2-10-7687/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-7687

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-7687 Tsiviilasi IMi hagi Osaühingu BCA vastu 10 680 krooni nõudes Tsiviilasja hind 10 680 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Igor S XXX Kostja Osaühing BCA (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige JP Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul S (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas ) Kohtuistungi toimumise aeg 19.11.2010 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja IM Hageja lepinguline esindaja Igor S Kostja seadusjärgne esindaja JP ja lepinguline esindaja Nigul S RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Osaühingult BCA 3 873.20 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm krooni ja 20 senti) krooni IMi kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta hageja menetluskulud 36 % ulatuses kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud 64 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

2-10-7687

2

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg 41.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulud Kuivõrd kohus rahuldab hagi 36 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta kostja menetluskulud 64 % ulatuses hageja ja hageja menetluskulud 36 % ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul on õiglane jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda, vaatamata asjaolule, et hagi on rahuldatud sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja. Kohus lähtub sellest, et hageja kohtusse pöördumise tingis kostjapoolne lepingu rikkumine, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud tervikuna hageja kanda ja hageja menetluskulud tervikuna tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-10-7687

3

Meeli Kaur kohtunik