2-10-46927/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 11. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-46927; T.S. versus T.S.; hagi abielu lahutamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx x, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja T.S. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxx x, xxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Asja lahendamine kohtuistungil 11. novembril 2010

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused 1. Rahuldada hagi täielikult ja lahutada T.S.i ja T.S.i abielu, mis on sõlmitud xx. xxxxxxxx xxxx aastal Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, kanne nr xx. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud ja hagi aluseks olevad asjaolud omaks võtnud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada Perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. Vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg-le 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Osundatud sätete alusel ja hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud, abielu jätkamine on võimatu. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

Vastavalt TsMS § 467 lg-le 2 viivitamata täidetavaks ei või tunnistada kohtuotsust abieluja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kalev Kuningas

Kohtunik