2-10-30599/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-10-30599/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Full text
1
KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON
1. Avaldus rahuldada.
2. Määrata alaealiste K. T. (IK xxx) ja A. T. (IK xxx) eestkostjaks V. K. kuni laste täisealiseks saamiseni.
3. Eestkostja on eestkostetavate seaduslik esindaja. Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetavate isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
Kohtuasja number 2-10-30599 Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus alaealistele A. T.le ja K. T.le eestkoste seadmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 10. november 2010
Menetlusosalised
Avaldaja:
Avaldaja esindaja:
Puudutatud isik:
Puudutatud isik: Puudutatud isik:
Puudutatud isikute esindaja:
Kohtla-Järve Linn linnavalitsuse kaudu
Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)
V. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
K. T. (IK xxx) A. T. (IK xxx)
vandeadvokaat Anti Aasmaa (Advokaadibüroo Anti Aasmaa, Turuplats 3, 44310 Rakvere)
2 4. Eestkostja V. K. esitab eestkostetavate vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes toob eestkostja eraldi välja tehtud kulutused ning lisab neid tõendavad dokumendid.
5. Eestkostetavad võivad iseseisvalt teha tehinguid vaid neile antud taskuraha või tulevikus töötasu piires. Muid tehinguid võivad eestkostetavad teha eestkostja nõusolekul.
6.Kohtumäärus saata pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
AVALDUS
1. Viru Maakohtu 23.12.2009 määrusega võttis kohus Irina T.lt ja J.T. vanema õigused alaealise tütre A. T. ja I. T.lt alaealise tütre K. T. suhtes. Laste vanaema V. K. pöördus sotsiaalhoolekandekeskusesse avaldusega, milles palub ennast määrata lapselaste eestkostjaks. V. K. on oma lapselapsi kasvatanud väiksest peale, peretoetused on samuti vormistatud vanaema nimele. V. K. tervislik seisund võimaldab olla laste eestkostjaks. Avaldaja palub määrata V. K. alaealiste A. ja K. T. eestkostjaks.
KOHTUISTUNG 20.09.2010
2. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja M. Tarum avalduses toodud seisukohtade juurde ja palus avalduse rahuldada. Avaldaja esindaja selgitas, et laste ema suhtlemine lastega toimub üksnes vanaema juuresolekul ja järelvalve all. Eraldi kohtumist vanaema ei luba, kuna ema võib lastele oma eluviisi tõttu halba mõju avaldada. Puudutatud isikule on eestkoste mõiste ja eestkostja kohustused selgitatud ning ta on oma ülesannetest teadlik.
3. Puudutatud isik V. K. selgitas, et on teadlik eestkostja kohustustest ning kogu tema jõud läheb lapselaste heaolule ja kasvatusele. Vanemat tüdrukut on kasvatanud 4. eluaastast, väiksemat 1. aastast.
4. Puudutatud isik alaealine A. K. selgitas, et on elanud vanaema juures alates 4. eluaastast. Emaga suhtleb aeg-ajalt. Vanaema hoolitseb tema eest hästi, kõik vajalikud asjad on olemas. Koolis läheb hästi, probleeme ei ole. Lapse sooviks on elada vanaema juures ja et vanaema oleks tema jä väiksema õe K. eestkostja.
5. Alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa toetas avaldust.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3
6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (PkS § 210 lg 2)
8. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 92 lg 2 sätestas, et eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Kehtiva PkS §171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. Viru Maakohtu 23.12.2009 määrusega on alaealiste A. T. ja K. T. vanematelt I. T.lt ja Juri Tšertkovilt vanema õigused ära võetud.(tl 6-10) PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikukui varahooldusõigus.
9. Vastavalt PkS § 174 lg 1 võib eestkostjaks olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik ning lg 3 järgi arvestatakse eestkostjat valides muuhulgas tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Perearsti tõendi (tl 22) kohaselt võimaldab V. K. tervislik seisund täita eestkostja ülesandeid. Kohtla-Järve Vahtra Põhikooli iseloomustuse järgi on A. T. hea õpilane, tema vaimsed võimed on head. Kaasõpilastega on suhted head, tüdruk on avatud ja sõbralik, osaleb aktiivselt klassija koolitegevuses. A. elab koos vanaemaga, vaneama osaleb aktiivselt lapselapse kasvatamises. Suhted vanaemaga on head, laps on korralikult eriides ja toidetud. (tl 15). V. K. on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis ajavahemikus 21.06.2010 – 17.03.2011. (tl 16-18) V. K. ja laste koju teostatud kodukülastuse akti järgi (tl 21) on lastel olemas oma tuba, mis on sisustatud nende vajadusele ning kus on palju mänguasju. Alaealiste A. ja K. T. vanaema V. K. on loonud kõik tingimused laste elamiseks ja kasvatamiseks.
V. K. on lapsi kasvatanud väikeeast peale, seega täitnud sisuliselt eestkostja ülesandeid juba aastaid. Lapsed usaldavad vanaema, vanaema on korraldanud oma eluolu lapselaste vajadustest lähtudes ning nende soovidega arvestades.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad takistused V. K. määramiseks alaealiste laste eestkostjaks.
11. Vastavalt PkS § 182 lg 1 kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda PkS isikuhoolduse kohta käivaid sätteid. Seega on eestkostjal kohustus ja õigus last kasvatada tema järele valvata ja tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Keelatud on vaimne, hingeline ja kehaline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine (PkS § 124) Hariduse andmise asjades arvestab eestkostja lapse võimeid ja kalduvusi (PkS § 125) Eestkostjal on seega õigus ka nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu eestkostja tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab ning eestkostjal on ka õigus määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda ning
eestkostja otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel eestkostja on keelanud lapsega suhelda. (PkS § 126).
4 12. Tulenevalt PkS § 179 lg 1, on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane (lg 4). PkS § 180 kohaselt on eestkostja esindusõigus välistatud: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja või viimase abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja p 1 nimetatud isikute vahel, samuti p 2 vaidluses nimetatud asjades. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid, erandina lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks. (PkS § 179 lg 3).
13. Arvestades asjaolu, et V. K. on A. ja K. T.t kasvatanud väikesest peale ning kandnud nende heaolu eest hoolt, määrab kohus V. K. laste eestkostjaks ning annab eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.(PkS § 188 lg 2)
14. PkS § 194 lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
Kohtunik Evi Kool