2-10-46814/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 12.november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-46814; AS Võhma ELKO versus Riina Jõras; hagi võlgnevuse 10559,85 krooni nõudes; tsiviilasja hind 10267,25 krooni Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Võhma ELKO (registrikood 102174767; aadress Kauba 3, Võhma, Viljandi maakond) Hageja esindaja Rein Vares Kostja Riina Jõras (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx-xx xxxxx xxxxxxxi xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Kostja tasub jooksva arve lisaks võlale, november 2010 jooksev arve + 339,20 krooni; detsember 2010 jooksev arve + 300 krooni; jaanuar 2011 jooksev arve +300 krooni; veebruar 2011 jooksev arve +300 krooni; märts 2011 jooksev arve +300 krooni; aprill 2011 jooksev arve +500 krooni; mai 2011 jooksev arve +520 krooni;

1.2 Kostjal on võlast makstud 7322.90 krooni + 676.80 krooni =7999.70 krooni;

1.3 Kostja kannab menetluskulud;

1.4 Hageja palub kohtul tagastada 50% riigilõivust.

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1500 krooni, mis laekus kontolt nr 1120097439 Swedbank AS-s 24.09.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.221023778606 viitenumber 2900072699 AS Võhma ELKO kontole nr nr 1120097439 Swedbank AS-s (selgitusse märkida tsiviilasja number);

2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt kostja kanda; välja mõista Riina Jõraselt 1500 krooni AS Võhma ELKO kasuks.

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 24.09.2010 tasutud riigilõivust 3000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 1500 krooni. Vastavalt kompromissile kannab menetluskulud kostja ja kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 1500 krooni hageja kasuks. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik