2-10-30718/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-30718 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A. L. hagi V. K.i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagi hind

10 800 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 02.november 2010 Hageja:

A. L. ( IKxxx, elukoht; xxx) Menetlusosalised ja esindajad Kostja:

V. K. ( IK xxx, elukoht; xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Viru Maakohtu 23. aprilli 2007 kohtuotsusega V. K.`ilt A. L.i kasuks alaealise lapse J. K. (sündinud: xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista V. K.ilt A. L.i kasuks alaealise lapse J. K.i ülalpidamiseks alates 28. juunist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 14. juulini 2014 igakuine elatusraha 2425(kakstuhat nelisada kakskümmend viis ) krooni kuus arvestades kostja poolt hagejale varem makstud elatise summadega .

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

2(5) Hagiavaldus

Viru Maakohtule 28 juuni 2010 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx sündinud tütar J. K.. Viru Maakohtu 23.04.2007 kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 1800 krooni. Kostja on elatist maksnud kogu selle aja, kuid tütar on kasvanud ja tema ülalpidamiseks kulub üha rohkem raha. Hageja leiab, et kostja on kohustatud võrdselt ülal pidama oma tütart ning maksma elatist 3000 krooni kuus. Kostjal on alaline töökoht ja stabiilne sissetulek. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3000 krooni. Hageja selgitab, et kuna käesoleval ajal on elatustase piisavalt tõusnud ja lapse vajadused muutunud, oli ta sunnitud esitama elatise suurendamise nõude. Tütar õpib prantsuse ja inglise keelt, käib huviringides ja väljasõitudel.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kalkulatsioon (tl.3); sünnitunnistus ( tl 8); abielutunnistus ( tl 9); elukohatõend(tl10); arved (tl. 11-12).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja osaliselt hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi: kostja ei ole nõus, hageja poolt esitatud vajalike kulutuste kalkulatsiooniga, mille kohaselt; koolisöök 210 krooni kuus, kostjale teadaolevalt on koolisöök tasuta. Tervis, ravimid, vitamiinid 500 krooni kuus, kostja leiab et see on üle pakutud summa, kuna nende tütar on terve. Kantseleitarbed, õpikud, raamatud 250 krooni kuus, kostja on arvamusel, et kantseleitarvetele on piisav 100 krooni kuus kulutada. Pesu 200 krooni kuus, kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja antud nõudega silmas peab. Hageja väidab, et tütre vajadused riietele ja jalatsitele moodustab 600 krooni kuus, mis on aastas 5000 krooni. kostja on seisukohal, et selline summa peaks katma kulutused ka pesule. Suvine ja talvine puhkus 800 krooni kuus, sõidud 300 krooni, mis kokku moodustab 1 100 krooni või umbes ¼ minimaalsest töötasust. Kostja leiab, et sellised kulutused puhkusele on liiga suured, kostja oleks nõus summaga 250 krooni. tulumaks summas 700 krooni kuus, kostjale jääb arusaamatuks, miks lisatakse lapse ülalpidamiskulutustele tulumaks. Seega kostja arvamusel on hageja tõendanud lapse vajadusi summale 3 620 krooni Kostja leiab, et hageja nõue elatise väljanõudmises 3 000 krooni kuus on põhjendamatu, kostja on nõus maksma elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja oma vastuses selgitab, et tema varaline seisund ei võimalda maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Alates 01.06.2010 töötab kostja OÜ-s Lkv Festa autojuhina, ja tema töötasu moodustab 5000 krooni kuus. Kostjal on teisest abielust xxx sündinud tütar D., kelle suhtes kostjal samuti on ülalpidamiskohustus. Kostjalt elatise väljamõistmisel summas 3000 krooni tütre J. ülalpidamiseks osutuks tütar D. varaliselt vähem kindlustatuks kui tütar J.. Kostjal on kohustused ka panga ees. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (tl 20); Palgatõend ( tl 21); laenuleping (tl.22).

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja jääb oma esitatud nõude juurde ning soovib juhtida tähelepanu asjaolule, milles ta ei nõustu kostjaga, kuna J. käib peale kooli kunstikoolis või prantsuse keele kursustel, siis peab laps teist korda koolis sööma, mis tõestab nõutud summa 210 krooni kuus ning lükkab ümber kostja väite, et tütre koolisöök on tasuta. Ravimite ostmise kohta esitab hageja tšekid, samuti on lisatud bensiini ostutšekk, mis tõendab kulu Tartus seoses arsti külastamisega. Hageja leiab, et on tõendanud tütre vajadused ravimitele. Hageja täpsustab, et „pesu“ mõiste all on mõeldud hügieeniliste pesu vahenditega. Hageja leiab, et summa 200 krooni kuus on õiglane ja põhjendatud. Hageja esitab piletid, mis on ostetud tütre reisimiseks. Hageja leiab, et lapsele peavad olema tagatud võimalikult mitmekülgsed arendavad ettevõtmised. Lähtudes sellest, kostja väitest, et see kulu puhkusele on liiga, suur on põhjendamatu. Tulumaksu kohta hageja juhib tähelepanu asjaolule, et meie riigis on kohustus maksta elatise pealt tulumaksu. Hageja leiab, et kostja poolt

3(5) esitatud tõendite alusel, tekib hagejal mulje, et kostja elab võlgu, kuna deebet ja kreedit ei lähe kokku.

Kostja arvamus hageja seisukohale

Kosja jääb oma vastuse juurde ning arvab, et vajadused tütre J. ülalpidamiseks on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja materiaalsed võimalused käesoleval ajal ja samuti teise lapse D. ülalpidamisekohustus ei võimalda kostjal maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kostja juhib tähelepanu, et hageja poolt esitatud ravimite tšekid, kus on ostjaks J. K., kostja rõhutab, et tšekid on ühekordsed, ning tõendavad ühekordseid vajadusi. Kostjale tekitab kahtlusi tšekk summale 721,40 krooni, kuna tšekil puudub J. nimi. Ravim „ duphaston“ oma farmakoloogilise toime poolest ei ole ette nähtud J. vanuse tüdrukule, ravim on mõeldud täiskasvanud naisele. „ Terrapoint maca“ on toidulisand, mis on ette nähtud energia tõstmiseks, mis vaevalt on 14-aastase tüdrukule vajalik. „ Duac gel“ on ette nähtud vinnilööbe vastu, võimalik et see on J.le vajalik, kuid mitte hädavajalik. Kostja leiab, et sellises vanuses tüdrukule on piisav summa 200 krooni kuus ravimite ja vitamiinide jaoks. Kostja endiselt leiab, et hageja poolt nõutud 500 krooni kuus „ pesu“ ostmiseks s.t 6000 krooni aastas peaksid katma tüdruku hädavajalikke vajadusi, sealhulgas hügieeniliste tarvete kasutamise osas. Puhuse osas leiab kostja, et puhkusekulud on ülemäärased. Kostja soovib rõhutada, et lapse ülalpidamine peab katma lapse hädavajalikud vajadused. Muid lapse vajadusi tuleb arvestada ainult sel juhul, kui vanema varalised võimalused võimaldavad seda teha.

Kohtuistung

Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse kostjale kätte toimetatud. Kostja mitte ilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde. Hageja palub kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega või sisuliselt ilma kostjata.. Kohus määras, et tsiviilasja lahendab kohus sisuliselt. Kohtulahend tehakse teatavaks 22 novembril 2010.a. Kohtuistungil esitas hageja tütre J. kohta käivad Tartu Ülikooli kliinikumi haigusjuhtude epikriisid ja haigusjuhu kokkuvõtte, milledes on kirjas ravinäidustused. Kohtuistungil põhjendas hageja tütre kõiki kulutusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23.aprilli 2007 kohtuotsusega (t.l 4-7) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse J. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1800 krooni alates 23.04.2007.a. Alaealine laps elab hagejaga (t.l.10) ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on kantud lapse emana ja kostja lapse isana lapse J. sünnitunnistusele (t.l. 8).

Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 23. aprilli 2007 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 3000 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja oma vastuses elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Kostja nõustus maksma elatist igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

4(5) Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Kostja on nõus tasuma lapse kasvatamiseks elatist miinimummääral ja teatab , et tema arvates on laps terve ja ravimeid ei vaja.

Hageja poolt 02.novembri 2010 kohtuistungil esitatud tõenditele tuginedes kohus arvestab lapse tervisliku seisundiga ja konstanteerib , et laps vajab ravi ja ravimeid. Hageja on oma tõendis kulutustele (tl 3) märkinud, et tervisele, ravimitele ja vitamiinidele kulub lapsel kuus 500 krooni. Seda hageja poolt esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriiside ja ostetud ravimite tsekid (millega on kostja tutvunud) ka tõendavad. Kui hageja katab ravimikuludest ½ osa, peab kostja kandma teise ½ osa. Seetõttu suurendab kohus väljamõistetavat minimaalset elatisraha 250 krooni võrra.

Hageja ei esitanud kohtule kuusissetuleku tõendit. Kohtu poolt Maksuja Tolliameti väljavõtte kohaselt töötab hageja Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kostja sissetulek moodustab 5 000 krooni kuus (t.l. 21). Kostjal on peale poolte ühise tütre J. veel alaealine tütar D. ( tl 20). Kohus eeldab , et vanemaga koos elav laps on alati rohkem kindlustatud kui see, kes vanemaga koos ei ela.

Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingute olemasolu kohta (t.l. 22) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti on kostjal nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada.

Kohus arvestab sellega, et kostja on kogu kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitnud.

Kohus leiab , et tulumaks ei ole lapse ülalpidamiskulu ning seetõttu ei saa hageja poolt märgitud tõendis tl 3 seda kuluks arvestada.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning suurendada Viru Maakohtu 23.aprilli 2007 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse J. K. (sündinud: 14. juulil 1996) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 28. juunist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni .14 juulini 2014 igakuine elatusraha 2425 kroonini. Väljamõistetav elatis moodustub miinimumelatise suurusest(2175 krooni ) ,millele on lisatud pool osa lapse üldistest ravikuludest ,so 250 krooni

Hagihind

Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 1800 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 3000 kroonini.

5(5) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 3000 – 1800 = 1200 krooni ühes kuus.

Hagihind on seega 9 x 1200 = 10 800 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. . Riigilõivu tasumisest hagi hinnalt ei ole hageja riigilõivu tasuma pidanud.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Marge Tamme Kohtunik