2-10-35632/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-10-35632

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-10-35632 Tsiviilasi J P hagi A P vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J P (

Hageja seaduslik esindaja J P (

Kostja A P (

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 17.02.2000.a. (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99 A Pilt J Pi kasuks poja J P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

2. Välja mõista kostjalt A Pilt (P) poja J P (kelle seaduslikuks esindajaks kohtus on J P) kasuks igakuine elatusraha 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, so. 26. juulist 2010.a. kuni J P täisealiseks saamiseni s.o

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-10-35632

2

ASJAOLUD 26.07.2010.a. esitas J P (seaduslik esindaja J P) maakohtule hagi A P vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXXXXXa. poeg J P ( Abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 07.05.1999.a. otsusega ja kostjalt mõisteti välja elatisraha lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99). Hageja palub kohtul suurendada lapse elatisraha miinimumini s.o 2175 kroonini. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2610 krooni sh tulumaks, kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja on valmis oma kohustusi täitma, kuid leiab, et põhjendamatu on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Kostja on nõus temalt igakuiselt 2610 krooni suuruse elatise väljamõistmisega kuni alaealise J P 18-aastaseks saamiseni. Seetõttu tuleb pidada elatise väljamõistmist kuni J P 21-aastaseks saamiseni ilmselgelt ennatlikuks. Juhul kui J P õpib pärast 18-aastaseks saamist perekonnaseaduse § 97 punktis 2 nimetatud haridusasutuses, siis on kõik eeldused ja võimalused olemas selleks, et tema ülalpidamine korraldada kokkuleppel täisealiseks saanud J Piga väljaspool kohtuasutusi /t.l. 12-13/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostjate poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu hulgas ka alaealine laps. Seega ei ole uue seadusega nõudeõigust kehtestatud alaealise lapse vanemale, mistõttu on kohtus hagejaks (menetlusosaliseks) alaealine laps ja nõude esitanud lapsevanem on alaealise seaduslik esindaja. Kohus saab hagejaks lugeda isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud ajaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab TsMS § 221 lg 1 alusel dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Nimetatud seisukohale jõudis Riigikohus oma 28.10.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10. Vastavalt sünnitunnistusele (tl.3) on alaealise J P vanemateks J P ja A P.

Menetluskulud Hageja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

2-10-35632

3 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kristel Pedassaar kohtunik