2-10-9328/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-9328 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2010, Tallinn Tsiviilasi

I. B. hagi L. S. vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. B. apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

10 575 krooni Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. B. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX, XXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX) Kostja L. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2010 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta I. B. kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

2(4) kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 26.02.2010 esitas I. B. elatise vähendamise hagi L. S. vastu. Harju Maakohtu 22.10.2009 otsusega mõisteti hagejalt välja alates 28.05.2009 kostja kasuks igakuine elatis poja E. B. ülalpidamiseks summas 2175 krooni, samuti elatise võgnevuse ajavahemiku 28.05.2008-27.05.2009 eest summas 6565 krooni.

2. Hinnates hageja varalist seisundit Harju Maakohus 22.10.2009 otsuses üksnes loetles vara, kuid ei võtnud arvesse selle maksumust. Varalise seisundi määramisel on tähtis selle maksumus, mitte kogus. Hagejale kuulub kinnistu XXX XXXXXX maksumusega 100 000 krooni, 3-toaline korter XXXXX linnas maksumusega 75 000 krooni, sõiduk Volswagen Golf maksumusega 45 000 krooni ja kaks sõiduki haagist. Seega on hagejal vara kokku 221 500 krooni. Kostjale kuulub aga 3-toaline korter XXXXXXXXX maksumusega

550 000 krooni ja sõiduk Hyundai Getz (liisinglepinguga) maksumusega 170 000 krooni. Seega vara kokku 720 000 krooni, millest tulenevalt on kostja varaline seisund parem kui hagejal. Lisaks on kostjal igakuine sissetulek summas 9352 krooni.

3. Hageja on alates 25.01.2010 arvel töötuna. Hagejal on veel alaealine laps B. B., sündinud XX.XX.XXXX. Ka tema ülalpidamiseks kulub igakuiselt 4350 krooni. Seega elatise väljamõistmisel 22.10.2009 kohtuotsuse järgi osutub B. vähem kindlustatuks, kui kohtuotuse järgi elatist saav laps. Majanduslik olukord riigis ei anna hagejale võimalust loota, et ta kiiresti endale tööd leiab. Isegi kui hageja püüaks oma varast midagi müüa, ei hakka praeguses olukorras keegi seda ostma.

4. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 22.10.2009 otsusega väljamõistetud igakuist elatist poja E. B. ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuni 1000 kroonini kuus.

Kostja vastuväited.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja varanduslik seisund on hetkel parem kui kostjal, hagejal on võimalus müüa kinnistu XXX XXXXXX ja sõiduki haagis, et täita oma kohustusi alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja varaline seisund ei ole oluliselt muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et tema teine laps on materiaalselt vähem kindlustatud võrreldes esimesega. Juhul, kui kohus otsustab hageja kasuks, jääb esimene laps vähem kindlustatuks kui täis perekonnas elav teine laps. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus jättis 28.06.2010 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

8. Hageja on palunud hagiavalduses väljamõistetud elatist vähendada, kuna tema varaline seisund on vahepealsel ajal olulisel määral halvenenud. Lähtudes kohtule esitatud andmetest, on aga hageja varaline olukord olenemata töötuks jäämisest

3(4) võrreldes kostjaga jätkuvalt parem, mistõttu ei ole alust vähendada kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist.

9. Vastavalt PKS § 61 lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 4350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2175 krooni. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaksid lapsele ülapidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära. Töötust ei saa iseenesest pidada selliseks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on hageja teinud selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust.

10. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal.

11. Hageja teine laps B. B. oli hagejal juba elatise väljamõistmise ajal, millise asjaoluga on kohus elatise väljamõistmisel arvestanud.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

12. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

13. Põhjendamatu on kohtu viide, et hageja ei ole esitanud tõendeid mida ta on teinud endale töökoha leidmiseks või sissetuleku suurendamiseks. Töö puudumise tõendiks ongi asjaolu, et ta on töötukassas arvel. Kohus tegi otsuse oktoobris 2009, töötuks jäi hageja aga jaanuaris 2010. Igakuine elatisraha ei saa küll olla väiksem kui 2175 krooni, kuid sellises suuruses elatusraha maksmiseks peab olema ka reaalne sissetulek.

14. Hagejal on ka teine alaealine laps. PKS § 61 lg 5 võimaldab elatise suurust vähendada alla 2175 krooni. Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis teine alaealine laps osutub elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

17. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestas maakohtu poolt lahendi tegemise ajal kehtinud PKS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui oli muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mida arvestades kohus ka hagi rahuldamata jättis. Alla miinimummäära elatise väljamõistmine ei ole lapse huvides. Miinimummääras elatise vähendamiseks võiksid alust anda üksnes PKS § 61 lg-s 6 loetletud asjaolud, milleks on elatist maksma

4(4) kohustatud vanema töövõimetus, lapse piisav sissetulek või muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus.

18. Oma suutmatust vajalikus ulatuses elatist maksta ei ole hageja ühegi objektiivse asjaoluga põhjendanud. Hageja töötust ja vähest sissetulekut ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võiks tunnistada mõjuvaks vastavalt PKS § 61 lg 6 p-le 3. Hageja on töövõimeline noor mees, kellel on kohustus otsida tööd, et ülal pidada oma alaealisi lapsi. Ka ei saa põhjuseks tuua suutmatust leida tööd riigis valitsevast majanduslikust olukorrast tingituna. Ka majanduslikult rasketel aegadel tuleb kindlustada lastele elatis vähemalt miinimummääras.

19. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud asjaolule, et maakohus lähtus 22.10.2009 otsuses elatise väljamõistmisel ebaõigesti hagejale kuuluva vara kogusest, mitte selle väärtusest. Tsiviilkolleegium märgib siinjuures, et hageja ei ole nimetatud kohtuotsust vaidlustanud, vaid on nõustunud kohtu seisukohaga. Ka ei ole hageja kuuluva vara hulk ja väärtus käesoleval ajal muutunud, võrreldes eespool viidatud kohtuotuse tegemise ajaga, mis annaks käesoleval hetkel alust muuta kohtu seisukohta. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja varanduslik olukord on jätkuvalt parem võrreldes kostjaga. Samuti on hagejal piisavalt vara, et vajadusel müüa osa oma varast, sealjuures enda majanduslikku olukorda oluliselt halvendamata, et täita oma kohustusi alaealiste laste ülalpidamiseks.

20. Hageja taotles elatise vähendamist, tuginedes PKS § 61 lg-le 5 väites, et hagejal on veel teine laps peale E. B.. Maakohtu 22.10.2009 otsuse tegemise ajal oli hageja teine laps B. B. (sündinud XX.XX.XXXX) olemas ning maakohus on nimetatud asjaoluga juba elatise väljamõistmisel arvestatud ja mõistnud elatise välja miinimummääras.

21. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jätta hageja kanda.

Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm