettevõtte üleminek ei ole tõendamist leidnud, ei

ole Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kostja õigusi rikkunud.

44. Alltöövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.2 alusel esitatud vastuhaginõuded on alusetud. Pooled ei

leppinud kokku ja see ei nähtu ka lepingu p. 13.3 sõnastusest, et leppetrahvi 250 000 krooni

oleks võimalik nõuda iga rikkumise eest eraldi. Kui pooled oleks soovinud kasutada

leppetrahvi nõudmise õigust iga konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumise eest eraldi, oleks

see tulnud lepingus ka vastavalt sätestada.

45. Konfidentsiaalne ei ole asjaolu, et töid teostavad alltöövõtu korras teised äriühingud.

Nimetatu on tõendamist leidnud muuhulgas kostja seadusliku esindaja kinnitusega

kohtuistungil ja ajakirjanduses avaldatud avaliku informatsiooniga. Ajakirjas Director on

novembris 2002 avaldatud: „Et panna töötajad ise ideid genereerima ja muutusi läbi viima,

keeras turvaseadmete pakkuja Pristis firma struktuuri pea peale. Mullu astus Pristis veel ühe

sammu, muutes paigaldusosakondade töötajad ettevõtjaiks“. Eesti Päevaleht 02.02.2004:

„Viimaste aastate jooksul on Pristises toimunud suured struktuurimuudatused, varem oma

jõududega tehtud tööd hakati allhankena teistest firmadest sisse ostma. Nii lõpetati mitme

osakonna töö, asendades teenus allhangetega. Endised Pristise müügimehed E. K., V. P., A.

K. ja E. N. lõpetasid töölepingu firmaga poolte kokkuleppel koondamishüvitust saamata,

kuid hiljem selgus, et Pristis soovis neilt ikkagi müügiteenust osta, kuid meestele

vastuvõetamatutel tingimustel“. Postimees 02.07.2008: „Pristis loobus 2003.a. maksude

optimeerimise eesmärgil suures osas töötajatest, soovides teenust sisse osta lahkuma

sunnitud töötajate moodustatud firmadelt“. Kostja kodulehel on avaldatud: „Pristis on pideva

kasvu tulemusena saavutatud kroonilise tööjõuprobleemi lahendamiseks kaks aastat tagasi

julgustas

oma

palgalisi

projektijuhte

ettevõtlusele,

moodustamaks

Pristise

partnerfirmasid/hankijad“. Samuti on antud asjaolu tõendatud kostja kodulehel välja toodud

kostjale antud ISO 9001 sertifikaadiga. Eeltoodust tulenevalt ei olnud konfidentsiaalne teave

selle kohta, et reaalse töö teostavad alltöövõtjad ega ka konkreetsed alltöövõttu tegevad

isikud.

46. Kostja väitel on hageja avaldanud lepingu täitmisega seotud asjaolusid ja andmeid

27.12.2007 elektronkirjas ja kirjades Merko Ehituse AS-le ja Eesti Ehituse AS-le.

Põhjendatud nõuete esitamine ei ole käsitletav maine kahjustamisena. Võlgnevuse olemasolu

ei ole konfidentsiaalne informatsioon. 27.12.2007 elektronkiri ei sisaldanud endas mistahes

konfidentsiaalsuskohustusega kaetud teavet. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena

käsitleb kostja 27.12.2007 elektronkirja saatmist „arvukatele adressaatidele väljaspool

Pristist“. Antud kirjast nähtub, et kirja adressaadid olid kostja töötajad ja teised hagejaga

samalaadsed koostööpartnerid. Asjaolu, et nimetatud isikute olemasolu oli hagejale teada, on

ühtlasi kinnituseks selle kohta, et kostja koostööpartnerite nimed ei olnud konfidentsiaalne

informatsioon. Nimetatud kirjas ei avaldata ühtki keelatud asjaolu. Lepingu olemasolu oli

lepingu teksti kohaselt konfidentsiaalne informatsioon ainult tellijate juures, samas ei olnud

see faktiliselt ka tellijatele teadmata, mida kinnitas kostja seaduslik esindaja kohtuistungil.

47. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljel oli märgitud, et tegemist on loeteluga antud

äriühingu personali poolt teostatud objektidest. Antud asjaolu avaldamine ei ole vastuolus

seadusega. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei saa vastutada kostja ees hageja ja kostja vahel

sõlmitud lepingu alusel. Seetõttu on antud asjaoludel esitatud nõue alusetu. Leppetrahvi

nõudmisel hagejalt seoses koduleheküljega puudub alus. Domeen ei kuulu hagejale ning

hageja ei teosta selle kodulehe haldust, mistõttu on antud nõude esitamine hageja vastu

alusetu.

48. Poolte poolt lepingu väidetav rikkumine ja /või õiguskaitsevahendi kasutamine ei saa oma

olemuselt olla konfidentsiaalne informatsioon. Isegi kui vastav kokkulepe lepingus

sisalduks, oleks tegemist tühise kokkuleppega.

49. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Kõigist väidetavatest konfidentsiaalsuskohustuste rikkumistest sai kostja

teada enne 11.01.2008, mil pooled sõlmisid protokollilise kokkuleppe. Mõistliku aja jooksul

ei saa olla esitatud leppetrahvi nõue enne kokkuleppe sõlmimist toimunud sündmuste eest.

Kostja esitas nõude lepptrahvi saamiseks alles 27.03.2008, so pärast seda, kui hageja esitas

kostjale tasu nõude tehtud tööde eest. Antud asjaoludel ei ole leppetrahvi nõue esitatud

mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, miks ta vastavat nõuet varasemalt

ei esitanud. Kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

50. Hagejal lasub kohustus tõendada kostja poolt temale kahju tekitamist. Kostja ei ole tõendanud

temale kahju tekitamist. Samuti ei ole ta välja toonud väidetava kahju suurust ega seda,

milles see väljendus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune võti läks katki ja

visati minema. 22.11.2005 juhatuse korraldust ei ole kostja A.Mesilale tutvustanud. Antud

korraldus ei määratle ka üheselt võtme hinda. Korralduse kohaselt koosneb võtme

maksumus 50 000 krooni neljast komponendist – võtmest, koolitusest, müügitoest ning

programmeerimise võtme litsentsi uuendustest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole

saanud koolitust pärast 22.11.2005, samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud

müügituge ja võtme uuendusi. Seega ei ole tõendatud programmeerimisvõtme hind ka sellest

korraldusest lähtuvalt. Lisaks eeltoodule võttis kostja arvesse Protec USB võtme omahinna

maksumuse hagejale 2007.a. detsembrikuu eest boonuste maksmisel, mille võrra tasus

boonuste eest väiksema summa. Kuna kadunud asjad maksti poolte väljakujunenud praktika

kohaselt kinni ostuhinnas, puudub pakkumistel ja arvetel müügihind, millele kostja on

viidanud. Nimetatud võtme ostuhind 1019,32 krooni on tõendatud hageja hoolduslao

väljatrükiga, kust nähtub, et analoogne Protec 6300 keskuse programmeerimisvõti oli sellise

hinnaga arvel. Kuna selle võtme maksumus oli lisamüükide projektis arvesse võetud kuluna,

siis vastavalt boonuste arvestamise korrale sai hageja selle võrra vähem müügiboonust.

Nimetud asjaolu on tõendatud kostja vastuhagi lisadest 15: hinnakalkulatsioon 711388,

Proforma Invoice 704283 ja üleandmise-vastuvõtmise akt 707668. Dokumentidel on viide

Proj: NVP detsember 2007, Proj:ID 34945 ja müügihind 0.-. NVP detsember 2007 kajastus

boonuste arvestamise veebruari 2008 raportis. Nimetatu saatis hageja töötaja K. H. kostja

juhatuse liikmele A.Tähele 05.03.2008. Sellele on A.Tähe vastanud: „Tänud“, st et sai

saadetu kätte. A.Tähe saatis 10.03.2008 A.Mesilale ja K. H. hageja lisamüükide aruande.

Saadetud divisjoni raporti aruandest nähtub „NVP detsember 2007“ projekt sisaldub

arvestuses. Seega on boonuse summa arvutamisel arvesse võetud Protec USB pulga

omahinnaga maksumus, mille võrra boonused olid väiksemad ja mille võrra esitas hageja

väiksema arve boonuste eest. Hageja on antud võtme maksumuse kostjale hüvitanud.

Kuivõrd vastuhagiavalduses puudub põhjendus selle kohta, milles seisneb Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ rikkumine seoses antud nõudega, tuleb nõue tema vastu jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

51. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies

ulatuses tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

52. Kohtuotsus ei ole põhjendatud ega seaduslik nii menetlusõigusnormi rikkumise kui ka

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Kohtuotsus ei ole tervikuna jälgitav ega

arusaadav. Kohus on otsuse põhjendava osa rajanud täielikult hageja ja Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ seisukohtadele, jättes kostja poolt esitatud tõendid ja asjaolud tähelepanuta

ning otsuses analüüsimata. Kohus ei põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohus on

põhistanud oma otsust suvaliste, sisult ebaõigete või tähendust mitteomavate väidetega.

Samuti jääb ebaselgeks, milliseid asjaolusid on kohus ühe või teise otsustuse puhul pidanud

määravateks. Kohus on jätnud paljud asja sisulise lahendamise seisukohast olulised asjaolud

ja seisukohad igasuguse tähelepanuta. Maakohus ei ole sisuliselt täitnud ühtegi TsMS § 442

lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendava osa kohustuslikku nõuet. Kohus on viidanud vaid

üldiselt dokumentaalsetele tõenditele või tunnistajate ütlustele, viitamata konkreetsetele

tõenditele, millel kohtu järeldused põhinevad. Samuti ei ole kohus võrrelnud tõendeid, sh

tunnistajate poolt antud vastuolulisi ütlusi (nt ettevõtte üleminekut puudutavas osas).

53. Kohus keeldus osutamast kostjale kaasabi tõendite kogumisel, samuti tõendite

vastuvõtmisest, millega takistas kostjal oma väidete tõendamist. Samas on kohus kostjale

ette heitnud asjaolude tõendamata jätmist. Kohtuotsuse kirjeldavas osas ei ole kohus täitnud

TsMS § 442 lg-s 7 sätestatud nõudeid ega märkinud otsusesse kõiki nõuete kohta esitatud

väiteid, vastuväiteid ega nendega seotud tõendeid.

54. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja nõuded kostja vastu põhinevad kahel oma olemuselt

täiesti erineval tegevusel: paigaldustööde teostamisel ja hooldustööde teostamisel. Ka

tõendamisese on nende kahe tegevuse puhul erinev. Eristamata ja analüüsimata vastavaid

töid ja nendega seotud tõendeid eraldi, ei ole ka võimalik otsustada vastavate töödega seotud

nõuete põhjendatuse üle. Käesoleval juhul ei ole kohus otsuse tegemisel vastavaid töid

eristanud. Kohus ei ole oma otsuses üldse sisuliselt analüüsinud paigaldustöödega

seonduvat. Kohus on oma otsuses leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on

esitatud arvete aluseks olevad tööd teostanud. Tegelikult vaidlesid pooled kohtus ka selle

üle, kas kostja on väidetavalt tehtud töid hagejalt üldse tellinud, aga samuti, kas vastavaid

töid on teostatud nõuetekohaselt, kas tööde teostamisest on kostjat nõuetekohaselt teavitatud

ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavat tasu. Nendele asjaoludele ei ole kohus oma

otsuses üldse tähelepanu pööranud.

55. Maakohus on otsuse põhistuses moonutanud ka kostja ja hageja vahelise alltöövõtu

teostamise korda, leides, et hageja osutas kostjale töid 19.10.2005 sõlmitud

alltöövõtulepingu nr 05-008 alusel. Kostja juhtis samas korduvalt kohtu tähelepanu sellele,

et alltöövõtulepingu nr 05-008 puhul oli tegemist vaid raamlepinguga, milles pooled ei

leppinud kokku ühegi konkreetse töö teostamises. Vastavalt alltöövõtulepingu p-le 2.1 pidid

pooled sõlmima iga paigaldustööde objekti kohta eraldi lepingu lisa (projekti infokaart),

milles tuli kajastada kõik töid puudutavad olulised tingimused, sh tööde maht, tasu suurus

jne. Samuti tuli alltöövõtulepingu p 2.2 kohaselt sõlmida vastav lepingu lisa ka

hooldustööde ja garantiitööde teostamiseks (tehniliste kohustuste üleandmisakt). Hageja

esitas väidetavate tellimuste tõendamiseks suurel hulgal erinevaid projekti infoankeete ja

tehniliste kohustuste üleandmise akte, millest väga suur osa olid asjassepuutumatud. Kohus

ei pööranud sellele oma otsuses mingit tähelepanu.

56. Lisaks sellele oli hageja nõude põhjendatuse kontrollimiseks vaja tuvastada, kas ja millises

ulatuses on hageja töid üldse teostanud. Tõendid selle kohta, milliseid töid on hageja kostja

tellimuste alusel teostanud ja millised tööd on kostja poolt heaks kiidetud, käesolevas asjas

puuduvad. Kohus ei kontrollinud väidetavate nõuete aluseks olnud iga konkreetse töö

teostamise tõendatust, vaid lähtus põhjendamatult hoopis üldistustest.

57. Alltöövõtuga seotud infovahetuse tarbeks oli kasutusel tarkvaraline infosüsteem OCRA,

millesse sisestati informatsiooni alltöövõtuga seotud toimingute kohta ning mille abil hallati

omavahelist infovahetust tööde teostamise kohta. Lepingu kohaselt pidi hageja sisestama

koheselt kõik toimingud OCRA andmebaasi. Igal objektil oli oma OCRA objekti number ja

igal hooldustööl oma sündmuse number. Dokumendid võimaldavad võrrelda ja kontrollida

OCRA objektide numbreid, objekte ja sündmuste numbreid omavahel. Kohus aga sellest

käesoleval juhul sisuliselt hoidus, mis tõi kaasa ka ebaõige kohtulahendi tegemise.

58. Kohus rajas oma otsuse muuhulgas seisukohale, et kostja ei ole esitanud väidet, et kliendilt

ei ole esitatud arvete alusel raha laekunud ning et kostja ei ole samuti väitnud, et tema oleks

mingeid vaidlusaluseid töid ise teostanud. Nende eelduste alusel tegi kohus meelevaldse

järelduse, et kliendil puudunuks alus arveid kostjale tasuda, kui hageja oleks oma

lepingulised kohustused jätnud täitmata. Käesoleval juhul ei olnud kohtuasja sisulise

arutamise ega kohtuliku uurimise esemeks klientide poolt arvete tasumine või mittetasumine

kostjale. Veelgi enam, arvete tasumine või mittetasumine ei tõenda kuidagi konkreetsete

tööde tellimist kostja poolt ega nende teostamist hageja poolt. Samuti jättis kohus

tähelepanuta, et samadel objektidel oli suur hulk alltöövõtjaid, kes tegid seal vastavalt

vajadusele erinevaid töid.

59. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja seisukohtade ja põhjendustega selle

kohta, et poolte varasem käitumine ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust. Kohtu

arvates tuleb järgida tava ja praktikat isegi siis, kui selle tulemusena ühte lepingupoolt

petetakse.

60. Kohus on otsuses leidnud, et hageja on toonud täiendavates seisukohtades üksikasjaliselt

esile asjaolud ja tõendanud nõude aluseks olevate tööde teostamist. Kohus ei täpsustanud,

milliseid asjaolusid ja tõendeid ta seejuures silmas pidas. Hageja seisukohad ei ole tõendid.

61. Kohus on hageja poolt kostjale ajavahemikul november 2006 kuni detsember 2007 esitatud

varasemate arvete põhjal tuvastanud kogu ja kõigi hooldusteenuste eest arvete koostamise,

esitamise ja tasumise protseduuri, sidudes need K. T. ja K. H. ning nende tegevusega. Jääb

arusaamatuks, kuidas saavad nimetatud arved kohtu poolt märgitud asjaolusid tõendada.

Muid tõendeid ei ole kohus nimetatud protseduuri tuvastamise osas oma otsuses nimetanud.

62. Hageja poolt teostatud tööde osas arvestuse pidamise ja arvete esitamise korralduse osas ei

ole kohus osutanud mingit tähelepanu kostja selgitustele ega K. H. ütlustele selle kohta, kes

ja kuidas sisestasid andmeid OCRA andmebaasi ja kuidas toimus nende andmete töötlemine.

Tähtsust omab, kuidas ja milliste andmete alusel arved üldse tekkisid (st kes määratles ja

tuvastas tööd, mille eest kostjalt tasu nõuti). Samuti ei ole kohus analüüsinud hageja poolt

tõenditena esitatud ostuarveid ega tehnilise kohustuse üleandmise akte, millega on samuti

rikkunud TsMS § 422 lg 8 nõudeid. Selleks, et tuvastada, kas kostja on hagejalt vastava

hooldustöö tellinud, tuleb lisaks ostuarvetele ja tehniliste kohustuste üleandmise aktidele

võrrelda ka garantii/hooldusteenuste akte ning seostada need omakorda OCRA numbrite

kaudu tehniliste kohustuste üleandmise aktide ja ostuarvetega.

63. Viidates ebamääraselt tunnistajate ütlustele leidis kohus, nagu oleks tõendatud, et

hooldustöid teostanud hageja töötajad said väljakutse OCRA süsteemi kaudu. Selline

seisukoht on arusaamatu. Lepingu p 2.2 järgi oli hagejal õigus ise sündmusi luua. Eelnevaga

vastuolus on kohtuotsuses märgitud ühekordsete väljakutsete toimumine lisaks OCRA

süsteemile ka SMS või telefoni teel. Samuti on kohus ilma põhjendamata nõustunud hageja

väitega, et kui kostja ei oleks OCRA süsteemi kaudu korraldust andnud, ei oleks kostja

töötaja K. T. selle sündmuse kohta hiljem ostuarvet saanud koostada ja seda hagejale arve

esitamiseks saata. Kostja on korduvalt selgitanud, et andmed teostatud tööde kohta sisestas

OCRA andmebaasi hageja ja ostuarve näol oli tegemist OCRA süsteemi poolt loodud

kokkuvõttega, mis genereeriti automaatselt hageja poolt sisestatud andmetest. Ostuarve on

seega nimekiri hageja poolt OCRA andmebaasi tehtud kannetest. K. T. üksnes võrdles

hageja poolt OCRA süsteemi sisestatud andmeid hageja poolt koostatud dokumentidega.

Kohus sellele tähelepanu ei pööranud.

64. Kohus leidis, et hageja on kostjale kullerteenuse vahendusel 14.03.2008 hooldusaktid üle

andnud. Millisest kirjast ja millistest hooldusaktidest jutt käib ja kuidas need on seotud

käesoleva vaidlusega, kohtuotsusest ei selgu.

65. Kohus on omal äranägemisel määratlenud K. H. ja K. T. meilivahetuse sisu, leides, et

tegemist on ühe sündmuse aktidega. Samas „sündmus“ tähendab ühte toimingut, mille kohta

tehakse üks akt. Meilivahetuses väidab K. H., et tal on saatmata umbes 40 akti.

66. Maakohtu seisukoht, et tehniliste kohustuste üleandmise aktid ja tunnistajate ütlused

tõendavad asjaolu, et kostja tellis haginõude aluseks olevate hooldustööde teostamise

hagejalt, on paljasõnaline, põhjendamata ja vastuolus kohtus uuritud tõenditega. Hageja

nõuab kostjalt tasu maksmist mitte ühe, vaid sadade hooldustööde teostamise eest, mis oleks

tehtud enam kui sajal erineval objektil. Kohus käsitles kõiki töid ühe tööna, mida need

kindlasti ei ole. Ostuarvetel on kajastatud 111 erinevat objekti (OCRA numbrit), 73 objekti

osas ei ole hageja esitanud tehniliste kohustuste üleandmise akti, mille alusel saaks väita, et

kostja on objekti hagejale hooldustööde teostamiseks üle andnud. Hageja on esitanud

kohtule ilmselt võltsitud akte. Kohus on jätnud tõendite analüüsi sisuliselt tegemata ja neile

hinnangu andmata. Kohtu põhjenduseks ei saa olla üldsõnaline ja ebamäärane viide aktidele

ja tunnistajate ütlustele. Kui kohus asus seisukohale, et kostja on iga vaidlusaluse töö

hagejalt tellinud, pidi kohus oma otsuses iga üksiku töö puhul konkreetselt ära näitama,

mille alusel ta järeldab, et see töö oli kostja poolt hagejalt tellitud ja viimase poolt ka

teostatud. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda objektide üleandmist, tellimuste esitamist

konkreetsete tööde teostamiseks ega vastavate tööde teostamist hageja poolt.

67. Kohus on otsuse põhjendavas osas muuhulgas kopeerinud hageja 28.10.2009 seisukohtades

toodud võrdlusi, nende sisust ja tähendusest aru saamata. Samuti on kohus kopeerinud

hageja seisukohtade p-s 1.2 toodud tehniliste kohustuste üleandmise aktide sisude kirjeldusi,

nendele õiget hinnangut andmata. Kohus leidis ebaõigesti, et objekti numbrid ei kattu alati

OCRA numbritega. Ostuarvetel kajastatud objekti numbrid ongi OCRA numbrid. Tehniliste

kohustuste üleandmise aktidel kajastatud OCRA numbrid ei kattu ostuarvetel olevate objekti

numbritega põhjusel, et kostja ei ole andnud ostuarvel kajastatud objekti hagejale tööde

teostamiseks üle.

68. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tehniliste kohustuste üleandmise aktis

sisalduv OCRA objekti number ei ole kostjale olnud ostuarvete koostamisel siduvaks ja

seetõttu süsteem ei võimalda ostuarvel kajastatud objekti kaudu alati tuvastada tehniliste

kohustuste üleandmise akti. Kohus ei viidanud seejuures ühegi konkreetse tunnistaja

ütlusele. Kohtuotsuse õigsust ei ole võimalik selles osas kontrollida. Kohtuistungi

protokollidest ei nähtu, et tunnistajad oleks eelnimetatu kohta üldse ütlusi andnud. Kohtu

järeldus, nagu oleks tehniliste kohustuste üleandmise aktid kogumis tõendanud, et kostja

tellis hagejalt vaidlusaluseid hooldustöid, on arusaamatu ja vastuolus asjas kogutud

tõenditega. Ka hageja on tunnistanud asjaolu, et need aktid ei ole seostatavad konkreetsete

töödega. Kohus tegi põhjendamata ja tõendamata järelduse, nagu oleks tunnistajate ütlustega

tõendatud, et objekti numbri kandis ostuarvele kostja töötaja. Ühtegi tunnistajat ei ole selles

osa küsitletud. Kohus märkis paljasõnaliselt, et kostja ei tõendanud oma vastuväiteid hagile,

jättes selgitamata, millised vastuväited on kohtu arvates tõendamata. Kohus pani

õigustamatult hagi tõendamiskohustuse kostjale.

69. Kostja on erinevalt kohtuotsuses märgitust esitanud vastuväited viivise arvestusele, kuid

kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kostja vaidleb jätkuvalt viivisenõudele vastu.

70. Kostja tõstatas seoses hageja hagiga küsimuse ka hageja kohasusest seoses ettevõtte osa

üleminekuga Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, kuid kohus ei ole otsuses seda küsimust üldse

puudutanud.

71. Vastuhagi puhul on kohus jätkanud otsuses paljasõnaliste väidete esitamist. Kohus jättis ka

selles osas kostja esitatud väited, asjaolud ja tõendid tähelepanuta. Käesoleval juhul ei oma

ettevõtte ülemineku aeg mingit tähendust põhjusel, et nõude esitamise hetkeks oli

ettevõte/selle osa üle läinud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb hinnata sellega seotud

asjaolusid tervikuna ja kogumis. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on teinud näilikke

tehinguid selleks, et varjata ettevõtte üleminekut. Kohus leidis ebaõigesti, nagu oleks kostja

pidanud esitama ettevõtte ülemineku tõendamiseks hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

vahel sõlmitud vastava kirjaliku lepingu. Ettevõtte üleandmine võib toimuda ka suulise

lepinguga, seda enam, et üleandjaks ja vastuvõtjaks on sama isik, A.Mesila. Kohus viitas

ettevõtte ülemineku tingimuste määramisel Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-205-09, millist ei

ole olemas. Samuti jääb arusaamatuks, millistele VÕS 4.jao sätetele maakohus viitas.

Maakohus kopeeris eeltoodud väited Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtuvaidluse teesidest,

neid kontrollimata. Eeltoodu tõendab, et kohus ei ole otsuse tegemisel asja sisu analüüsinud

ega asja sisuliselt läbi vaadanud.

72. Maakohtu viide TsÜS § 6 lg-le 3 on arusaamatu. Kohtus ei arutatud nimetatud normi

kohaldamist või sellega seotud asjaolusid. Nimetatud väide sisaldub esmakordselt

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtukõne kirjalikes teesides, mida kohtus ette ei kantud.

73. Käesolevas vaidluses ei saa kohaldada VÕS § 179, kuna tegemist on ettevõtte või selle osa

üleminekuga, mitte üksikute lepingute üleminekuga. Kohtu seisukoht, et kuivõrd kostja ei

ole andnud oma nõusolekut alltöövõtulepingu ülekandmiseks, ei ole tõendatud lepingu ega

ettevõtte üleminek, on küüniline.

74. Maakohus on alltöövõtulepingu p 6.1 tõlgendamisel eiranud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu

tõlgendamise põhimõtteid, asudes ebaõigele seisukohale, et konkureerimise kohustuse

rikkumine eeldab antud nõude puhul kahe erineva asjaolu – kaubamärgi ärakasutamise ja

mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumise – samaaegset esinemist. Pooled mõistsid lepingu

p 6.1 ühte moodi ning erinevalt maakohtu poolt tõlgendusest. Kohus on lähtunud osundatud

lepingu punkti ühe lause kitsast grammatilisest tõlgendusest, jättes arvestamata kogu punkti

mõtte, sisu ja eesmärgi. Samuti ei ole maakohus pööranud tähelepanu kostja selgitustele ja

seisukohtadele seoses lepingu p-ga 6.1. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kaubamärgi

ärakasutamiseks loetakse mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumist. Lepingu p-s 6.1 ei

esine mitte ühtegi viidet kahju tekkimisele ning kohtu väide, et nimetatud punkti sõnastusest

tulenevalt on sel alusel nõude esitamise eelduseks õigustatud isikule kahju tekkimine, jääb

arusaamatuks. Muid kostja poolt seoses leppetrahvi nõude esitamisega esitatud seisukohti ja

tõendeid ei ole maakohus hinnanud ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud.

75. Maakohus ei ole oma otsuses vaadelnud ega analüüsinud iga leppetrahvi nõude aluseks

olevat sündmust eraldi ning on jätnud sisuliselt tähelepanuta kõik kostja esitatud seisukohad

ja selgitused seoses leppetrahvi nõuetega konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest. Lisaks

on enamus kostjale omistatud seisukohti kohtuotsuses väärad. Samuti ei ole maakohus

alltöövõtulepingu p-de 13.1, 13.2 ja 13.3 tõlgendamisel lähtunud VÕS §-s 29 sätestatud

lepingu tõlgendamise põhimõtetest. Maakohus leidis, et p-s 13.3 sätestatud leppetrahv on

ühekordne, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja seisukohtadega. Kostja on

seisukohal, et lepingu p-st 13.3 tuleneb üheselt, et leppetrahv rakendub iga rikkumise korral.

Kui lähtuda kohtu seisukohast, kaotaks lepingu p 13.3 täielikult oma mõtte.

76. Arusaamatuks jääb kohtu arutelu konfidentsiaalse informatsiooni sisu üle. Jääb

arusaamatuks, millel põhineb kohtu järeldus, et selleks ei ole konkreetset alltöövõttu tegevad

isikud. Samuti jääb ebaselgeks, millega seoses leidis kohus, et põhjendatud nõuete esitamine

ei ole käsitletav maine kahjustamisena ning et võlgnevuse olemasolu ei ole konfidentsiaalne

informatsioon.

77. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 27.12.2007 elektronkiri ei sisaldanud endas mistahes

konfidentsiaalsuskohustusega kaetud ega keelatud teavet. Kohus ei ole seda järeldust

põhjendanud. Kohus põhjendas oma seisukohta vaid väitega, nagu oleks kostja käsitlenud

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena meili saatmist. Rikkumine ei ole mitte meili

saatmine, vaid konfidentsiaalse informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele.

Eelnimetatud kohtu väide on jällegi kopeeritud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtukõne

teesidest, ilma et kohus oleks seda väidet sisuliselt analüüsinud või kontrollinud. Ka

Nõrkvoolu Paigalduse kodulehel avaldatud objektide loetelu osas on kohtu põhjendused

paljasõnalised ning tuginevad hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse väidetele. Kohus jättis kostja

sellekohased väited ja tõendid analüüsimata ja hindamata. Muu hulgas jättis kohus

tähelepanuta, et domeen www.nvp.ee kuulus hagejale kuni 17.01.2008, mil see registreeriti

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ nimele.

78. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja kaotas õiguse konfidentsiaalsuskohustuse

rikkumise eest leppetrahvi nõuda alates 11.01.2008, kui poolte vahel sõlmiti protokolliline

kokkulepe. Koosoleku protokollis pooled konstateerisid, et nad jäävad oma varasemate

seisukohtade, st ka võimalike leppetrahvinõuete juurde. Kohus ei nimetanud ühtegi tõendit,

mille alusel ta tuvastas, et nõue leppetrahvi saamiseks esitati 27.03.2008.

79. Kohtuotsus on ka kahju hüvitamise nõude lahendamise osas vastuoluline. Kostja teada ei ole

ükski tunnistaja väitnud, et vaidlusalune võti läks katki ja kohus ei märkinud otsuses ka

tunnistaja nime. Kohus juhindus otsuses Protec 6300 võtme omahinna ja selle eest kostjale

tasumise tuvastamisel vaid hageja väidetest, jättes kostja esitatud tõendid analüüsimata.

Vastused apellatsioonkaebusele

80. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

81. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi

saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

82. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta

TsMS-s sätestatud nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui

kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus

eelnimetatud nõuetele ei vasta.

83. Kohus on otsuse rajanud põhiliselt hageja ja Nõrkvoolu Projekt OÜ seisukohtadele, millised

on kohus kopeerinud menetlusdokumentidest koos kirja- ja sõnastusvigadega, nende kohati

ebaselget sõnastust muutmata ja seostamata vaidluse all olevate küsimustega. Kostja väited

on kohus jätnud suures osas tähelepanuta ja kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta neid ei

arvesta. Samuti on kohus jätnud tõendid suures osas analüüsimata, viidates neile vaid

üldsõnaliselt (nt tõendatud tunnistaja(te) ütlustega, dokumentaalsete tõenditega, aktidega).

Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav ja kohtuotsuse õigsus

ringkonnakohtu poolt kontrollitav.

84. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja tasunõuet kostja vastu, mis tuleneb hageja ja kostja

vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingust ja 11.01.2008 sõlmitud protokollilisest

kokkuleppest.

85. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija

põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses

(sünallagmaatilises) suhtes. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks

töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on

vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline.

86. Hageja lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuli kohtul kindlaks teha, kas

hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on

esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Eelkõige tuleb

kindlaks teha, milliseid töid kostja tellis ja milliseid töid tegelikult tehti.

87. Vaidlusaluse alltöövõtulepingu objektiks on töövõtja poolt tehtavad nõrkvoolusüsteemide

hooldus- ja paigaldustööd ning hooldusteenuse valvetehniku teenuse osutamine. Lepingu

p-des 2.1 ja 2.2 on reguleeritud erinevat liiki tööde üleandmise ja töösse võtmise kord.

Lepingu p 2.1 järgi sõlmivad pooled paigaldustööde osas iga vastava alltöövõtu (töö) kohta

eraldi lepingu lisa projekti infokaardi vormis, kus kajastuvad tingimused, tööde ja tasude

mahud ja tähtajad konkreetsel objektil. Lepingu p-s 2.2 on kokku lepitud, et hooldustööde ja

garantiitööde teostamiseks töövõtja poolt vormistatakse eraldi lepingu lisa tehniliste

kohustuste üleandmisakti vormis, kus kajastuvad tingimused, mahud ja tähtajad konkreetsel

objektil. Ühekordsed hooldusväljakutsed tellijaga püsilepingut mitteomavate klientide poolt

on dokumenteeritud vastava hooldusaktiga-lepinguga. Iga hooldussündmuse kohta tekib

tellija infosüsteemi sündmus. Mõjuva põhjuse korral on töövõtjal õigus luua vastav sündmus

ise. Lepingu p 2.5 kohaselt on tööde üleandmise korrektsuse kinnituseks tellijalt töövõtjale

esitatav ostutellimus. Hagi esitades ei ole hageja neid töid eristanud. Hagiavaldusele lisatud

arvetelt nähtub, et neid on esitatud nii paigaldus- kui ka hooldustööde tegemise eest tasu

saamiseks. Ka maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et tegemist on erinevate töödega,

milliste osas on kokku lepitud erinevad tingimused nii töö tegemiseks üleandmise

vormistamise (p-d 2.1, 2.2, 2.5), tehtud töö üleandmise (p 9.1) kui ka tasustamise tingimuste

osas (p 7), millele kostja menetluse käigus viitas. Kuigi kostja on vaidlustanud hageja poolt

esitatud arvete osas nii tema poolt teenuste tellimise kui ka töö tegemise hageja poolt, ei ole

maakohus tuvastanud, milliseid konkreetseid töid on kostja tellinud, hageja teinud ja tellijale

üle andnud ega seostanud neid tasumiseks esitatud arvetega. Samuti ei ole kohus

kontrollinud lepingu p-de 2.1 ja 2.2 tingimuste täitmist eraldi lepingute sõlmimise osas.

Eristamata ja analüüsimata erinevaid konkreetseid töid ja nendega seotud tõendeid, ei ole

võimalik otsustada tasu nõude põhjendatuse üle. Kuna maakohus ei tuvastanud hagi

lahendamiseks eelnimetatud keskset tähendust omavaid asjaolusid, ei ole ringkonnakohtul

võimalik hinnata ka hagi rahuldamise õiguslikku põhjendatust. Maakohtu otsus on hagi

rahuldamise osas põhjendamata ja tuleb tühistada.

88. Maakohut ei õigusta see, et hageja ei esitanud asjaolusid selliselt, et hageja nõuet oleks

olnud võimalik korrektselt lahendada. Kohus oleks pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel

ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka

selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja

lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Kohus tegi hagi rahuldamise kohta otsuse põhiliselt

vaid hageja esitatud seisukohtadele tuginedes. Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1

p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

89. Vastuhagi lahendamise kohta märgib ringkonnakohus lisaks käesoleva otsuse p-des 82 ja 83

märgitule järgmist. Vastuhagi lahendamiseks tuli kohtul eelkõige teha kindlaks, kas

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ võib solidaarselt koos kostjaga vastutada hageja ja kostja vahel

sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumise ja kostjale kahju tekkimise eest VÕS § 183 lg 1

tähenduses. Selleks tuli kohtul teha kindlaks, kas on toimunud hageja üleminek Nõrkvoolu

Paigalduse OÜ-le VÕS § 180 tähenduses.

90. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud.

Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate

asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud

aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale

üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka kannete tegemise

registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2

järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või

lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

91. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud tõendama, et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

on sõlminud lepingu, mille objektiks oleks ettevõte või asjad, millised VÕS § 180 lg 2

kohaselt kuuluvad ettevõttesse, samuti et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on sõlminud

lepingu vaidlusaluse alltöövõtulepingu ülevõtmise kohta. Samuti pidas maakohus ettevõtte

ülemineku tuvastamisel määravaks asjaolu, et kostja ei ole andnud nõusolekut

alltöövõtulepingu üleminekuks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et VÕS § 182 lg 2 teise

lause kohaselt ei ole ettevõtte üleminekul kostja nõusolekut lepingu üleminekuks vaja. VÕS

§ 179, millele maakohus viitas, ei sätesta VÕS § 182 lg 2 suhtes erinormi. VÕS § 180 lg 2

ja § 182 lg-te 1 ja 2 alusel läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui

tervik. Kuna kostja ei tuginenud vastuhagi esitades lepingu ülevõtmisele VÕS § 179 lg 1

tähenduses ega nõude loovutamisele VÕS § 164 tähenduses, ei ole eelnimetatud sätted

käesolevas vaidluses kohaldatavad.

92. Samas on õige see, et kostja, tuginedes ettevõtte üleminekule, peab seda tõendama. TsMS

§ 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas tuleb arvestada

sellega, et kostjal on seda informatsiooni asümmeetria tõttu keeruline teha. Teave ja tõendid

selle kohta saavad olla hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ valduses, kes ei ole ilmselt

huvitatud nende avaldamisest. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ettevõtte

ülemineku hindamisel tuleks analüüsida selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või

vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas enamik töötajatest on üle võetud,

kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast

üleminekut jm asjaolusid. Seega on oluline hinnata ka muid kriteeriume, kui kostjal ei ole

võimalik oma väidet tõendada ettevõtte ülemineku kohta sõlmitud lepinguga. Eeltoodust

tulenevalt tuleb maakohtul hinnata kostja väiteid selle kohta, et hageja on kogu

majandustegevuse üle andnud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, millel on hagejaga täpselt sama

tegevus- ja asukoht, samad kontaktandmed, samad töötajad, osutab hagejaga samu teenuseid,

hageja poolt tehtud töid on reklaamitud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kodulehel viimase

töödena jne. Ettevõtte ülemineku tuvastamisest sõltub otseselt vastuhagis esitatud nõude

lahendamine, mis põhineb väidetaval lepingu p-s 6.1 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ poolt, kes tegi teenusepakkumise Eesti Ehitus AS-le, samuti

kostja nõuete lahendamine, mis põhinevad lepingu p-des 13.1 ja 13.2 sätestatud

konfidentsiaalsuskohustuse väidetaval rikkumisel ja kahju hüvitamise nõude lahendamisel,

mis on suunatud solidaarselt hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu.

93. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud lepingu p-de 1.6, 13.1,

13.2 ja 13.3 tõlgendamisel lähtuma VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise

põhimõtetest, mida kohus ei ole antud juhul järginud, vaid lähtus üksnes lepingu

grammatilisest tõlgendusest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda

peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul, kui ei ole

võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-s 3 sätestatust, mille

kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine

lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb

lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud

lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS

§ 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda. Muu hulgas tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Seega

tuleb kohtul lepingu tõlgendamise kaudu kindlaks teha nii konkurentsikeelu kui ka

konfidentsiaalsuskohustuse sisu, samuti nende rikkumise tagajärjed. Kui kohus tuvastab

lepingu p-de 6.1, 13.1 ja 13.2 rikkumise ja leiab, et sanktsioonina tuleb kohaldada p-de 6.1 ja

13.3 alusel leppetrahvi, tuleb kohtul hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ nõudmiste tõttu

kaaluda VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist.

94. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel jättis kohus samuti hinnangu andmata kostja esitatud

väidetele ja tõenditele. Kohtu seisukoht on kopeeritud hageja vastusest vastuhagile, mis

sisaldab viidet mitmetele tõenditele, kuid kohus ei ole neid otsuses analüüsinud. Kohtu

täiendav viide tunnistaja ütlustele ei ole kontrollitav, sest tunnistaja nime ei ole kohtuotsuses

märgitud. Kahju hüvitamise nõude uuel lahendamisel tuleb maakohtul tuvastada kahju

hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja nõuab varalise kahju hüvitamist saamata

jäänud tulu näol, viidates VÕS § 1045 lg 1 p-dele 5, 7 ja 8. Samas ei ole kostja

vastuhagiavalduses märkinud, milles seisneb tema arvates antud juhul seadusest tulenevat

kohustust rikkuv või heade kommete vastane tahtlik käitumine. Kohus ei teinud kostjale

ettepanekut oma seisukohtade täpsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb see puudus

kõrvaldada. Samuti tuleb arvestada VÕS § 128 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt on saamata

jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Saamata jäänud tulu

eest hüvitise saamiseks peab kostja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.

Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb kostja võimalikust sissetulekust maha

arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Ka selle nõude lõplikuks

lahendamiseks on vaja tuvastada Nõrkvoolu Paigalduse OÜ võimalik kaasvastutus (vt

käesoleva otsuse p 92).

95. Kuna maakohus ei tuvastanud vastuhagi lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole

ringkonnakohtul võimalik ka selles osas hinnata vastuhagi rahuldamata jätmise

õiguspärasust. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka selles osas.

96. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse

tegemist, sest kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Uute

faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele

tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste

asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

97. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses antud juhistest nii hagi

kui ka vastuhagi lahendamise osas. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumist. Kuna pooled on korduvalt oma seisukohti täiendanud, peaks

kohus menetlusliku selguse huvides juhtima eelmenetluses poolte tähelepanu hagi- ja

vastuhagiavalduse täpsustamise (täiendamise) vajadusele ja andma seejärel teisele poolele

võimaluse oma seisukohtade täiendavaks esitamiseks ja põhjendamiseks ning asja

lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks.

98. Kuna asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus

otsustada asja lõplikul lahendamisel.

Protokolli parandamise taotlused

12.11.2010 ja 15.11.2010 esitasid menetlusosalised taotlused 09.11.2010 toimunud kohtuistungi

protokolli parandamiseks, paludes protokolli teksti lisada menetlusosaliste sõnad, mis peaks nende

arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlustega, leiab, et protokoll

sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli

parandamise taotlused jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlused lisatakse protokolli

juurde.

G. Kivinurm

K.Paal

A.Tänav