3-10-1497/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1497 Otsuse kuupäev 19.11.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi P.P. kaebus Tartu Vangla käskkirjale nr. 1-4/644 07.05.2010 Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2010, kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta P.P. kaebus haldusasjas 3-10-1497 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.12.2010.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolude kirjeldus

P.P. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-4/644 07.05.2010 „Distsiplinaarkaristuse määramine“. Tartu Vanglas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus P.P. suhtes ning teda on karistatud Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Vadi 07.05.2010 käskkirjaga nr. 1-4/644 Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 12 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt on kaebaja rikkumine seisnenud selles, et vahistatu P.P. on 07.04.2010 kella 08.20 ajal E-hoone 1 sektsioonis toime pannud teo: kasutas vanglateenistuse ametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid, ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele seaduslikele korraldustele ning üritas inspektor-kontaktisikut jalaga lüüa. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja sooviks tühistada Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 07.05.2010 käskkiri nr. 1-4/644, mida kaebaja on ka vaidemenetluse käigus vaidlustanud haldusakti tühistamise nõudes. Vaideotsusega 01.06.2010 nr. E5-176 on jäetud vaie rahuldamata.

Kaebaja on märkinud kaebuses, et ta ei ole kedagi ahistanud ega kasutanud ebatsensuurseid ega ähvardavaid väljendeid kellegi suhtes. Kaebaja ei ole tahtnud inspektor-kontaktisikut lüüa ega pole üritanud lüüa ka vanglateenistuse ametnikku.

Kaebaja on märkinud ka, et sellel ajal kui ta viibis kartseris, on tal sigaretipakid ja sigaretipaberid kaduma läinud.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vangla on viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-103-06, kus Riigikohus on oma otsuses märkinud , et kinnipeetava teistsugune arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna isikule õigust keelduda korralduse täitmisest ning kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmisel on tegemist igal juhul allumiskohustuse rikkumisega. Seega vaatamata asjaolule, et kaebaja võis pidada vanglaametnike korraldust minna kartseri riietuses kohtuistungile enda jaoks solvavaks ja väärikust alandavaks, ei olnud temal õigust hakata kasutama ebatsensuurseid väljendeid või jätta täitmata temale antud korraldusi. Tulenevalt asjaolust, et kinni peetavatele isikutele on halduskohtusse kahju hüvitamise taotlusega pöördumise eeldusena vajalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, siis jätab vastustaja tähelepanuta kaebuses esitatud väited kartseris viibimise ajal suitsude kadumise kohta, kuna kaebaja ei ole sellesisulist kahjunõuet vanglale esitanud. Tuginedes eeltoodule palub vangla halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta P.P. kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukohad:

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi Kristian Vadi 07.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/644 määrati P.P. distsiplinaarkaristus 12 ööpäevaks kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest VangS § 100 lg 1 p. 3 alusel. (Vanglal on ekslikult käskkirjas märgitud § 100 p.1 lg 3, mida kohus loeb näpuveaks, mis sisuliselt ei muuda käskkirja õiguslikku alust). Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusalaseid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele.

Tartu Vangla Kodukord p. 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid , ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargoone. Tulenevalt Vangistusseaduse § 100 lg 1 p. 3 kohaselt on lubatud kohaldada vahistatule sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. P.P. distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuse ametnike L.Lentso 07.04.2010 ettekandega ja Lauri Hainoja 07.04.2010 ettekandega.

Nimetatud ettekannete alusel on tõendatud, et E-hoone 1. sektsioonis 07.04.2010 kella 8.20 ajal sai vahistatu P.P. teada, et ta peab minema kohtusse kartseri riietes. Seejärel hakkas P. P. karjuma ning sõimama ja kasutas vanglaametnike aadressil ebatsensuurseid väljendeid. L.Lentso on andnud vahistatule korraldusi rahunemiseks ja panna käed seinale, mille peale P. P. muutus agressiivseks, vehkis kätega ja tõukas vanglateenistujat. Vahistatu suhtes on kasutatud füüsilist jõudu ja ohjeldusmeetmena käeraudu. Vahistatu saatmisel vastuvõtuosakonda üritas vahistatu lüüa inspektor-kontaktisikut L.Hainoja jalaga.

Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on kaalutud vanglas toimunud intsidendi suhtes kriminaalmenetluse algatamist , kuid vangla on jäänud selle juurde, et algatada vahistatu suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna vahistatu on toime pannud Tartu Vangla Kodukord sätete rikkumise ja vanglateenistuja ei tunne ennast P.P. poolt öeldud sõnadest solvatuna. Vangla on märkinud, et tulenevalt Vangla Sisekorraeeskirja § 100 lg 1 kohaselt kartserisse paigutatud kinnipeetavale antakse kartseri arvel olev kartseri riietus. Tegemist ei ole mitte kartseri kambris viibimisel kindla riietuse kandmisega, vaid kartseri režiimil viibiva isiku riietusega, kuna sama riietust kannab isik ka näiteks jalutuskäigu, ametniku vastuvõtmise või muul sellisel ajal.

Arvestades, et kohtuistungile minek ei katkesta kartseri karistuse kandmist, siis kannab kinnipeetav isik ka kohtuistungile minekul kartseris viibimise ajaks väljastatud riietust. Ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei sätesta, et kartserist kohtuistungile minev kinnipeetav isik peab kandma isiklikku riietust. Vangla on õigesti viidanud Riigikohtu 01.03.2007.a otsusele nr 3-3-1-103-06, mille p.14 on märgitud, et kinnipeetava teistsugune arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna isikule õigust keelduda korralduse täitmisest ning kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmisel on tegemist igal juhul allumiskohustuse rikkumisega.

Seega vaatamata asjaolule, et kaebaja võis pidada vanglaametnike korraldust minna kartseri riietuses kohtuistungile enda jaoks solvavaks ja väärikust alandavaks, ei olnud temal õigust hakata kasutama ebatsensuurseid väljendeid või jätta täitmata temale antud korraldusi.

Eeltoodu alusel on P. P. distsipliinirikkumine tõendatud distsiplinaarmenetluse käigus ning tuvastatud on P.P. süüline käitumine. Distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt, arvestatud on asjaolu, et vahistatut P.P. on karistatud varasemalt neljal korral distsiplinaarkorras. Arvestatud on asjaoluga, et noomituse määramine oleks olnud ebaproportsionaalne antud asjas, kuna kaebaja on osutanud vanglaametnike suhtes füüsilist vastupanu ning tema suhtes on kohaldatud ohjeldusmeetmena käeraudu. Samas ei ole peetud otstarbekaks kohaldada kaebaja suhtes karistusena isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist, kuna kaebajale on varasemalt distsipliinirikkumise eest kahel korral nimetatud karistust kohaldatud. Seega on eesmärgipärasemaks karistuseks kohaldatud kartserisse paigutamist 12 ööpäevaks. Kohus nõustub vangla seisukohtadega ning leiab, et kaebajale määratud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne hinnates kõiki asjaolusid. Kohus märgib siinjuures ära VangS § 100 vahistatutele kohaldatavad distsiplinaarkaristused, milleks on: 1) noomitus; 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

Kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla poolt menetlusnormide rikkumist seonduvalt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega , mistõttu kohus ei asu menetlusnormidest kinnipidamist analüüsima. Kaebuses toodud kaebaja väite, et kartseris viibimise ajal on kaebajal kaduma läinud sigaretipakid ja sigaretipaber, jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatu ei ole esitatud kaebuses kaebuse esemeks ning kaebaja ei ole ka kohtueelselt vangla poole pöördunud taotlusega nimetatud esemete leidmiseks ega kahju nõudes.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS §

26 lg 1 p. 6. Menetluskulud puuduvad.

Kohtunik Mare Priks