2-10-21115/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. november 2010. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-21115 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus A. S.`lt vanema õiguste äravõtmiseks (isikuja varahooldusõiguse äravõtmiseks) ja alaealisele lapsele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (RK 75009148, Linda 4, Narva 20309) sotsiaalabiamet@narva.ee

Avaldaja esindaja: Leili Korp

Asjast puudutatud isikud:

A. S. (lapse ema) (IK xxx; elukoht xxx)

Esindaja: advokaat Tiina Mare Hiob, riigi õigusabi korras tiinamare@hot.ee

Alaealine laps V. S. (IK xxx; elukoht xxx)

Esindaja: advokaat Anti Aasma, riigi õigusabi korras advokaadibyroo@gmail.com

N. S. (eestkostja kandidaat) (IK xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 05. november 2010. a

RESOLUTSIOON

1. Võtta A. S.`lt (IK xxx) ära isikuhooldusja varahooldusõigus alaealise V. S. (IK xxx) suhtes.

2

2. Määrata alaealise V. S. eestkostjaks N. S. (IK xxx).

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.

Avalduse sisu

1. 05.05.2010. a esitas Narva linn avalduse A. S.`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse V. S. suhtes, lapsele eestkostja määramiseks ning esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

2. Avalduse kohaselt alaealise lapse ema A. S. hoidub kõrvale lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest. Lapse ema ei ole pika aega lapsega suhelnud ja lapsega koos elanud ega tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks. 2009. aasta augustikuust kuni 2010. aasta veebruarini elas lapse ema Venemaal Kingiseppas ning laps oli antud sugulaste hooldada. 2010. aasta veebruarist elab laps oma vanema A. S. juures, kes tegeleb lapse kasvatamisega ja hoolitseb lapse eest. A. S. võeti vahi alla 11.04.2010. a.

3. Lapse vanaema tegeleb kohusetundlikult lapaselapse kasvatamisega, laps on hoolitsetud ja käib lasteaias. Avaldaja palub esialgse õiguskaitse rakendamiseks määrata asjas kohtumenetluse ajaks lapse ajutiseks eestkostjaks N. S., kes on selleks nõusoleku andnud. Ajutise eestkoste seadmine annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse, sh määrata lapse elamiskoht. Lapsele ajutise eestkostja määramisega on võimalik tagada lapse igapäevane turvaline keskkond kohtumenetluse ajaks.

4. Kohtu 13.05.2010. a määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ning alaealise V. S. ajutuiseks eestkostjaks määrati N. S. kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud.

Menetluse käik

5. Kohtu 18.05.2010. a määrusega määrati alaealisele V. S.`le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. V. S.`t esindas advokaat Anti Aasma.

6. 15.07.2010. a esitas A. S. taotluse riigi õigusabi saamiseks, esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus.

7. Kohtu 14.10.2010. a määrusega A. S. taotlus rahuldati, taotlejale määrati riigi õigusabi osutaja õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A. S.`t esindas advokaat Tiina Mare Hiob.

8. A. S. esindaja esitas 02.11.2010. a kohtule kirjalikud seisukohad.

3 Esindaja kohtus 01.11.2010. a kelll 12-13 A. Narvas tema elukohas xxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, mis asub sotsiaalmajas. A. on 24.09.2010. a sündinud enneaegsena poeg V. S.. Lapse sünniaktil puuduvad andmed isa kohta. A. S. sõnul elab poja isa N. J. Venemaal. Korteris on lapsevoodi, suur voodi ema jaoks, 1 laud ja 1 tool. Esindaja hinnangul elab A. allpool vaesuspiiri ja tema toimetulek on vaevaline. A. paneb pahaks Narva linna Sotsiaalabiametile, et viimane teda piisavalt ei abista. Enda sõnul polnud A. sel päeval midagi söönud, värises tõenäoliselt kurnatusest ja/või näljast. A. oli rahulik, kuid N. S. suhtes avaldas pahameelt: ema ei taha teda oma koju lubada, et A. saaks seal toimetada, V.t ja Vladikut kasvatada, ennast ja V.i pesta ja kõhu täis süüa. Esialgu nõustus A., et V.t võiks kasvatada N. S., sest temal endal on käedjalad seoses vastsündinud pojaga tööd täis ja ta ei jõuaks V.ga tegeleda. Pealegi on A.l plaan sõita esimesel võimalusel kas koos pojaga või esialgu üksinda Venemaale õppima ja tööle. Täpselt veel ei tea, kuid väikelapsega tegelemine kurnab ja A. vajab vaheldust. A. kirjutas esindajale omakäeliselt venekeelse nõusoleku, et V.t võib kasvatada N. S. ja A. ise tunnistab Narva linna avaldust.

Peale seda esindaja lahkus ja võttis A. omakäelise nõusoleku kaasa. Esindaja jõudis vaevu sotsiaalmajast väljuda, kui A. jooksis järele, oli muutnud meeleolus, pahane, ärev ja rahutu ning hakkas nõudma, et V. tuleb siiski panna lastekodusse. A. oli järgi mõelnud, et laps ei või kasvada N. S. juures, kes on väga halb inimene ja tahab A.lt vaid selleks lapse ära võtta, et saada kätte A. eest lapserahad. Tegelikult peaks lapserahad saama A. ise ja selleks tuleb laps vanemalt kätte saada. Kui A. ise V.t kasvatada ei saa, kasvagu laps parem lastekodus, kui vanaema juures. A. mäletab N.t kui väga halba ema, kes ei peaks saama õigust lapselast sama halbades tingimustes kasvatada, kui kasvas A.. A. kirjutas esindajale uue venekeelse avalduse, milles nõudis last endale või lapse suunamist lastekodusse.

Esindaja lähtub kliendi viimasest tahteavaldusest, mille kohaselt ei tunnista A. S. Narva linna avaldust ja palub see jätta rahuldamata. Avaldus ei ole A. arvates mõistlik, põhjendatud ega vasta lapse huvidele. Esiteks on V. teadlik ema olemasolust ja tahab A. arvates emaga koos elada. Teiseks A. ei kavatse loobuda suhtlemisest V.ga. Kolmandaks on A. arvates eestkostja kandidaat N. S. isikuomadustelt sobimatu ning teda ei saa lapse eestkostjaks määrata. A. kinnitusel on lapse isikuja varahoolduse üleandmine N. S.le vastuolus lapse huvidega.

A. S. möönab, et tal on esinenud V. kasvatamisel mõningaid raskusi, tema toimetulek on olnud kehv ja elu keeruline, kuid see ei ole aluseks vanemalt lapse hooldusõiguse äravõtmisele. Paljud on majandusraskuste tõttu jäänud töötuks ning vajavad oma elu korraldamisel ja toimetulemisel abi, A. S. ei ole üksinda omataoline. A. S.l on toimetulekuraskused, mis takistavad ka lapsega toimetulekut ja A. arvates peavad Narva linn ja N. S. rohkem pingutama, et A.t abistada.

Esindaja palub jätta Narva linna avaldus täielikult rahuldamata.

9. Kohtuistungil 05.11.2010. a avaldaja toetas nõudeid ning taotles, et kohus võtaks A. S.`lt ära varaja isikuhooldusõiguse lapse V. S. suhtes ning määraks V. Stupniikova eestkostjaks lapse vanaema N. S..

10. A. S. selgitas, et tema ema N. S. on V.t kasvatanud lapse sünnist alates. N. S. on huvitatud rahast (lapsetoetusest), ei lase tal lapsega suhelda. A. rääkis, et ta saaks V.ga sõita Venemaale elama ja tööle, teise vastsündinud lapse V.iga ta Eestist ära sõita ei saaks. N. armastab V.t 50% ja 50% ulatuses hoolitseb ta lapselapse eest raha pärast. Kui lapse ema ei saa oma last ise kasvatada, siis on lapsele parem see, kui laps saadetakse lastekodusse. Viimase seisukohana avaldas A. S., et tal on lapsest kahju ning parem oleks, kui laps jääks vanaema juurde.

4

11. A. S. esindaja Tiina Mare Hiob toetas oma esindaja viimast seisukohta ning palus sellest lähtuvalt asi lahendada.

12. Lapse esindaja Anti Aasmaa oli seisukohal, et Narva linna avaldus tuleks rahuldada. Esindaja on lapsega vestelnud, lapsele meeldib elada koos vanaemaga ning lapse ja vanaema suhted on head.

13. Puudutatud isik N. S. märkis, et A. on ettearvamatu käitumisega, tema tuju võib hetkega muutuda. A. ei ole selle vastu, et vanaema last kasvataks, kuid arvab, et puudutatud isik kulutab lapse raha enda tarbeks.

Kohtumääruse põhjendused

14. Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

15. Asja materjalidest nähtub, et A. S. laps V. on sünnist alates kasvanud koos vanaemaga, N. S.ga. A. S. pole vanemana piisavalt hoolitsenud lapse eest.

16. PkS § 135 lg 2 järgi isikuhoolduse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Asja materjalidest nähtub, et A. S. viis lapse 2009. aastal Venemaale ning jättis lapse oma sugulaste juurde. Lapse vanaema N. S. tõi lapse Eestisse tagasi. Kohtuistungil kuulas kohus ära A. S.. A. S. jättis emotsionaalselt tasakaalutu inimese mulje, tema seisukohad muutusid pidevalt. A. süüdistas oma probleemides kõiki teisi, kes teda piisavad materiaalselt ei toeta ja tema probleeme ei lahenda (riik, kohalik omavalitsus). A. oli erinevatel arvamustel: et tema mõlemad lapsed võiksid kasvada koos vanaemaga, siis saaks ta minna Venemaale tööle ja oma elu korda seada, kui ta emana ei saa või ei tohi oma last kasvatada, siis tuleks laps panna lastekodusse, V.l on parem olla vanaemaga koos, tema perekond on tema ise ja vastsündinud poeg.

17. Kohus leiab, et A. S. on oluliselt ohustanud V. heaolu, jättes lapse hooletusse. Asja materjalidest nähtub, et V. on aastael 2006-2010. a viibinud viiel korral Narva Laste Varjupaigas seoses kriisiolukordadega perekonnas või seoses sellega, et lapse ema on kodust lahkunud ja jätnud lapse vanaema hoolde. A. S. selgitustest nähtub, et ta peab lapsele parimaks seda, kui laps kasvaks koos vanaemaga.

18. Kohus märgib A. S.`le, et vaatamata sellele, et kohus piirab vanema hooldusõigust, on tal õigus lapsega suhelda.

19. Lapse esindaja selgitustest tuleneb, et lapsele meeldib elada koos vanaemaga, nende suhted on head. Arvestades seda, et last on alates tema sünnist kasvatanud vanaema, on kohus seisukohal, et N. S. on sobilik eestkostja.

5

20. PkS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui varahooldusõigus. PkS § 179 lg 1 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kohtunik