2-09-34584/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-34584

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. november 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-34584

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

hagi Juri Snetkovi vastu 60 325,51 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

54 076,65 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088

Tartu; e-post hm@hm.ee), esindaja Kadi Mölder (e-post

kadi.molder@hm.ee);

kostja Juri Snetkov

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Juri

Snetkovi vastu 60 325,51 krooni nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Juri Snetkovilt Eesti Vabariigi kasuks 45 000 (nelikümmend viis tuhat)

krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220002255018 AS SEB Pangas).

3. Välja mõista Juri Snetkovilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 1622 (üks tuhat kuussada

kakskümmend kaks) krooni ja 30 senti.

4. Välja mõista Juri Snetkovilt riigilõiv 5877 (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend

seitse) krooni ja 70 senti riigituludesse.

Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema

konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-09-34584“) 15 päeva arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist

tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise

kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

2(4)

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juri Snetkov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Olga Ivanova sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank)

05.10.2000 õppelaenulepingu ja selle lisad 1, 2 ja 3 vastavalt 22.10.2001, 27.11.2002 ja

18.12.2002. Lepingu ja selle lisade alusel laenas pank laenusaajale kokku 62 500 krooni.

Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust

tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega Sergei Lenin, Juri Snetkov ja Jevgeni Rogov

pangaga sõlmitud käenduslepingute alusel, kusjuures Sergei Lenini vastutus on piiratud

30 000 krooniga ja Juri Snetkovi vastutus on piiratud 45 000 krooniga. Kuna laenusaaja ega

käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank haridusseaduse

(HaS) § 362 lg-le 1 tuginedes hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja tasus pangale

54 076,65 krooni ning tal tekkis HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt pangale

tasutud summa ulatuses.

Hageja pöördus võlgnevuse tasumiseks laenusaaja ja käendajate poole kohustuse täitmise

nõudega. Kuna võlgnevust hagejale ei tasutud, esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse nii laenusaaja kui kõikide käendajate vastu. Kuivõrd ainult kostjad

esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväited, siis tegi kohus Olga Ivanova ja Jevgeni

Rogovi osas maksekäsu määruse ning lõpetas Sergei Lenini ja Juri Snetkovi suhtes maksekäsu

kiirmenetluse, andes nõude nende osas üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja palub, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 60 325,51 krooni

(põhinõue 54 076,65 krooni ja intress 6248,86 krooni perioodi 05.04.2007 kuni 15.07.2009 eest),

arvestades seejuures käenduslepingutes sätestatud limiteeritud vastutusega.

2. 10.11.2010 esitas hageja kohtule avalduse, milles palub, et kohus lõpetaks menetluse kostja

Sergei Lenini suhtes seoses hagist loobumisega ja teeks kostja Juri Snetkovi osas tagaseljaotsuse

hagile tähtaegselt vastamata jätmise tõttu.

3. Kohus võttis vastu 22.11.2010 määrusega hageja loobumise hagist Sergei Lenini vastu

60 325,51 krooni nõudes ja lõpetas tsiviilasja menetluse Sergei Lenini suhtes. Sama

kohtumäärusega jäeti Sergei Lenini menetluskulud hageja kanda.

4. Kohus kohustas Juri Snetkovi 04.06.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku

vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 55). Kohus hoiatas,

et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja ämmale Galina

Terekhovale 26.08.2010 edasiandmiseks kostjale (tl 62). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3(4)

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse märkimisega.

6. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕTÕLS) § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on käesoleva

seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt

Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva

seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud

tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.

Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lg 2 järgi kui riik on HaS § 362 lg-s 1 toodud ulatuses

täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema

käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema

käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa

tagastamata jäägilt.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele

kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses

sätestatut.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks

isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu

tingimusega. VÕS § 145 lg-st 1 tuleneb, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida.

7. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopia

05.10.2000

õppelaenulepingust nr S000002858 koos selle lisadega 1, 2 ja 3, laenukonto liikumistest,

27.11.2002 õppelaenu käenduslepingust nr 900251000280, 17.11.2004 laenusaajale väljastatud

4(4)

maksegraafikust, panga teatistest laenusaajale ja käendajatele, laenumaksete aruandest ning

hageja 03.07.2007 kirjadest käendajatele (tl 21-30, 33-34, 37-38, 40-53).

8. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt. Kuna Juri Snetkov sõlmis 27.11.2002 limiteeritud käenduslepingu

45 000 krooni ulatuses, siis tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ÕTÕLS § 30 lg 1,

HaS § 362 lg 2, 3, VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,

§ 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 45 000 krooni.

9. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 1622,30 krooni, mis tuleb kostjalt TsMS

§ 1741 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista.

Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest,

siis tuleb kostjalt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 5877,70 krooni

riigituludesse (hagi esitamisel 45 000 krooni suuruselt nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv on

7500 krooni, millest on maha arvatud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv

1622,30 krooni).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik