2-10-46555/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2010.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-46555

Tsiviilasi

T. M. hagi A. M. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind 25 000.00 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kostja: A. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 16. novembril 2010.a. kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi ja lahutada T M ja A M Tallinna Perekonnaseisuametis 14.novembril 2002.a. kandega nr xxxxxxxxxxx sõlmitud abielu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vabastada T M 5000.00 (viis tuhat) krooni menetluskulu (riigilõivu) riigituludesse tasumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud 24.09.2010.a. esitas T M Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse A M vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda riigilõivu tasuda. Kohus rahuldas taotluse ja vabastas T M riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Menetlus Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte ning määras talle tähtaja vastamiseks. Oma vastuses kohtule kostja tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. Poolte vahel on abielu lahutamine kõne all olnud juba enne 2008.aastat ning kostja on hagejale vanglasse saatnud dokumendi vormid ja raha, et abielu lahutada perekonnaseisuametis, kuid hageja on sellest keeldunud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 2 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud mitte ainult seetõttu, et hageja viibib kinnipidamiskohas, vaid pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kui kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude jaotamist teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtus abielu lahutamiseks, vastupidiselt hagejale, kes ei nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuametis. Kohus vabastas hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest hagi esitamisel TsMS § 181 lg 1 alusel põhjusel, et ta ei olnud suuteline riigilõivu tasuma hagi esitamisel. Kohus leiab, et T M ei ole suuteline riigilõivu tasuma ka lähemate aastate jooksul, kuna ta on kinnipeetav Tartu Vanglas kuni 09.06.2014.a. Vara, mille arvel taotlejal oleks võimalik riigilõiv tasuda, puudub. Seega tuleb T M vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.

Ingrid Niinemägi Kohtunik