2-10-50694/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2010.a

Tsiviilasja number 2-10-50694

Tsiviilasi

A. S. hagi S. S. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. S., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja K. M. (lapse vanem)

Kostja: S. S., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 15.november 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S Slt alaealise tütre A S ülalpidamiseks elatis 2632.00 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni kuus alates 14.oktoobrist 2010.a kuni tütar A täisealiseks saamiseni 17.veebruaril 2025.a.

3. S S maksab punktis 2 märgitud elatusraha laps A S seadusliku esindaja K M (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD S S ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. S S võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. K M võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esita-takse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS 14.10.2010.a esitas A S, seadusliku esindaja K M kaudu, Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse S S lapse ülalpidamiseks 2632 krooni elatise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tsiviilasi nr 2-10-50694

2 (2)

ÕIGUSLIKUD ALUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel lapse vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, elatist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga muuhulgas ka kohtulahendi alusel makstav elatis. PKS § 108 mõttest tuleneb, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise korral võib selle tõttu tekkinud kahju sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selles, et kostja ei ole laps A S vanemana lapsele ülalpidamist andnud, on hagi lapsele ülalpidamise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest hagiavalduses nõutud ulatuses (seadusega sätestatud minimaalmäär, millele on juurde arvestatud tulumaks), õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lapse ülalpidamiseks antav igakuine elatusraha tuleb maksta lapsega koos elava vanema K M arvelduskontole. Ülalpidamise saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on lapse mõistlike ja vajalike kulude kandmiseks hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik