3-10-1749/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2010. a Tallinn

Haldusasja number

3-10-1749

Haldusasi

OÜ Vimonte kaebused Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 31.05.2010 täitekorralduste nr 4-5/2979 ja nr 4-5/2999 ning sunniraha sissenõudmisega kohtutäituri vahendusel tekitatud kahju hüvitamiseks .

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: OÜ Vimonte (reg.kood 10174296), Esindajad: Alla Fleiderviš, Lilia Košina; Vastustaja: Veterinaarja Toiduamet, Esindaja: v.adv Jaanus Tehver.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 29.10.2010.a.

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebused rahuldamata 2.HkMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel jätta kaebuste esitaja kanda tema enese menetluskulud .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1.Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus (VTA) koostas 15.09.2009 jaekaubandusettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akti nr 2995/2009, millega muuhulgas kohustati OÜ-d Vimonte tagama joogivee nõuetekohasust tõendavate dokumentide olemasolu ettevõttes hiljemalt 01.10.2009. VTA tegi 12.01.2010 käitlejale kontrollaktis nr 4901/2010-TH uue ettekirjutuse (nr 18), millega kohustati tagama joogivee nõuetekohasust tõendavate dokumentide olemasolu ettevõttes hiljemalt 01.04.2010. VTA 07.04.2010 kontrollakti nr 4949/2010-TH kohaselt rakendati kaebuse esitaja suhtes sunniraha väärtuses 1000 krooni 12.01.2010 kontrollaktis tehtud ettekirjutuse nr 18 täitmata jätmise eest. 31.05.2010 andis VTA kohtutäitur Kaire Põltsile täitekorralduse nr 4-5/2979 kaebuse esitaja suhtes sunniraha summas 1000 krooni rakendamiseks, kuivõrd 15.09.2009 ning 12.01.2010 ettekirjutusi ei olnud täidetud ning ettekirjutuste vaidlustamise tähtaeg oli möödunud.

OÜ Vimonte esitas 05.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse (VTA) 31.05.2010 täitekorralduse nr 4-5/2979 tühistamiseks ning täituritasu summas 899,35 krooni VTA-lt väljamõistmiseks kohustamiseks ( haldusasi nr 3-10-1751).

27.08.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

13.09.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse VTA 31.05.2010 täitekorralduse nr 4- 5/2979 ja sunniraha sissenõudmisega kohtutäituri vahendusel õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 899,35 krooni

2. Järelevalvemenetluse käigus koostas VTA 26.03.2010 kontrollakti nr 75/2010-TH, millega muuhulgas kohustati OÜ-d Vimonte viima enesekontroll vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 852/2004, 29.04.2004 art 5 kehtestatud nõuetele ning teostama enesekontrolli ülevaatus (audit). Kontrollaktis anti ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 27.04.2010 ning hoiatati, et ettekirjutuse tähtaegsel mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. VTA 27.04.2010 kontrollaktiga nr 108/2010-TH tehti kaebuse esitajale ettekirjutused toiduasutuse seisukohalt oluliste käitlemise etappide määramiseks; enesekontrolliplaani vastavusse viimiseks 852/2004 art kehtestatud nõuetega; tõestusprotseduuride, mis tõendaks enesekontrolli tõhusust kehtestamiseks ning auditi teostamiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.06.2010. 31.05.2010 andis VTA kohtutäiturile Kaire Põlts täitekorralduse nr 4-5/2999 kaebuse esitaja suhtes sunniraha summas 1000 krooni rakendamiseks, kuivõrd 26.03.2010 VTA ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli möödunud, ettekirjutus oli täitmata ning selle vaidlustamise tähtaeg oli möödunud.

OÜ Vimonte esitas 05.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse (VTA) 31.05.2010 täitekorralduse nr 4-5/2999 tühistamiseks ning täituritasu summas 899,35 krooni VTA-lt väljamõistmiseks kohustamiseks( haldusasi nr 3-10-1749)

27.08.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 13.09.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse VTA 31.05.2010 täitekorralduse nr 4- 5/2999 ja sunniraha sissenõudmisega kohtutäituri vahendusel õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 899,35 krooni

3.05.10.2010 määrusega liitis kohus haldusasja nr 3-10-1751 ühiseks menetlemiseks haldusasjaga 3-10-1749.

4.Kohtusse esitatud mõlemast ühiseks menetlemiseks liidetud kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud põhjusel, et VTA ei ole andnud kaebuse esitajale võimalust tasuda sunniraha vabatahtlikult, kuivõrd sunniraha määramise dokumendis ei ole rekvisiite, kuhu sunniraha on võimalik tasuda. VTA 27.04.2010 kontrollaktis nr 108/2010-TH, samuti 07.04.2010 kontrollaktis 4949/2010-TH puudusid vastavad rekvisiidid. Tehtud ettekirjutustest on näha, et rakendatakse sunniraha ja on märgitud konkreetselt sunniraha summa, kuid puuduvad makserekvisiidid.

5. Samuti leiab kaebaja, et Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 9 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendav haldusorgan annab sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, kuid mitte kohtutäituri nimele, nagu tegi seda VTA. Kaebaja on seisukohal, et haldusorgan oleks pidanud ise nõudma kaebuse esitajalt sunnivahendi sisse. Sunniraha sissenõudmine kohtutäituri kaudu tekitab kaebuse esitajale täiendavaid kulutusi, mis rikub tema õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitajale põhjustatud kahjuks on kaebuse kohaselt OÜ-lt Vimonte välja mõistetud täituritasu.

II VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud täitekorraldused on õiguspärased ning nende andmisel on järgitud Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 9 nõudeid. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi AtSS sätet, mida antud juhul oleks täitekorralduse andmisel rikutud. Kaebuse punktis 7 viidatakse küll väidetavale AtSS § 9 lg 1 rikkumisele, kuid see väide on ilmselgelt alusetu. Kaebaja heidab vastustajale ette täitekorralduse andmist kohtutäiturile, kuid selline etteheide on AtSS § 15 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg

1 p 11 tulenevalt täiesti põhjendamatu, sest sunniraha kui sunnivahendit vahetult rakendav isik saabki olla üksnes kohtutäitur. Kuivõrd vaidlustatud täitekorraldused ei ole vastuolus ühegi asjassepuutuva õigusakti sättega, puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks.

7. Asjakohane ei ole viidata täitekorralduse vaidlustamisel haldusaktile kehtestatud nõuetele, sest täitekorraldus on toiming . Oluline on ka märkida, et HMS § 106 lg 2 kohaselt ei kohaldata menetlustoimingule HMS 8. peatüki sätteid.

8. Täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusakti adressaat talle tehtud ettekirjutust ei täida. Seega oli kaebajal võimalus täitekorralduste andmist vältida ettekirjutuste täitmise läbi. Kuivõrd kõnealuse menetlustoiminguga kaasnevaid kahjulikke tagajärgi, sh täitekulude kandmise kohustuse tekkimist, oli kaebajal võimalik ära hoida talle tehtud ettekirjutuse täitmise läbi ning kaebaja ettekirjutust ei täitnud, siis ei ole alust heita vastustajale ette kaebajale kahju tekitamist.

9. Kuivõrd sunniraha kuulub AtSS § 9 lg 1 sätestatud tingimuste saabumisel rakendamisele ilma, et haldusorganil oleks selle juures võimalik valida muid toimimisviise, siis ei ole täitekorralduse andmise näol tegemist kaalutlusõiguse kohaselt tehtava toiminguga.

10. Kaebuste esitajal on vastustajale sisuliselt ainult üks etteheide ja see seisneb selles, et kaebuste esitajale ei antud võimalust tasuda sunniraha vabatahtlikult. Vastustaja on seisukohal, et selline etteheide ei ole põhjendatud. Esiteks ei näe AtSS haldusorganile ette võimalust rakendada sunniraha muul viisil kui kohtutäiturile täitekorralduse andmine (AtSS § 9 lg 1, § 15 lg 1).Seega kui haldusorgan nõuaks isikult sunniraha muul viisil kui AtSS § 9 lg 1 sätestatud täitekorralduse andmise läbi, võiks seda käsitleda kui õigusliku aluseta ja seega õigusvastast menetlustoimingut. Teiseks, kohtupraktikas on tunnustatud põhimõte, et haldusorgan ei pea andma isikule võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. Näiteks on sellisele seisukohale asunud Tallinna Ringkonnakohus 09.06.2009.a. otsuses nr 3-08-118.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et sunniraha vabatahtliku tasumise võimaluse mitteandmine kaebajale ei ole iseenesest õigusvastane ega too kaasa vaidlustatud täitekorralduse õigusvastasust.

12. Kaebaja kaebuste täiendustes tehtud viide Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 rikkumisele on täiesti alusetu ja asjakohatu. Vastustaja ei ole nimetatud normi rikkunud.

13. Kuivõrd vastustaja on käitunud õiguspäraselt ja vaidlustatud toiming ei ole õigusvastane, puudub kaebajal õiguslik alus taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist (Riigivastutuse seadus, § 7 lg 1).

III KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus liitis ühiseks menetlemiseks OÜ Vimonte poolt esitatud kaks kaebust, milles mõlemas taotleb kaebuse esitaja VTA täitekorralduse ja kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmisega tekitatud kahju hüvitamist, sealjuures on kahju hüvitamise nõudega hõlmatud toimingute ( täitekorraldus ja sunniraha sissenõudmine kohtutäituri vahendusel ) õigusvastasuse tuvastamine.

15. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §- des 3, 4 ja 6 sätestatud visil õiguste kaitsmise või taastamisega.

16.Mõlema käesoleva haldusasja raames käsitletava kaebuse käiguta jätmise määruses on kohus kaebuse esitajale muu hulgas selgitanud,et täitekorralduse näol ei ole tegemist haldusaktiga. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 9 lg 1 viidatud täitekorraldus ei ole haldusakt,vaid toiming Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõttes, siis kaebuse viited haldusaktile kehtestatud nõuetele ei ole asjakohased. Täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu rakendatakse sunnivahendit, mistõttu on põhjendatud ka vastustaja viide HMS § 106 lõikele 2, mille kohaselt ei kohaldata menetlustoimingule HMS 8. peatüki sätteid, s.o. toimingut käsitlevaid sätteid haldusmenetluse seaduses.

17.AtSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. AtSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Vaidlus puudub selles, et VTA on enne sunniraha rakendamist teinud kaebuse esitajale AtSS § 4 tähenduses ettekirjutuse ja AtSS § 7 tähenduses hoiatuse ning et kaebuse esitaja ei ole kehtivaid ettekirjutusi tähtaegselt täitnud.

18. Kaebuse esitaja leiab viitega AtSS § 9 lg 1 sõnastusele, et rikkumine on aset leidnud seetõttu, et anti täitekorraldus kohtutäituri nimele. Vastavalt AtSS § 9 lõikele 1 kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. AtSS § 15 lõikest 1 tulenevalt nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Seega antakse sunniraha sissenõudmisel täitekorraldus kohtutäiturile, mitte isikule, kelle suhtes sunnivahendit kohaldama hakatakse.

19. Eespoolviidatud AtSS § 9 lg 1 ja § 15 lg 1 tuleneb samuti, et haldusorgan saabki rakendada sunniraha vaid sel viisil, et annab kohtutäiturile täitekorralduse. Seadusest ei tulene, et vastustajal olnuks õiguslik alus kaebuse esitajalt sunniraha nõudmiseks teisel viisil . Asjakohane on viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009.a. otsusele nr 3-08-118 , mis kinnitab vastustaja seisukohta, et haldusorgan ei pea andma isikule võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning et kui isikule on tehtud ettekirjutus koos sunniraha rakendamise hoiatusega ja ettekirjutust sellele vaatamata ei täideta, ei või sunnivahendit rakendav haldusorgan kaaluda erinevate toimingute vahel ning otsustada sunniraha mitte rakendada ehk teisisõnu jätta täitekorraldus andmata:”Eelnevast tulenevalt ei pidanud Pärnu Linnavalitsus üldse andma AS- le Pärna võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab kohtutäitur niikuinii täitedokumendi (täitekorralduse) vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva ega üldjuhul pikem kui 30 päeva. Kaebajal oli võimalik vabatahtlikult täita ettekirjutus . Ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmise korral on haldusorgan õigustatud rakendama hoiatuses märgitud sunnivahendit, käesoleval juhul sunniraha kohtutäituri vahendusel. Sunni kohaldamise raames ei pea adressaadile andma täiendavat tähtaega sunniraha iseseisvaks tasumiseks . Adressaadil ei ole õigust valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha. Adressaat on kohustatud täitma ettekirjutuse. AtSS § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Ettekirjutust täitmata jättes käitub adressaat õigusvastaselt ja peab arvestama sunniraha rakendamise võimalusega kohtutäituri vahendusel ." Ettekirjutuste täitmisega oli kaebuse esitajal seega võimalik ära hoida täitekorralduste andmist ja sellega kaasnevaid tagajärgi.

20. Õigusvastase haldustegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud tingimused. Kuna täitekorraldus ja sunniraha sissenõudmine kohtutäituri vahendusel on õiguspärased, puudub kohtul vajadus teiste kahjuhüvitamise nõude eelduste olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks.

IV MENETLUSKULUD

21. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS §

93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese menetluskulud.

Lea Kuuse kohtunik