Legislator Case Law & Legislation
2-10-5153/5 AI generated

2-10-5153/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-5153/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-10-5153/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5153 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Agata-Adrija Stipniece vastu 5099 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2550 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Krediidikassa (rk 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja Silver Eensaar (e-post inkasso@julianus.ee) kostja Agata-Adrija Stipniece Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Agata-Adrija Stipniecelt 26.10.2007 laenulepingu alusel AS-i Krediidikassa kasuks põhivõlg 2550 krooni ja viivis 2549 krooni, kokku 5099 (viis tuhat üheksakümmend üheksa) krooni. 3. Välja mõista Agata-Adrija Stipniecelt AS-i Krediidikassa kasuks menetluskulu 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni. 4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

2 Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt on menetluskuluks kohtuväliste kuludena maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on 07.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-15266 jätnud AS Krediidikassa avalduse Agata-Adrija Jantere (Stipniece) vastu maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata. Kuivõrd hagi on samas nõudes esitatud kohtusse 01.02.2010, s.o hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, ei ole hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 krooni hüvitamiseks menetluskuluna põhjendatud. Hageja menetluskuluks on ka õigusabikulud 1500 krooni. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 700 krooni (TsMS § 175 lg 1). Arvestades eeltoodut tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1700 krooni (riigilõiv hagilt 1000 krooni + õigusabikulu 700 krooni).

Kohtunik