2-09-63997/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-09-63997/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel
Resolutsioon
1. V. T.a hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.
2. Välja mõista A. T.`ilt elatis igakuise elatusrahana V. T.a kasuks poja M. T.`i (IK xxx sünd xxx) ülalpidamiseks alates 02.12.2009 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja M. T.i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A. T.`i poolt elatisena makstud summasid.
4. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtuasja number 2-09-63997 Otsuse tegemise aeg ja koht 28 september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi V. T.a hagi A. T. vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
V. T.a ( IKxxx, elukoht; xxx)
A. T. ( IK xxx, elukoht; xxx e-post: xxx
2 5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. Hageja esitas 02 detsembril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 10.10.2007a. sündinud poeg M. T.. Poolte abielu on sõlmitud 21.04.2007.a. abielu lahutati kostjaga 22.12.2009.a. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus.
2. Kostja esitas 18.08.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt (tl. 20).
3. 16.09.2010.a. kohtuistungil hageja jäi esitatud nõude juurde. Kostja võttis istungil hagi õigeks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.
Kostja 16. septembril 2010 kohtuistungil võttis hagi õigeks ( tl 27)
4. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
5. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise poja M. T.i (sündinud 10.10.2007) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.
7. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.
8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
3 9. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 3) nähtub, et hageja V. T.a on alaealiste lapse M. T.i ema, seega, seaduslik esindaja. A. T. on lapse M. T.i isa.
10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).
11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)
Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.
12. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.12.2009, seega kohus mõistab elatise välja alates 02.12.2009.a.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.
Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud.
Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse.
Viivitamatu täitmine
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
4
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik