2-10-27483/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-27483 Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

15. novembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi E P hagi M P vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E P (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: M P (sünniaeg XXX, elukoht: XXX) Menetluse liik Hagimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E P hagi M P vastu elatise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista M P E P kasuks elatis alates 10.06.2010 igakuiselt summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni E P poolt Narva Humanitaargümnaasiumi lõpetamiseni, so. 30.06.2011.

3. Kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-27483 jäävad kostja M P kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-10-27483

2(3) E P esitas Viru Maakohtule 10.06.2010 hagi M P vastu elatise nõudes. Kohtule 09.07.2010 saadetud vastuses võttis kostja hagi õigeks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 10.06.2010.a.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja nõuab elatist igakuiselt 2175 krooni, mistõttu antud asjas on hagihinnaks 19 575 krooni (2175 krooni * 9 kuud).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 09.07.2010 kohtule saadetud vastuses võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97 p 2, 100, 101.

Kehtiva (jõustus 01.07.2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Seega kuulub kohaldamisele 01.07.2010 jõustunud PKS.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Tsiviilasi nr 2-10-27483

3(3) PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

TsMS § 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid on oma käitumisega (ei maksnud elatist) põhjustanud hagi esitamise, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagejale anti tähtaeg oma seisukoha esitamiseks, kuid hageja seisukohta ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik