2-10-21152/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine 11.november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-21152; K-H.P. ja K.P. versus K.M.; hagi elatise saamiseks; tsiviilasja hind 13500 krooni Kohtunik Kalev Kuningas Hageja K-H.P. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxx x xxxxxx-xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx) Hageja K.P. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxx x xxxxxx-xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx) Hagejate esindaja I.P. (seaduslik esindaja –lapsevanem) (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxx x xxxxxx-xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx) Kostja K.M. (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxx-xxxx xxxxxx) Asja lahendamine lihtmenetluses kohtuistungil 11.november 2010

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista K.M.lt K-H.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K-H.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K-H.P. täisealiseks saamiseni; välja mõista K.M.lt K.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K.P. täisealiseks saamiseni. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on esitatud hagi ülalpidamise andmiseks. Hagejad on kinnitanud, et kostja ei osale nende ülalpidamises. Kostja leidis, et kuna tal puudub hetkel võimalus minna tööle ning igakuine sissetulek on

900 krooni (lapsetoetus+lapsehooldustasu), siis on võimatu maksta nõutud elatist. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja olnud nõus lastele vajaminevate asjade muretsemisega ning nõuab raha. Kostja on nõus elatise maksmisega nimetatud summas alates hetkest, kui ta leiab tööd.

2. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb PKS § 108 (Tagasiulatuv ülalpidamine). Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).

Hagejate poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ning K.M.lt tuleb välja mõista K-H.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K-H.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K-H.P. täisealiseks saamiseni. K.M.lt tuleb välja mõista K.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K.P. täisealiseks saamiseni.

Tulenevalt asjaolust, et nõuded on esitatud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast oluliselt väiksemas määras, tuleb hagi rahuldada osundatud sätete alusel. Ka summeerituna on mõlema hageja nõuded väiksemad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ühe lapse suhtes arvestatud määrast. Nõuete suurusest tulenevalt on samuti välistatud hagi rahuldamata jätmine ja elatiste vähendamine PKS § 102 lg 2 kohaselt veelgi suuremas määras. Nõuete suurusest tulenevalt ei saa kostja ülalpidamiskohustust nõuetest tuleneval viisil välistada raha väidetav puudumine ja teise lapse olemasolu ning lapsehoolduspuhkusel viibimine. Kostja väited ja asjaolud muul viisil ülalpidamise andmiseks on kostja vastuses kirjeldatud piisavalt konkretiseerimata ja varaliselt mittehinnataval moel. Nimetatud asjaolud ei välista hagi rahuldamist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud.

Kalev Kuningas

Kohtunik