2-10-35297/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-35297

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2010.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-35297 Tsiviilasi Korteriühistu NARTUR-3 hagi L K ja T S vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind

6 882.65 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Korteriühistu NARTUR-3 (registrikood 80228912), seaduslik esindaja Olga Närgi Kostja L K (isikukood XXX) Kostja T S (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt L K ja T S korteriühistu Nartur-3 kasuks 6 882.65 (kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja 65 senti) krooni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas kannavad L K ja T S solidaarselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteri aadressil XXX Narva omanikud. Majas aadressil Turu 3 Narva on asutatud korteriühistu Nartur-3. Igakuiselt esitab korteriühistu kostjatele makseteatise. Kostjatele on igakuiselt teada missuguse summa nad peavad hagejale maksma, kuid kostjad ei tasu makseid ega vaidlusta neid. Hageja esitab arved, mis on saadetud igakuiselt postkasti kaudu

2-10-35297

kostjatele. Arvetest on näha missugune summa kulub tasumisele teenustasuna, külma ja sooja vee eest, gaasi eest ja gaasiseadmete eest. Igakuistest arvetest on näha, millise tariifi järgi arvestatakse teenustasu, samuti see, et arvestatakse lähtuvalt ruutmeetritest. Hagiavalduse momendil moodustab kostjate võlgnevus 6 882.65 krooni. Korteriühistu liikme kohustused on kindlaks määratud põhikirja p-s 4.2., milliseid kostjad ei täida.

Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevus summas 6 882.65 krooni.

Kostja vastus

Kostja L K tunnistab kirjalikus vastuse, et tal on võlgnevus hageja ees ja selle summa maksmisest ta ei keeldu, kuid tal on raske varaline olukord ja ta ei saa maksta täies ulatuses. Kostja ei tööta ja tema ülalpidamisel on üheaastane lapselaps. Kostja palub anda talle võimalust maksta võlgnevus graafiku järgi. Kostja T S hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle, et L K ja T S kuulub korteriomand aadressil XXX Narva.

Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.

Korteriühistuseaduse § 13 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Korteriühistuseaduse § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Pooled ei vaidle, et kostjad on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda majandmiskulude eest ning hageja esitatud arvete alusel võlgnevad kostjad hagejale 6 882.65 krooni (t.l. 3, 5-11).

Seega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale 6 882.65 krooni, missugune summa tuleb

2-10-35297

kostjatelt välja mõista hageja kasuks solidaarselt 6 882.65 krooni.

Kohus ei pea vajalikuks määrata kindlaks otsuse täitmise korda, sest kostjad on korteriomandi kaasomanikud ja kui ühel kostjal korteriomanikuna on raskusi arvete tasumisel, siis peab seda tegema teine. Asjas ei oma tähtsust mitu isikut on korterisse sisseregistreeritud, samuti ei pea kohus põhjendatuks võlgnevuse maksmist graafiku alusel seetõttu, et kostja L K ülalpidamisel on tema tütre O K laps, poolte vahel ei ole vaidlust kostjate majandusliku olukorra kohta (t.l. 44-65). Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid T S varandusliku olukorra suhtes, seega ei ole põhjendatud miks peaks kohus määrama otsuse täitmise viisi graafiku alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtuvalt § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov