2-09-5628/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-09-5628

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2010, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

OÜ

Forest

Stock

hagi

OÜ

Bauland

vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

144 347,50 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Forest Stock apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Forest Stock (registrikood 10598642,

asukoht Jüri 24, Võru), esindaja vandeadvokaat Klen

Laus;

Kostja OÜ Bauland (registrikood 11272799, asukoht

Laki 7, Tallinn), esindaja Ahti Kuuseväli.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.01.2010 otsus OÜ Forest Stock hagis OÜ Bauland vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Forest Stock kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 12.02.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu töövõtulepingust tuleneva

võlgnevuse

väljamõistmiseks,

sissenõutavaks

muutunud

viivise ning

tulevikus

sissenõutavaks muutuvate viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2008.a juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel

kohustus hageja teostama Võru maakonnas Meegomäe külas Kaldaniidu maaüksusel

kaeve- ja planeerimistöid. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama tööd kokkulepitud

tunnitasu alusel ning esitama kostjale arved vastavalt reaalselt teostatud tööde mahule.

Lepingus kokkulepitud tööd on teostatud hageja poolt vastavalt lepingu tingimustele ning

teostatud

tööde

maht

on

hageja

poolt

peetud

tööajaarvestusega

jooksvalt

dokumenteeritud. Kostja on aktsepteerinud ja tasunud hageja poolt esitatud arved

nr 364, 378 ja 396. Kostja on jätnud põhjendamatult täitmata enda lepingulised

kohustused, jättes tasumata 08.09.2008 arve nr. 403. Hageja seevastu on täitnud

korrektselt lepingus kokkulepitud kohustused ning kostja väited lepingu objektilt pinnase

äraviimise kohta on tõendamata ja ilmselgelt otsitud. Eeltoodule tuginedes palub hageja

mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 96 553,50 krooni.

3. Kostja põhjendab arve nr 403 tasumata jätmist sellega, et hageja on väidetavalt tööde

teostamise käigus viinud lepingu objektilt minema suurtes kogustes kostjale kuulunud

pinnast (hinnanguliselt kostja väitel 2700 m3). Kostja väited pinnase äraviimise kohta on

alusetud. Kostja ei ole esitanud oma pretensioone mõistliku aja jooksul. Kostja esitas

väited pinnase äraviimise kohta esmakordselt alles mitu kuud pärast lepingu objektil

teostatud tööde lõpetamist ja pärast hageja korduvaid nõudmisi arve tasumiseks. Kuna

kostja ei esitanud oma pretensioone õigeaegselt, on kostja minetanud kõik õigused

teostatud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning kostja väited tuleb jätta

tähelepanuta. Seega tuleb kostjalt mõista võlgnevus välja olenemata kostja väidete sisust.

4. 08.09.2008 esitas hageja kostjale arve nr. 403 ning arve tasumise tähtajaks oli 15.09.2008.

Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist, kuna kostja on põhjendamatult viivitanud

lepingust tulenevate summade tasumisega. Vastavalt lepingu tingimustele kohustub kostja

maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist määras 0,5% päevas. Kostja on

hagiavalduse esitamise hetkeks olnud arve nr. 403 tasumisega viivituses kokku 99 päeva,

mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kokku

47 794 krooni (96 553,50 krooni x 0,5% x 99 päeva = 47 794 krooni). Kuna kostja on

põhjendamatult viivitanud enda kohustuste täitmisega, palub hageja mõista kostjalt välja

põhivõlgnevuselt viivised, määras 0,5 % päevas, alates hagiavalduse esitamisest kuni

kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni.

5. Hageja soovib tõendada eriteadmistega isiku arvamusega, mille on koostanud OU Eesti

Geoloogiakeskus rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhataja Rein Ramst, et tema

ei ole vaidlusaluselt maaüksuselt pinnast ära vedanud ja et pinnase vajumine ja

mõõtmistulemuste erinevus on tingitud muudest asjaoludest. Hageja ja kostja seadusliku

esindaja e-kirjavahetusega soovib hageja tõendada, et ta siiski on korduvalt teinud

kostjale ettepanekuid kohtuda maaüksusel ja kontrollida vaiteid pinnase kadumisest ning

samuti seda, et kuni 05.05.2009 kostja täiendava vastuse esitamiseni põhjendas kostja

tööde eest tasumata jätmist asjaoluga, et hageja on 2705 m3 pinnast ära varastanud ja alles

kostja täiendavas vastuses esitas uue (advokaadi abiga) otsitud vastuväite, et kostja on

kogu kokku lepitud tasu ära maksnud. Lisaks oli pooltel kokkulepe, et töid teostatakse

tunnihinna alusel. Hageja palus tunnistajatena üle kuulata T. T. (T.), kes teostas

maaüksusel mõõdistustöid, ja T. E., kes tegi maaüksusel töid kopaga. Mõlemad isikud

viibisid nn objektinõupidamistel koos kostja seadusliku esindajaga ja teavad anda ütlusi

selle kohta, millise kokkuleppe alusel hageja kostja maaüksusel töid teostas.

6. Ekslik on kostja seisukoht, et ainult hageja peab tõendama seda, milline oli poolte

kokkulepe tasu kohta. Samuti on ekslik kostja seisukoht, et asjaolu, kas hageja on

töövõtulepingust tulenevad kohustused (lõpuni) täitnud, peab tõendama hageja. Kui kostja

tugineb asjaolule, et hageja on pinnast maaüksuselt eemaldanud, siis peab kostja seda

asjaolu TsMS § 230 lg 1 reegli kohaselt tõendama. Hageja jaoks on tegemist negatiivse

asjaoluga. Hageja ei saa tõendada, et ta ei ole pinnast varastanud. Asjaolu kohta, et hageja

ei ole pinnast varastanud, on hageja esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse.

Toimetatud kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et hageja oleks viidatud pinnast

varastanud.

7. Lisaks määrab tõendamiskoormuse jaotuse asjaolu, et kostja on töö vastu võtnud.

25.08.2008 e-kirja lisana saatis hageja kostjale selle hetke seisuga teostatud tööde kohta

arvestuse koos tööde maksumusega. Kostja sellele arvestusele vastuväiteid ei esitanud ja

seega tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud.

8. Kostja poolt viidatud pinnase kõrguste erinevus võib olla tingitud muudest asjaoludest

(vajumine, kuivamine jne) ja et hageja ei ole pinnast varastanud. 2705 m3 pinnast

tähendab 270 veoauto koormatäit. Vaidlusaluse maaüksuse juurde viib metsatee. Mööda

seda teed ei ole võimalik välja viia 270 veoauto koormatäit pinnast. See on objektiivselt

võimatu.

9. Usutav ei ole ka kostja väide, et hageja olnuks nõus töö tegema hinnaga 300 000 krooni

eest ehk oluliselt alla selle hinna, mis sama töö eest hagejale teadaolevalt soovisid saada

mõned teised ettevõtjad.

10. Poolte juhatuse liikmete e-kirjavahetusega on tõendatud, et kuni 05.05.2009 täiendava

vastuse esitamiseni põhjendas kostja tööde eest tasumata jätmist üksnes asjaoluga, et

hageja on 2705 m3 pinnast ära varastanud ja alles advokaadi abiga hakkas väitma, et

kokku lepitud tasu on makstud. Kostja väitis 20.07.2009 seisukohtades, et e-kirjade

väljatrükid ei kajasta poolte tegelikku kirjavahetust ja esitas võltsituse vastuväite. Hageja

ei saa e-kirjade liikumist kahjuks tõendada e-posti serveri logi väljatrükiga, kuna tegemist

on pikka aega tagasi toimunud kirjavahetusega (2008.a november) ja selle kohta ei ole

serveris andmed säilinud. Kostja väited e-kirjade kui tõendite sobimatusele ja viide

Euroopa Kohtu 29.01.2008 lahendile ja Riigikohtu 10.12.2008 lahendile nr 3-2-1-115-09

ei ole asjakohased. Viidatud Euroopa Kohtu lahend ega Riigikohtu lahend ei räägi sellest,

et e-kirjad on tõendina sobimatud.

11. Kostja esitatud joonistest ja seletuskirjast ei nähtu, et maaüksusel oleks pinnast tööde

eelse seisuga võrreldes 2705 m3 võrra vähem ja et hageja on selles koguses pinnast

teisaldanud. Ka ei ole viidatud dokumendid allkirjastatud. Nende ehtsust ei ole võimalik

tuvastada ja hageja palus jätta nimetatud tõendid arvestamata (TsMS § 238 lg 5).

12. Maapinna koostist ei saa tõendada kostja esitatud fotodega. Samuti ei ole teada, millist

loodusobjekti või paika on nendel loodusfotodel kujutatud. Hageja palus jätta nimetatud

tõendid arvestamata (TsMS § 238 lg 5).

13. Kostja on muu hulgas vaidlustanud ka arve nr 403 ehtsuse (kuna seal puuduvad allkirjad),

maksetähtaja ning viivise määra. Viidatud arvel puudub hageja esindaja allkiri seetõttu, et

arve esitati kostjale elektrooniliselt ja taolise arve esitamine on maksuseaduste kohaselt

lubatud. Kostja ei saa väita, et arve nr 403 tähtaeg ei olnud määratud. Arve tasumise

tähtaeg ja viivise määr oli märgitud arvele. Nii oli see ka kõikidel varem esitatud arvetel.

Kostja aktsepteeris varasemad arved ja tasus need tähtaegselt. Arvetel märgitu kajastab

poolte suulise kokkuleppe sisu. Poolte vahel oli praktika, et arve tasumise tähtaeg on 7

päeva ja viivise määr on 0,5 % päevas.

Kostja vastuväited

14. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja.

15. Õige on hageja väide selles, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, kuid ebaõiged ja

tõendamata on hageja väited lepingu tingimustest ja hageja kohustuste kohasest täitmisest.

Pooled leppisid tegelikult kokku selles, et hageja koorib kostja osundatud maaüksusel

pinnase ja toimetab selle täiteks sama maaüksuse teisel osale. Hageja ülesandeks lepiti

täidetava maa-ala pinnasega täitmine kokkulepitud tasemeni (ehk tasandamine). Töö

hinnaks lepiti 250 000 krooni, millele pidi edasise täpsustuse käigus lisanduma tasu

kraavide kaevamise eest mitte üle 50 000 krooni, kusjuures mõlemale summale pidi

lisanduma käibemaks 18%. Hinna nimetas hageja pärast seda, kui ta oli läbi vaadanud töö

hulga, mis oli vaja teha, et geodeetilise aluse järgi kõrgem osa saaks kooritud nii palju, et

madalam osa saaks täielikult ära täidetud kokkulepitud kõrguse ja laiuseni. Kostja nõustus

hageja poolt nimetatud hinnaga. Samuti lepiti, et tööde käigus langetatavad puud saab

hageja endale mahavõtmise kulude katteks. Ühtlasi märgiti geodeetilistel plaanidel maa-

alad, millelt pinnast koorida ja kuhu see tuleb paigutada. Aluseks võeti Geopro OÜ töö

nr VK-01/08. Hageja kontrollis talle esitatud andmeid ja kinnitas, et geodeetilistel

plaanidel märgitud viisil on võimalik piisavalt pinnast täiteks ümber paigutada. Mingeid

muid kokkuleppeid, sh tunnitasude, seadmete tasude, tööaegade või tasu ajast sõltuvuse

kohta pooled ei sõlminud. Hagi lisana nr 1 esitatud koopia tööaja arvestuse tabelist ei

kajasta seega mingil viisil poolte kokkuleppeid.

16. Tööde teostamise käigus väitis hageja, et kooritud pinnasest ei jätku planeeritud ala

täitmiseks, mistõttu märgiti plaanidel uued, täiendava koorimise alad. Kui hageja ka

teistkordselt väitis, et kooritavast pinnasest ikka ei jätku, siis lubas kostja koorida veel

kolmanda kihi pinnast, kuid kostja hinnangul ei muutunud sellest enam midagi täidetavas

osas. Seetõttu tekkis kostjal kahtlus, et hageja ei ole kogu kooritud pinnast paigaldanud

samale maaüksusele täiteks ja kostja tellis vastava geodeetilise kontrollmõõtmise.

Mõõdistamise ja töövõtulepingu sõlmimisel aluseks võetud tööga VK-01/08 võrdlemise

viis läbi Geodeesia AP OÜ litsentseeritud spetsialist 20.09.2008 ja kostja sai 25.11.2008

vormistatud tulemused kätte samal päeval. Kostja esitas tulemused koheselt ka hagejale ja

nõudis töövõtulepingu kohast täitmist. Ühtlasi nõudis kostja, et hageja peab toimetama

maaüksusele tagasi 2705 m3 pinnast, mis hageja on sealt eemaldanud (geodeetiliste

mõõtmiste tulemustest selgus, et kokku oli välja kaevatud 8147 m3 pinnast ja täidetud

ainult 5442 m3, nende arvude vahe on 2705 m3). Selleks ajaks oli kostja hagejale tasunud

kogu lepingu hinna (300 000 krooni, millele lisandus 54 000 krooni käibemaks, kokku

354 000 krooni. Pinnase tagasitoimetamisega oleks hageja muu hulgas saanud täita endale

töövõtulepinguga võetud kohustuse.

17. Hageja ei täitnud kostja nõuet ega toimetanud maaüksusele sealt eemaldatud pinnast

tagasi. Seetõttu esitas kostja seaduslik esindaja 10.12.2008 kuriteokaebuse, mille alusel

algatati kriminaalasi. Töövõtulepingust tulenevad hageja kohustused on samuti seni

lõpuni täitmata. Ebaõige on hageja väide, et kostja on töölepingu alusel tehtud tööd vastu

võtnud. Kostja ei ole saanud tööd vastu võtta, sest see on seni veel lõpuni teostamata.

Samuti on ebaõige hageja väide, et ta on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid kohtuda

maaüksusel ja kontrollida väiteid pinnase kadumisest. Tegelikult teatas hageja kostjale

pärast geodeetiliste mõõtmiste tulemuste saamist, et ta ei kavatse pinnast tagastada.

18. Asjakohatu ja ebaõige on hageja väide, et kostja ei teatanud hagejale tööde puudustest

mõistliku aja jooksul. Kostja sai nimetatud täiendavate geodeetiliste mõõtmiste tulemused

kätte 25.11.2008 ja edastas need koheselt hagejale. Hageja on 11.02.2009 koostatud hagis

konstateerinud, et kostja on talle vastava pretensiooni esitanud. Seega teatas kostja

hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest kindlasti lühema perioodi kui kahe kuu

jooksul alates puudusest teadasaamisest, mis on mõistlik aeg.

19. Hageja poolt esitatud arve nr 403 ei ole asjakohane tõend, samuti ei tõenda see hageja

väiteid. Esiteks ei ole pooled kunagi kokku leppinud, et kostja peaks hagejale tasuma

töövõtulepingu alusel rohkem kui juba tasutud 354 000 krooni. Teiseks ei ole hageja

teostanud töid isegi mitte kokku lepitud ja tasutud hinna eest, vaid oluliselt vähem.

Kolmandaks puuduvad arvel selle esitaja ja vastuvõtja allkirjad, mistõttu ei ole tegemist

korrektse raamatupidamise algdokumendiga. Kõnealune arve ei vasta raamatupidamise

seaduse § 7 lg 1 p 7 nõuetele, sest sellel ei ole kummagi arvel märgitud tehingu poole

allkirja. Seega tuleb eeldada, et ka hageja ise ei ole oma raamatupidamises arvele vastavat

nõuet tegelikult kajastanud.

20. Hageja esitatud kalkulatsioon ei ole samuti asjakohane tõend ega tõenda mingitegi tööde

tegemist. Kostja vaidleb vastu hageja väitele nagu oleks maaüksusel tehtud töid selles

mahus nagu kajastab viidatud kalkulatsioon. Kuna pooled ei ole kokku leppinud tasumises

hageja kalkulatsioonide alusel, siis ei ole selline tõend ka asjakohane.

21. Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad vaid seda, et hageja ei ole ühtegi arvet esitanud

tööde arvestusest lähtuvalt ning samuti seda, et poolte vahel puudus tunnitasust lähtuv

arveldamise kokkulepe.

22. Hagiavaldus ega hageja hilisemad selgitused käesolevas asjas ei loo selgust selles, millise

tulemuse pidi hageja lepingu kohaselt saavutama ehk hageja on jätnud selgitamata,

milline oli tema kokkuleppekohane soorituskohustus. Kuivõrd hageja on jätnud

põhjendamata töövõtulepinguga kokku lepitud saavutatava tulemuse, siis on ka ilmne ja

arusaadav, miks on hageja jätnud selle asjaolu saavutamise tõendamata. Hageja väited

tööde nõuetekohase lõpetamise kohta ei põhine tegelikel asjaoludel on paljasõnalised ja

tõendamata.

23. Hageja ei ole teostanud töid nii nagu kokku lepiti ning tööd on tänaseni lõpetamata. Tööde

käigus on küll pinnast väljakaevatud ja teisaldatud tööobjekti kõrgematest kohtadest, kuid

leping on jäänud olulises osas täitmata pinnase madalamate kohtade täitmise osas.

Pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt pidi hageja paigutama objekti pinnase kõrgemad

kohad (objekti keskosas) täiteks objekti madalamatesse kohtadesse (objekti ühes servas),

et kogu objekti pind oleks ühtlane, ilma oluliste ebatasasusteta. Osa täitmisele kuulunud

alast on tänaseni täitmata. Seega ei vasta hageja poolt teostatud pinnase täitmine poolte

kokkuleppele ning seda ei ole teostatud isegi sellisel määral, mis vastaks hageja poolt

samalt objektilt väljakaevatud pinnase kogusele.

24. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe või praktika, mille kohaselt

kuuluksid hageja poolt esitatud arved tasumisele 7 päeva jooksul. Hageja nõuete aluseks

olevatest asjaoludest on tõendatud vaid üks – poolte vahel suulise töövõtulepingu

sõlmimine, mille on kostja omaks võtnud. Kõik ülejäänud, hageja nõuete alusena toodud

asjaolud on tõendamata ning paljud neist jäätud hageja poolt isegi põhjendamata. Osa

hageja väiteid on vastuolus tema enda poolt esitatud tõenditega ning kui uskuda hageja

poolt esitatud tõendeid, siis ei saa uskuda tema väiteid.

25. Kostja nõustub hagejaga selles, et vaidlusalusele õigussuhtele kohalduvad VÕS normid ja

olemuselt on tegemist töövõtulepinguga. Samas jätab hageja esiteks tähelepanuta, et VÕS

§ 635 lg 1 alusel tasu nõudmiseks peab ta esmalt sooritama kogu kokkulepitud töö, mida

hageja antud juhul teinud ei ole. Teiseks ei arvesta hageja sellega, et ta on kogu kokku

lepitud tasu juba saanud ja tal puudub õigus nõuda kostjalt rohkema tasumist kui hind,

milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa hageja rajada oma nõuet VÕS § 76 lg 1, § 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, sest puudub selline kohustus, mille kostja peaks hagejale täitma.

26. Hageja tuginemine VÕS § 644 lg 1 on asjakohatu, sest kostja teatas hagejale praktiliselt

koheselt puudusest töös. Hageja on pinnast maaüksuselt eemaldades tegutsenud tahtlikult,

st kostjal on võimalik töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest,

kas ta töö üle vaatas ja/või selle lepingutingimustele mittevastavusest teatas, sest

lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud hageja tahtluse tõttu. Kui hageja ka eitab

oma osalust pinnase varguses, siis pidanuks hageja töid teostades pinnase kadumist

vähemalt märkama ja sellest kostjat koheselt teavitama, mida hageja aga ei teinud.

Seetõttu saab alternatiivselt heita hagejale ette rasket hooletust lepingu täitmisel. Kostjale

teadaolevalt on pinnase ümberpaigutamine hageja jaoks tavapärane majandustegevus, st

tuleb eeldada, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma töö lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest, aga ta ei teatanud sellest kostjale.

Järelikult esinevad alused kostja vastuväitele töö mittekohasusest VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2

järgi.

27. Pooltel puudus kokkulepe hagejalt tellitud tööde eest tasumise tähtajas ja viivise määras.

Kostja eeldas, et hageja töö eest tuleb tasuda mõistliku tähtaja jooksul pärast tööde

lõplikku teostamist, kuid hageja palvel tasus kostja hageja esitatud kolme arve alusel

tööde teostamise ajal. Isegi kui arvestada maksetähtaega hageja arvete põhjal, siis ei saa

see olla lühem kui 30 päeva alates arve kostjale kättetoimetamisest. Kostja põhjendab oma

sellist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.06.2000 direktiivi 2000/35/EÜ

hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli lõike 1 punkti b

alapunktiga i. Samas ei saa vastupidise kokkuleppe puudumisel olla maksetähtaeg

varasem teenuse osutamise lõpetamisest (ibid alapunktid ii ja iv, samuti VÕS § 637 lg 3).

28. Kuna hageja kohustused on lõplikult täitmata ja kostja on niigi tasunud kogu lepingu

hinna, siis on hageja viiviste nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt

vaidleb kostja vastu hageja nõutud viivise määrale. Pooltel puudus kokkulepe viivise

määras, st hageja saab nõuda viivist kõige rohkem seaduses sätestatud määraga. Sellist

nõuet ei ole hageja esitanud. Järelikult tuleb hageja viiviste nõue jätta rahuldamata ka

põhinõude rahuldamise korral.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

29. Harju Maakohus jättis 15.01.2010 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

30. Poolte vahel puudub vaidlus, et nad on sõlminud juunis 2008 tööettevõtulepingu, mille

kohaselt hageja kohustus kostja huvides tegema kokkulepitud planeerimis- ja kaevetööd

Võru maakonnas Meegomäe külas asuval Kaldaniidu maaüksusel. Poolte vahel pole

vaidlust ka selles, et hagejale on tasutud kostja poolt kolme arve (30.06.2008, 23.07.2008

ja 22.08.2008) alusel kokku 354 000 krooni. Hageja on selle raha kostjalt saanud.

31. Vaidlus taandub sellele, kas hageja oli õigustatud nõudma 08.09.2008 arve järgi kostjalt

96 553,50 krooni ning kas kostja pidi selle hagejale tasuma. Täpsemalt seisneb vaidlus

selles, kas pooled leppisid kokku fikseeritud tasus või tasus tunnitöö alusel.

32. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks kokku lepitud, kui

suur on tasu, mille peab kostja hagejale tasuma. Samuti ei ole kohtu käsutuses

usaldusväärseid tõendeid selle kinnituseks, mida täpselt hageja tegema pidi, st millises

ulatuses töid ja millise hinnaga. Kumbki pool ei ole täpselt avanud kokkulepitud tööde

olemust.

33. Kostja on kinnitanud, et kokku lepiti summaarses tasus 300 000 krooni eeldusel, et

kokkulepitud töö tehakse ära. Hageja seevastu on kinnitanud, et tegi ajatööd ja pidi saama

tasu vastavalt kulutatud ajale.

34. Kostja on kinnitanud, et hageja on kogu raha, mis ta töö eest pidi saama, kätte saanud.

Kokkulepitud tööde eest pidi kostja hagejale maksma 300 000 krooni, millisele summale

lisandus käibemaks. 19.11.2009 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et pidi maksma

hagejale tööde eest tasuna 250 000 krooni. Samal kohtuistungil aga on hageja enda

tunnistaja T. E. kinnitanud, et tüki valmis tegemise eest oli kokkulepitud 250 000 krooni.

Samas on ta öelnud, et lepiti kokku tunnipõhine hind. Ka teine hageja tunnistaja T. T.. on

19.11.2009 istungil kinnitanud, et tasustamise kokkuleppest ta ei tea midagi, küll aga

teadis, et tasustamisel kehtib kokkuleppehind. Sama tunnistaja ütlused on aga

vastuolulised, kui ta kinnitas kohtus, et sellel objektil ei olnud võimalik kokku leppida

hinnas. Kokku oli lepitud masina tunnihinnas, arved esitati tehtud tööaja eest. Niisugused

ütlused on vastuolulised ega vii objektiivse tõeni. Kohtu käsutuses puuduvad kindlad,

usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, millele tuginedes võiks järeldada, et hagejal

oleks õigus nõuda kostjalt arve nr 403 (08.09.2008) tasumist. Ei ole tõendatud, et kostja

pidanuks maksma hagejale rohkem kui ta reaalselt maksnud on. Hageja on hagiavaldusele

lisanud tööde arvestuse tabeli, kuid sellel puuduvad olulised rekvisiidid nagu nimetus,

koostamise kuupäev, koostaja nime, allkiri), mistõttu seda ei saa vaadelda dokumendina,

millega saaks tõendada pooltevahelist kokkulepet tasu maksmises tunnihinna arvestuse

alusel.

35. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine tahe oli

suunatud konkreetsete, mahuühikutes mõõdetavate tööde teostamisele (kaeve- ja

planeerimistööd). Hageja pole tõendanud, et kostja oleks nõustunud tunnitasuga s.t

asjaoluga, et pooled leppisid kokku tööde mitte siduvas eelarves VÕS § 639 tähenduses.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt eeldatakse, et eelarve on siduv juhul, kui pooled pole kokku

leppinud selles, kas lepingu eelarve on siduv või mitte. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu

tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled

kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 4 kohaselt

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha.

Kohus leidis, et lepingupooltega sarnane isik ei saa hageja poolt esitatud tööaja arvestust

tõlgendada lepingu mittesiduva eelarvena ehk poolte vahel sõlmitud ajatasuna, seetõttu

leiab kohus, et pole tõendatud asjaolu, et pooled leppisid kokku lepingu täitmisel ajatasus

ja et kostja pidi antud asjaolu hagejaga sarnaselt tõlgendama.

36. Tähelepanuta tuleb jätta kostja väide, mille kohaselt hageja süül on kadunud maatükilt,

kus hageja tööd tegi, osa pinnast. Uurimisorgani määrusest, millega kriminaalmenetlus

lõpetati, ei nähtu, kas ei tuvastatud kuriteosündmust või teo toimepannud isikut. Kostja ei

ole seda määrust ka vaidlustanud.

37. Hageja avaldas, et kostja on hageja nõude vaidlustamisel olnud ebajärjekindel ja

vastuoluline, muutes hageja nõude rahuldamata jätmisel uusi argumente. Kohus jätab

hageja taolise väite tähelepanuta, kuna kohtu seisukohalt pole määrav, kas kostja on

esitanud ühesuguseid või erinevaid vastuväiteid. Kohus ei ole seotud poolte

seisukohtadega ja lahendab vaidluse objektiivseid tõendeid kõrvutades, neid analüüsides

ja hinnates.

38. Kohtu arvates on hageja jätnud tõendamata lepingulise suhte sisuks oleva kokkuleppe

tööettevõtulepingu sisuks olevate tööde tegemise eest ettenähtud tasu suuruse ja arvestuse

aluse kohta ning see on peamiseks aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus käsitlemata poolte vahel tõusetunud vaidluse 08.09.2008 hageja

poolt esitatud arve nr 403 tasumata jätmisel väidetavalt tekkinud viiviste (muuhulgas

tulevikus sissenõutavate viiviste osas), kuna võlasuhte tekkimise alused (ka

kõrvalkohustused) on ära toodud VÕS §-s 3, käesoleval juhul puuduvad aga igasugused

alused. Samal põhjusel ei käsitle ka kohus poolte vahel kerkinud vaidlust selles osas, kas

kostja reageeris 08.09.2008 talle esitatud arvele pretensiooni esitamisel õigeaegselt või

mitte.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

39. Hageja palus Harju Maakohtu 15.01.2010 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

40. Maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu. Samuti nõustub

hageja maakohtuga selles osas, millega ei tuvastatud hageja lepinguliste kohustuste

rikkumist.

41. Samas on maakohus jätnud arvestamata, et kostja on tasunud ilma pretensioonideta arved nr

364, nr 378 ja nr 396 ning on jätnud tasumata üksnes arve nr 403. Asjas esitatud tõenditest

nähtub, et kostja ei esitanud hagejale tööde teostamise ajal ega vahetult pärast seda mingeid

pretensioone. Tunnistaja T. E. ütlustest nähtub, et kostja seaduslik esindaja Üllar Heinsoo

käis objektil 27.08.2008, ei esitanud tehtud tööde osas mingeid pretensioone ning tellis veel

töid ca 20 000 krooni eest. Seega olid 27.08.2008 korrektselt teostatud kõik hageja poolt

tehtud tööd, v.a. pärast nimetatud kuupäeva teostatud tööd 18 000 krooni ulatuses. Veelgi enam,

kostja tasus arve nr 396 tervelt kaks nädalat pärast hageja poolt Kaldaniidu maaüksusel tööde

lõpetamist. Seega puudusid kostjal pärast hageja poolt tööde lõpetamist arve nr 396 tasumisel

hageja vastu mistahes pretensioonid ning kostja on tehtud tööd pretensioonideta vastu

võtnud.

42. Hageja on tõendanud tunnitasu kokkuleppe sõlmimist. Hageja on menetluses läbivalt

rõhutanud, et pooled leppisid 2009.a juunis kokku tööde teostamises tunnitasu alusel ning

kehtivatele turuhindadele vastavates tunnitasudes. Vaatamata eeltoodule on maakohus jätnud

otsuse tegemisel tähelepanuta järgmised tunnitasu kokkuleppe olemasolu ja sisu tõendavad

asjaolud: kostja poolt arve nr 403 kättesaamine ning sellele vastuväidete mitteesitamine; poolte e-

kirja vahetus (tl 73-74, 120-126), millest nähtub töövõtulepingu sisu ja kostja argumendid

tööde eest mittetasumiseks; fakt, et hageja pidas jooksvat arvestust teostatud tööde kohta ja

edastas need korduvalt kostjale, kostja on kinnitanud tööde ajaarvestuse tabeli kättesaamist

(mh 19.11.2009 istungil) ning ei esitanud tööaja arvestuse tabelile mingeid vastuväiteid;

tunnistajate T. E. ja T. T. ütlused töövõtulepingu sõlmimise kohta tunnihinna

kokkuleppega, tööde teostamise käigus töömahu pideva suurenemise kohta, tööde

teostamise kohta tunnihinna alusel, tunnihindade vastavuse kohta keskmistele turuhindadele

ja hageja poolt tööde ajaarvestuse pidamise kohta; tunnistaja T. E. ütlused selle kohta, et kostja

Üllar Heinsoo andis iga uue tööülesande pärast eelneva ülesande täitmist – kinnitab, et

töövõtulepinguga ei lepitud kokku lõpptulemuses ega fikseeritud tasus, vaid töö tehti kostja

juhiste järgi tunnihinna alusel; tunnistaja T. E. ütlused selle kohta, et Üllar Heinsoo küsis

2008.a augustis T. E.lt enne tööülesande andmist töö eeldatavat maksumust – kinnitab, et

töövõtulepinguga ei olnud lepitud kokku fikseeritud tasus.

43. Kohus on jätnud arvestamata kostja juhatuse liikme Üllar Heinsoo 10.12.2008 antud ütlused

kriminaalasjas nr 08260106249 (kriminaalmenetluse toimik nõuti välja Harju Maakohtu

taotlusel ja lisati tsiviilasja juurde), kus Üllar Heinsoo tunnistab hagejale töövõtulepingu

alusel 354 000 krooni tasumist ja täiendavalt 90 000 kroonise võlgnevuse olemasolu.

Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud nii kostja poolt arve nr 403 kättesaamine kui arvega

nõustumine. Seega on kohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata fakti, et kostja on kinnitanud

arvega nr 403 nõustumist ja arvest tulenevat võlgnevust hageja ees. Samuti on maakohus jätnud

tähelepanuta, et kostja on menetluse käigus korduvalt kinnitanud, et hageja poolt

töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise korral oleks kostja maksnud hageja arved

summas 381 825 krooni (seega ka arve nr 403). Ka nimetatud asjaolu on käsitletav kostja

poolt arvest nr 403 tuleneva võlgnevuse tunnustamisena.

44. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega VÕS § 639 kohaldamise osas. Poolte vahel ei olnud

kokku lepitud eelarves, mistõttu ei saa ka vaidlust tekkida eelarve siduvuse kohta.

Töövõtulepingu pooltel ei olnud võimalik eelarves kokku leppida, kuna töövõtulepingu

sõlmimisel ei olnud teada tööde lõpptulemus ega tööde maht ning kostja andis hagejale

konkreetsed tööülesande jooksvalt. Seega on maakohus vääralt kohaldanud VÕS § 639.

45. Samas nõustub hageja maakohtu viitega VÕS § 29 lg-le 4. Kuna asjas on tõendatud, et

töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud teada teostatavate tööde maht, ei saanud pooled kokku

leppida ka fikseeritud tasus ning poolte tegelik tahe oli sõlmida töövõtuleping tunnitasu

kokkuleppega. VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul

eeldatakse, et need on tasulised. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna

määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega

muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki

lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt

asjaoludele mõistlik hind. Seega, kui ka nõustuda maakohtu käsitlusega, et tuvastamata on

tööde kokkulepitud maksumus, tuleb hageja nõude rahuldamisel lähtuda keskmisest

turuhinnast. Tunnistaja T. E. ütluste kohasel oli lepingu teostamise ajal (ekskavaatori)

keskmine tunnihind ca 550 krooni. Nimetatud summa ühtib hageja arvestuses toodud

ekskavaatori tunnihinnaga. Seega vastavad hageja nõude aluseks olevad tunnihinnad

keskmistele turuhindadele ning hageja nõue kuulub tervikuna rahuldamisele ka juhul, kui ei

ole võimalik tuvastada poolte kokkulepitud tunnihinnad.

46. Kuna hageja on tõendanud arvest nr 403 tulenevat kostja võlgnevust hageja ees, tuleb

rahuldada ka esitatud viivisenõue. Vastavalt töövõtulepingu tingimustele kohustub kostja

maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist määras 0,5% päevas.

47. Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi. Kohus on leidnud, et tunnistaja T. E. on

kinnitanud tüki valmis tegemise eest oli kokkulepitud 250 000 krooni. Kohtu sellekohane järeldus

on ebaõige, kuna 19.11.2009 kohtuistungi protokollist nähtub selgelt, et nimetatud lause ütles

kostja seaduslik esindaja Üllar Heinsoo ja mitte tunnistaja. Seega on kohus omistanud kostja

ütlused tunnistajale, leides seeläbi, et tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja T. E.

kinnitas kohtuistungil üksnes töövõtulepingu poolte kokkuleppimist tunnipõhises hinnas.

Tunnistaja T. E. ütlused kinnitavad üheselt hageja esitatud väiteid ning tunnistaja ütlused ei

ole seega vasturääkivad. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud tunnistaja T. T. ütlusi leides,

et tunnistaja ütlused on vastuolulised, kui ta kinnitas kohtus, et sellel objektil ei olnud

võimalik kokku leppida hinnas. Maakohus on selgelt hinnanud tunnistaja ütlusi

meelevaldselt ja valikuliselt. Tunnistaja T. T.. kinnitas oma ütlustes korduvalt, et poolte vahel

oli sõlmitud tunnihinna kokkulepe ja töid teostati tunnihinna alusel. Selgitusena

küsimusele, miks sõlmiti just tunnihinna kokkulepe, vastas tunnistaja, et selle objekti kohta ei

olnud võimalik kokku leppida hinnas ehk fikseeritud tasus. Seega kinnitas ka tunnistaja T. T..

üksnes tunnitasu kokkuleppe sõlmimist ning ka T. T. ütlused ei ole vasturääkivad.

Eeltoodust nähtub, et maakohus on hinnanud ebaõigesti nii tunnistaja T. E. kui tunnistaja

T. T. ütlusi. Kohus on jätnud hagiavalduse rahuldamata eeskätt tunnistajate ütluste

vasturääkivuse motiivil. Kuna maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud selle

pinnalt ebaõige otsuse, kuulub kohtuotsus tühistamisele ainuüksi eeltoodud põhjusel.

48. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja ei nõustu maakohtu

seisukohtadega fikseeritud tasu kokkuleppe osas. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja on

jätnud tõendamata, et pooled ei sõlminud fikseeritud tasu kokkulepet. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejale fikseeritud tasu

ümberlükkamise kohustuse panemine ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1. Samuti ei saa

kohus otsuse tegemisel heita hagejale ette kostja paljasõnalise väite ümberlükkamata jätmist.

Fikseeritud tasu kokkuleppe sõlmimise tõendamiskoormus on vastustajal. Kostja 05.05.2009

menetlusdokumendis esitatud väited, et tööde hinnaks lepiti kokku 250 000 krooni, millele

pidi hiljem lisanduma tasu kraavide kaevamise eest mitte üle 50 000 krooni, on

paljasõnalised. Samuti on tervikuna kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe sõlmimise

kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väidetud koondtasu suurus ei ole teostatud tööde

mahtu arvestades mõistlik. Samuti ei saanud pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppida

fikseeritud töötasus, kuna töövõtulepingu sõlmimisel ei teadnud apellant tellitavate tööde

sisu, mahtu ega lõpptulemust. Kostja esindaja käis iga nädal objektil ja andis hageja

töötajatele konkreetsed tööülesanded. Kuna kostja andis töökäsud jooksvalt, selgus täpne tööde

sisu ja maht alles töö käigus. Kuigi hageja on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et

fikseeritud tasus kokkuleppimine ei olnud asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik, ei ole

kohus otsuse tegemisel seda arvestanud. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldustega, et

tähtsust ei oma see, et kostja on hageja nõude vaidlustamisel olnud ebajärjekindel ja

vastuoluline. Kostja vastuväited hagiavaldusele on ebausutavad ainuüksi põhjusel, et kostja ei

ole oma seisukohtades olnud järjekindel. Nii eitas kostja algselt üleüldse hagejaga

töövõtulepingu sõlmimist. Seejärel leidis kostja, et hageja on viinud objektilt minema pinnast,

esitades sellekohased pretensioonid alles mitu kuud pärast tööde teostamist ja pärast hageja

korduvaid nõudmisi tasuda arve nr 403. Lisaks sellele, et kostja on minetanud õiguse töö

mittekohase täitmise argumendile tugineda, on nimetatud väited oma sisult otsitud ja esitatud

eesmärgiga hoiduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Viimase vastuväitena tuli kostja

välja argumendiga, et tal puudub arve tasumise kohustus, kuna poolte vahel oli sõlmitud

fikseeritud tasukokkulepe 300 000 krooni osas. Kostja ei ole oma seisukohtades olnud

järjekindel ning on oma kohustuse täitmises keeldumise õigustamiseks esitanud uusi

vastuväiteid, mistõttu ei ole need mõistlikult usutavad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

122-08 leidnud, et tõend, mis esitatakse menetluse kestel olukorras, kus isik on pikka aega

tuginenud asjaoludele, võib osutuda ebausaldusväärseks, mis annab alust jätta see asja

lahendamisel arvestamata. Kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe kohta on just seetõttu

ebausaldusväärsed, et kostja esitas fikseeritud tasu kokkuleppe argumendi alles käesoleva

kohtumenetluse kestel. Seega omab kostja käitumine ja esitatud vastuväidete esitamise

aeg poolte tegeliku kokkuleppe sisustamisel olulist tähtsust. Seega ei võinud maakohus

jätta otsuse tegemisel hindamata kostja käitumist hageja nõuetele vastuvaidlemisel.

Vastus apellatsioonkaebusele

49. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole kostja

vastu nõude olemasolu tõendanud ning seetõttu puudub alus kostjalt hageja kasuks

võlgnevuse ja viivise välja mõistmiseks. Hageja mittenõustumine kohtu järeldustega ei ole

kohtuotsuse

tühistamise

aluseks.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohut

otsuse

põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes seetõttu vajalikuks maakohtu

seisukohti korrata.

51. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et

vaidlus taandub küsimusele, kas pooltevaheline töövõtuleping oli tasu osas sõlmitud

kokkulepitud tööde lõpphinnaga või tunnitasuga. Hageja nõue tugineb väitele, et poolte

vahel oli tunnitasu kokkulepe ning tööde lõpphinda poolte vahel ei fikseeritud. Üldise

tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millel põhinevad tema väited ning seetõttu lasus hagejal kohustus tõendada

tunnitasu kokkuleppe olemasolu.

52. Hageja pahameel selle üle, et maakohus ei ole pidanud hageja poolt esitatud tõendeid

piisavaks kostja vastu nõude olemasolu tuvastamiseks, ei ole põhjendatud. TsMS § 232 lg

1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Maakohus on otsuses tõenditel

vajaliku kaalukuse puudumist põhjendanud ning selgitanud nõutava üksikasjalikkusega,

miks ei saa hageja poolt esitatud tõenditega otsuse langetamisel arvestada. Maakohus on

tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks

olevatest asjaoludest ja leidnud õigustatult, et tõendid, mis tuginevad hageja enda

väidetele, ei saa hageja väiteid kinnitada. Kõlbmatuteks tõenditeks on sel põhjusel nii

hageja e-kirjad, mille saatmist ega kostjani jõudmist ei ole hageja tõendanud, hageja

tööajaarvestus, mida kostja ei ole aktsepteerinud, kui ka tunnistajatena üle kuulatud hageja

töötajate ütlused. Tunnistajad ei ole enda sõnul pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise

juures viibinud ning seetõttu ei saa neil olla faktilist teadmist väidetava tunnitasu

kokkuleppe kohta. Tunnistajad on avaldanud arvamust poolte kokkuleppe sisu kohta, kuid

TsMS § 251 lg 1 kohaselt ei ole tunnistaja ülekuulamise eesmärk mitte tunnistaja

arvamuse väljaselgitamine, vaid ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine. Fakte

lepingu sisu kohta tunnistajad avaldanud ei ole.

53. Kaebuse seisukoht, et tunnitasu kokkuleppe olemasolu tõendab hageja poolt arve nr 403

esitamine kostjale ning kostja poolt sellele mittereageerimine, on ekslik. Arve esitamine ei

loo võlasuhet, samuti ei tekita võlasuhet alusetu arve adressaadi poolt tähelepanuta

jätmine (VÕS § 2 lg 1 ja § 3).

54. Kaebuse väide, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, ei ole samuti

paikapidav ning hageja seisukoht, et lepingu esemeks olnud tööde olemusest tulenevalt

said pooled kokku leppida üksnes tunnitasul põhineval tasu arvestusel, ei ole täpne. VÕS

§ 639 lg 1 ei seo eelarvekokkulepet tööde olemusega ega välista võimalust leppida kokku

lõpptasus ka juhul, kui töö maht ei ole töö tegijale kokkuleppe sõlmimisel detailideni

hoomatav. Töövõtu puhul on hind võrdselt oluline mõlemale poolele. Töö tulemus on

oluline eelkõige tellijale, töömaht aga aktuaalne eeskätt töövõtja jaoks, kes peab mahtudes

eksimise korral kandma ka vastavat riski. Asjaolu, et tööde maht võis olla hageja jaoks

ettearvamatu, ei välista hageja nõustumist võtta endale kohustus saavutada kokkulepitud

tulemus ette kindlaksmääratud hinnaga. Töövõtuleping on oma sisult tulemuse

saavutamisele suunatud (VÕS § 635 lg 1) ning seetõttu on asjakohane kostja seisukoht, et

raske on leida usutavat põhjendust, miks peaks töö tellija võtma endale tunnitasuga

nõustumise riski olukorras, kus vastavas valdkonnas eriteadmisi omav töövõtja peab

keeruliseks tööde mahtu hinnata.

55. Kaebuse väide, et kostja ei ole olnud tunnihinna kokkuleppe eitamisel järjepidev, ei õige.

Kostja on tuginenud sellele vastuväitele alates hagile esimese vastuse esitamisest.

56. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm