Legislator Case Law & Legislation
3-10-3/8 AI generated

3-10-3/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-3/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated
3-10-3/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: M Ä Ä R U S «3. Tallinna Halduskohus tagastas 7. detsembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2668 kaebu- se halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2010. a määrusega jäeti OÜ»

Keywords

AI generated
breach of regulatory provisions lack of shareholder standing refusal by supervisory authority refusal under eea agreement hardship clause lack of standing of owner

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3 Haldusasi OÜ Naprosaks Trading kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjoni kohustamiseks lahen- dama OÜ Naprosaks Trading vaidlustust Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Keelduda OÜ Naprosaks Trading kaebuse menetlusse võt- misest ja tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Haldus- kohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (AS ER) palus 21. juuli 2009. a kirjaga nr 1-5.3/987-ER teha OÜ-l Naprosaks Trading müügipakkumine raudteeveeremi-konteinerplatvormidele. OÜ Naprosaks Trading tegi müügipakkumise. AS ER teatas 15. oktoobri 2009. a kirjaga OÜ-le Naprosaks Trading, et jätab tema pakkumise aktseptita.

2. OÜ Naprosaks Trading esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS ER 21. juuli 2009. a kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega seotud otsustuste tühistamiseks, AS ER ja kolman- da isiku vahel sõlmitud pakkumisega seotud lepingu tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks või AS ER kohustamiseks nimetatud leping tühistama või selle tühisust tuvastama, samuti AS ER ko- hustamiseks läbi viima ja korraldama 124 raudteeveeremi-konteinerplatvormi ostmiseks nõueteko- hane riigihankemenetlus või tuvastamaks AS ER haldusakti või tegevuse õigusvastasus pakku- mismenetluse läbiviimisel riigihanget korraldamata.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 7. detsembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2668 kaebu- se halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2010. a määrusega jäeti OÜ

Naprosaks Trading määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2009. a mää- rus muutmata.

4. 18. novembril 2009. a laekus Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspi- di: riigihangete vaidlustuskomisjon) OÜ Naprosaks Trading vaidlustus AS-i ER tegevuse peale 124 raudteeplatvormi ostmisel. OÜ Naprosaks Trading taotles: 1) tunnistada kehtetuks AS-i ER otsused ja tegevus, mille alusel tunnistati edukaks pakkumine raudteeplatvormide ostmisel ja otsustati leping sõlmida; 2) tühistada AS-i ER poolt võimalikult sõlmitud leping raudteeplatvormide ostmiseks; 3) juhul kui punktis 2 toodud taotlus jääb rahuldamata, tuvastada selle lepingu tühisus; 4) kohustada AS-i ER riigihange läbi viima; 5) jätta kõik menetluskulud AS-i ER kanda, sh mõista AS-ilt Eesti Raudtee välja vaidlustaja õigus- abikulu.

5. Riigihangete vaidlustuskomisjoni esimehe 1. detsembri 2009. a nr 7-1/250 otsusega jäeti OÜ Naprosaks Trading vaidlustus menetlusse võtmata, kuna AS ER ei ole antud juhul hankija riigi- hangete seaduse (edaspidi: RHS) tähenduses.

6. 31. detsembril 2009. a esitas OÜ Naprosaks Trading Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihange- te vaidlustuskomisjoni kohustamiseks lahendama OÜ Naprosaks Trading vaidlustust. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja õigust pöörduda kohtusse, kuna kaebuse menetlemisest on keeldunud nii halduskohus kui riigihangete vaidlustuskomisjon. Komisjon keeldus alusetult vaidlustuse me- netlemisest olukorras, kus tulnuks kaebuse esitaja õigusi kaitsta (sh nt küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas AS Eesti Raudtee on hankija või hankeleping direktiivi 66/2007 alusel tühistada). Käesoleva kaebuse lahendamine on vajalik üksnes juhul kui haldusasjas nr 3-09-2668 ei ole halduskohtul pädevuse reeglitest tulenevalt võimalik kaebust lahendada või kui halduskohus ei menetle kaebust sisuliselt põhjendusel, et AS Eesti Raudtee ei ole hankija ja lahendab kaebuse seda sisuliselt arutamata.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi 15. novembri 2010. a määrusega nr 3-3-1-57-10 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2010. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-09-2668 ning asi saadeti Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rii- gikohus leidis, et ei saa üheselt järeldada, et AS ER ei olnud konteinerplatvormide ostmisel hanki- ja. Kuna tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks kohtul eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-is ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud. Riigikohus viitas, et RHS § 117 lg 1 kohaselt võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asu- vale vaidlustuskomisjonile. Vaidlustuse võib esitada RHS § 117 lg-s 2 loetletud hanke alusdoku- mendi või otsuse või muu hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale. Kolleegium leidis, et kuni 1. juulini 2010. a kehtinud RHS § 117 lg 2 ei näinud huvitatud isikule ette võimalust esita- da vaidlustuskomisjonile vaidlustust, kui isik ei alustanud hankemenetlust. Seega ei saanud huvita- tud isik vaidlustada hankija tegevust, kui hankemenetlust ei alustatud. Selline võimalus loodi huvi- tatud isiku jaoks RHS § 117 lg-ga 21, mis jõustus 1. juulil 2010. OÜ Naprosaks Trading esitas aga kaebuse enne riigihangete seaduse vastava muudatuse tegemist ja olukorras, kus vaidlustamisko- misjonil puudus vaidlustuse läbivaatamiseks pädevus. Riigikohus on märkinud, et ka eri- või ainu- õigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja poolt läbiviidud riigihankemenetlusest tulenev vaidlus on avalik-õiguslik ning riigihankemenetluse toimingute õiguslik iseloom ei sõltu sellest, kas ostja on eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-69-00, p 1). Kuna seadusandja ei olnud kaebuse esita-

mise hetkeks sätestanud vaidluse lahendamiseks teistsugust menetluskorda, on käesoleval juhtumil riigihankest tulenev vaidlus HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel lahendatav halduskohtus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väideta- vad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu 22. juuni 2010. a määruse nr 3-3-1-20-10 p 10 kohaselt on viidatud normi kohaldamisala võimalik laiendada ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele ehk juhtudele, kus soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Kohus leiab, et riigihangete vaidlustuskomisjoni kohustamiseks esitatud kaebuse rahuldamine on ilmselgelt võimatu ning perspektiivitu kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Nimelt asuti Riigikohtu halduskolleegiumi 15. novembri 2010. a määruses nr 3-3-1-57-10 ühemõtteliselt seisukohale, et OÜ Naprosaks Trading ei saanud käesoleval juhul AS-i ER tegevust vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis (riigikohtu määruse punktid 21-22). Seega puudub õiguslik võimalus kohus- tada riigihangete vaidlustuskomisjoni lahendama OÜ Naprosaks Trading vaidlustust.

9. Kohus juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja on ka ise möönnud, et käesoleva kaebuse lahendami- ne on vajalik üksnes juhul kui haldusasjas nr 3-09-2668 leitakse, et asi ei kuulu halduskohtu päde- vusse. Nüüdseks on selgunud Riigikohtu seisukoht, et halduskohtul tuleb asi sisuliselt lahendada.

Villem Lapimaa