2-10-25762/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-25762

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-25762 Tsiviilasi Txxx Pxxx hagi Jõgeva Linnavalitsuse vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja igakuise elatise vähendamiseks ja Jõgeva Vallavalitsuse vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks Hagi hind

25 000+147 665.31+7560=180 225.31 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) hageja esindaja määratud korras: vandeadvokaat Marian Priks (Advokaadibüroo Valge&Uiga; asukoht Vanemuise 21A, Tartu; e-post: marian@valgejauiga.ee); Kostjad: Jõgeva Vallavalitsus (asukoht Piiri 4, Jõgeva 48307; e-post: info@jogevavv.ee) esindaja Luule Palmiste; Jõgeva Linnavalitsus (asukoht Suur 5, Jõgeva 48306; epost: info@jogevalv.ee) esindaja Txxxx Kxxxxx Kohtuistungi aeg 27.10.2010. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vabastada Txxx Pxxxxtemalt Jõgeva Maakohtu 15.20.2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2-434/04 Jõgeva Linnavalitsuse kasuks väljamõistetud ja 31.05.2010. sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tasumisest.

3. Vabastada Txxx Pxxxxtemalt Tartu Maakohtu 06.06.2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13077 Jõgeva Vallavalitsuse kasuks väljamõistetud ja 31.05.2010. sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tasumisest.

4. Vähendada Jõgeva Maakohtu 15.10.2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2-434/04 Txxx Pxxxxx laste Kxxxxx Pxxxxja IxxxxxxPxxxxülalpidamiseks väljamõistetud elatist. Mõista Txxx Pxxxxx alates 31.05.2010 välja elatis järgmiselt: 4.1. Kxxxx Pxxxx ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; 4.2. Ixxxxx Pxxxx ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi andmisega seotud kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Mittevaieldavad asjaolud Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsusega tsiviilasjas 2-434/04 on Txxx Pxxxxx ära võetud tema lapsed Kxxxxx Pxxx, Ixxxxx Pxxx ja Ixxx Pxxx. Kohtuotsusega seati Ixxx Pxxx eestkostjaks tema vanaema Mxxxxx Txxxxxxxx ning Kxxxxx Pxxxxja Ixxxxx Pxxx eestkostjaks Jõgeva linnavalitsus. Txxx Pxxxxx mõisteti laste ülalpidamiseks välja elatis 2480 kroonixxxxxxxx Lastekodu kasuks, summas 1240 krooni Mxxxxx Txxxxxxxxxkasuks ja summas 1240 krooni Uxxxx Pxxx kasuks alates 06.09.2004. a kuni eestkoste lõppemiseni. (t lk 11-14) 06.06.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-13077 on seoses eestkostja Mxxxxx Txxxxxxxx volituste lõpetamisega lõpetatud elatise tasumine tema kasuks ja elatis 1240 krooni IxxxxPxxxxülalpidamiseks tuleb hagejal alates maist 2007.a tasuda Ixxx Pxxx eestkosteasutuse Jõgeva Vallavalitsuse kasuks. (t lk 15-16)

Hageja nõue ja põhjendused Txxx Pxxxxesitas 31.05.2010.a kohtule hagiavaldused Jõgeva Vallavalitsuse vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes ja Jõgeva Linnavalitsuse vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kohus liitis 14.10.2010.a määrusega esitatud hagids ühte menetlusse. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on Txxx Pxxxxx pärast 2004.a kohtuotsust tuvastatud püsiv töövõimetus. Seega on hageja töövõimetuspensionär. Hageja töövõime kaotus on 90 % alates 13.08.2009.a kuni 31.08.2011.a. Töövõime kaotus on hagejal esmakordselt tuvastatud 2004. a. Püsiva töövõimetuse põhjus on üldhaigestumine. Samuti on hagejal tuvastatud sügav puue alates 13.08.2009.a kuni 31.08.2011.a. Puue on hagejal esmakordselt tuvastatud 2004.a. Kohtutäitur Ivi Kalmet on algatanud hagejalt välja mõistetud elatise saamiseks täitemenetlused. Täitmisel olev elatise võlg Jõgeva Vallavalitsuse kasuks on 25 000 krooni, millele lisanduvad täituri tasuda ja täitekulud summas 2784 krooni. Jõgeva Linnavalitsuse ees on täitmisel olev summa 147 665,31 krooni. Lisaks nendele täitemenetlustele on hageja suhtes käimas veel täitemenetlusi muude kohustuste täitmiseks. 01.03.2010. a seisuga oli hageja kõigi võlgnevuste ja kõigi kohtutäituri tasude ja täitekulude summa 201 569,26 krooni. Hagi esitamise seisuga oli hagejal täitemenetluses olevate võlgnevuste ja kõigi kohtutäituri tasude ja täitekulude jäägiks 197 524,26 krooni. Hageja töövõimetuspensioni suurus alates 01.04.2010.a kuni 31.08.2011.a on 3448,47 krooni. Hageja saab ka puudega tööealise inimese toetust summas 812 krooni. Hageja ei ole sellise sissetuleku juures olnud võimeline tasuma temalt välja mõistetud elatist. Hagejal puudub igasugune registrisse kantud vara või muu vara, mis oleks realiseeritav. Kohtutäitur on arestinud tema arveldusarved ja hageja käsutada on vaid 2175 krooni kuus. Hageja üürib korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tasub selle eest üüri 750 krooni kuus. Üürilepingu punkti 2.3. kohaselt kohustub hageja tasuma lisaks üürile igakuiselt kõik korteriga kaasnevad kommunaalkulutused ja elektrienergia tarbimise kulud. Lisaks üürile on hageja muud vältimatud igakuised kulutused kokku 4045-4245 krooni, s.h kommunaalkulud

500 krooni, küttekulu 1400-1500 krooni, elekter 300 krooni, toidule 1300 krooni, sidekulud

45 krooni, tervishoiukulud 300-400 krooni (kulutused peaksid olema suuremad, aga hageja ei jõua osta ravimeid välja), hügieenitarbed 200 krooni. Kuna hageja tervislik seisund ei luba tal töötada ning ta elatub töövõimetuspensionist, millest tal on võimalik kasutada vaid 2175 krooni kuus, ei ole tal võimalik kustutada temal tekkinud elatise võlgnevust ega tasuda igakuist 2480 krooni suurust elatist täies ulatuses. Hageja ei pea reaalselt võimalikuks tekkinud elatise võlgnevuse tasumist, mistõttu hageja palub kohtul vabastada ta võlgnevuse tasumisest ja samuti vähendada temalt Jõgeva linna kasuks välja mõistetud elatise suurust. Hageja täiendavalt teatas, et ei ela enam koos oma elukaaslasega ja alkoholi ei tarvita.

Kostja Jõgeva linna vastuväited Jõgeva Linnavalitsus vaidles 02.07.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Hageja poolt toodud põhjendustest ei selgu hagejale, kuidas elatise võlgnevus hageja huvisid kahjustab või milliseid tema õigusi rikub. Millegagi ei ole välistatud hagejal tema varalise seisundi paranemine, mille arvelt on võimalik täita hageja kohustusi laste ees. Õige ei ole hageja sissetulekute kirjeldamine. Hageja taotleb alates 2008. aastast regulaarselt toimetulekutoetust (v.a suvekuudel, mil arvestuslikult toimetulekutoetus välja ei tulnud). 2010. aastal on ta taotlenud ja saanud toimetulekutoetust igal kuul. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele kuulub isiku sissetulekust mahaarvamisele makstud tulumaks ja elatis. Toetuse arvestamisel ei loeta sissetulekute hulka puudega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel makstud toetusi (antud juhul puudega täiskasvanu toetust). Kostja on arvestanud toetuse arvestamisel sissetulekust maha ka elatise, kuigi hageja seda tegelikult ei tasu. Hageja ei tööta juba alates 1987. aastast, mistõttu on kostja seisukohal, et hageja eelkõige ei ole soovinud tööd teha ja oma lapsi ülal pidada, mitte ei ole tal võimetus tööd teha tingitud talle püsiva töövõimetuse omistamisest. Hageja üldhaigestumine tuleneb tema kroonilisest alkoholismist. Kostja on arvamusel, et hageja puhul ei ole tegemist objektiivselt hädas oleva isikuga, vaid alkohoolikuga, kes meeleldi vajaks rohkemaid rahalisi vahendeid oma igapäevaelu korraldamiseks. Need rahalised vahendid, mis vabaneks laste arvelt, kuluks hagejal samuti alkoholile ja hageja alkohoolikust elukaaslasele. Nimetatud olukorra soosimine ei ole õiglane hageja laste suhtes, kellel on õigus saada vanemalt minimaalset elatist. Kostja palub jätta kohtul hagi rahuldamata.

Kostja Jõgeva valla vastuväited Samuti vaidles Jõgeva Vallavalitsus 05.07.2010.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et hageja on elatise maksmisest tahtlikult kõrvale hoidnud. Nimetatu väljendub selles, et ta pole perioodi jooksul, mil ta oli kohustatud maksma elatist Ixxx Pxxx ülalpidamiseks, seda kohustust täitnud ei välja mõistetud 1240 krooni ulatuses ega ka väiksemates summades. Kostja jaoks on küsitav hagiavalduses toodud TxxxxPxxx soov täita võlgnevuse vabastamise arvelt oma ülalpidamiskohustust tulevikus ja maksta elatist veel alaealistele lastele Kxxxxx Pxxxxx ja Ixxxxx Pxxxxx, kes elavad xxxxxxxx Lastekodus „xxxxxxxxxxx“. Txxx Pxxx eelnevat käitumist arvestades on eeltoodu vähetõenäoline. Kostja ei nõustu hageja kohustuste vähendamisega kostjale võlgnetava summa ulatuses ja soovib, et hageja täidaks oma kohustuse kostja ees.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 27.10.2010. a. Kohtuistungil jäid pooled varem avaldatud seisukohtade juurde. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostjad vaidlesid sellele vastu.

Kohtu seisukoht Hageja on esitanud kaks nõuet: 1) elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude mõlema kostja s.o Jõgeva linnavalitsuse ja Jõgeva vallavalitsuse vastu; 2) elatise vähendamise nõude ühe kostja s.o Jõgeva linnavalituse vastu. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt: täies ulatuse elatise võlgnevusest vabastamise nõudes ja osaliselt elatise vähendamise nõudes.

I Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamine Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (edaspidi PkS, vastu võetud 18.11.2009. a, RT I 2009, 60, 395) § 210 lg 2 näeb ette, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja elatisevõlg on tekkinud enne PkS jõustumist, siis tuleb hageja nõudele tema elatisevõlast vabastamiseks kohaldada varem kehtinud seadust. Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi vana PkS) § 71 nägi ette, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Hageja suhtes on algatatud elatise sissenõudmiseks täiteasjad (t lk 26-27): - 047/2008/2290 Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsuse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva linnavalitsus, täitmisel elatise võlgnevus kuni juuni 2008.a; - 047/2008/1531 Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsuse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva linnavalitsus, täitmisel nn jooksev elatis alates juuni 2008; - 047/ 2008/70 Tartu Maakohtu 06.06.2007.a määruse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva vallavalitsus, täitmisel elatise võlg perioodi 01.12.2007-05.08.2009 eest. Eeltoodule lisaks on täitmisel ka Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsusega Mxxxxxx Txxxxxxx kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus kuni 30.09.2006.a. Nimetatud võlgnevus ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt 01.03.2010.a väljastatud õiendist (t lk 26-27) nähtub, et sama kuupäeva seisuga oli Txxx Pxxxxelatisevõlg Jõgeva Linnavalitsuse ees 147 665.31 krooni (047/2008/22902 asjas 110 003.81 krooni, 047/2008/1531 asjas 37661.50 krooni) ning elatisevõlg Jõgeva Vallavalitsuse ees 25000 krooni.

Hageja Txxx Pxxx on esitanud tõendid selle kohta, et ta on töövõimetu. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 27.10.2009.a otsusega nr 560618 (t lk 20) on tuvastatud, et Txxx Pxxx on töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent on tal 90 % ja põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse kestus on alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Esmakordselt on töövõime kaotus tuvastatud hagejal 2004. aastal. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 27.10.2009. a otsusega nr 560619 ( t lk 21-22) on tuvastatud Txxx Pxxxx esineb sügav puue kestusega kaks aastat, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Ekspertarst on otsuses leidnud, et Txxx Pxxxx on puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahendite kasutamisele 203 % sotsiaaltoetuse määrast kuus kestusega alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Seega esineb hageja puhul olukord, mida reguleeris vana PkS § 71: hageja võlgnevus on tekkinud tema haiguse tõttu. Kuigi kostjad esitasid vastuväiteid ka selles, et hageja ei ole alates 1987.aastast töötanud ega osalenud ka oma laste ülalpidamisel, tuleb asja lahendamisel jääda ikkagi õigusliku olukorra kujunemise ajalistesse raamidesse. Elatis oli välja mõistetud 15.10.2004.a otsusega alates 06.09.2004.a, hagejal tuvastati töövõimetus esmakordselt samal aastal. Seega ei oma asja tähtsust, mis põhjusel hageja ei töötanud ja võimalik, et ei pidanud oma lapsi ülal enne 2004.a septembrit.

Txxx Pxxx sissetulekuks on töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 31796 (II tl 23) alusel makstakse Txxx Pxxxxx töövõimetuspensioni alates 01.04.2010. a kuni 31.08.2011. a 3448 krooni kuus. Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2009. a otsuse nr 11392P-6 alusel makstakse Txxx Pxxxxx alates 01.09.2009. a kuni 31.08.2011. a puudega tööealise inimese toetust 812 krooni kuus. Seega Txxx Pxxxxsissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega töövõimelise inimese toetus kokku 4260 krooni kuus.

Kohtutäitur Ivi Kalmet on teinud 18.05.2010. a riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille alusel on otsustatud täiteasjas nr 047/2008/70 Jõgeva Vallavalitsuse elatisevõla nõude täitmiseks teha kinnipidamisi Txxx Pxxx sissetulekust selliselt, et temale makstavast riiklikust pensionist jääks alles 2175 krooni. Hageja väitel on kohtutäitur lisaks osale töövõimetuspensionist arestinud temale makstava puudega töövõimelise inimese toetuse. Seega Txxx Pxxx kasutusse jääb vabu rahalisi vahendeid 2175 krooni kuus. Txxx Pxxx elab üürilepingu (II tl 35-36) alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxorteris. Vastavalt üürilepingu punktile 2.1. kohustub ta üürnikuna tasuma korteri kasutamise eest üüri

750 krooni kuus. Üürilepingu punkti 2.3. kohaselt kohustub hageja lisaks üürile tasuma kõik korteriga kaasnevad kommunaalkulutused ja elektrienergia tarbimise kulu vastavalt arvesti näidule. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud tõendina KÜ xxxxxxxxxxxxx 31.01.2010. a arve nr 10-01-082 (II tl 37), mille järgi kuulub 2010. a jaanuarikuu eest haldusteenuse, remondimaksete, veeja kanalisatsiooni ning üldvee eest maksmisele 520,54 krooni. Vastavalt Jõgeva Elamu AS 31.01.2010. a arvele nr 320509 (II tl 38) kuulus 2010. a jaanuari eest olmejäätmete konteineri üüri eest tasumisele 35.80 krooni. AS Eraküte arvest (II tl 39) nähtub, et 2010. a jaanuarikuu eest kuulus korteris tarbitud soojaenergia eest tasumisele 1449,

60 krooni. Eesti Energia AS on esitanud korteris tarbitud elektrienergia eest arve (II tl 40) 2010. a jaanuarikuu eest summas 341,10 krooni. Nimetatud tõendite põhjal tuleb hagejal talveperioodil tasuda eluaseme eest üüri ja kommunaalmakseid kokku ca 2756 krooni. Hageja väitel on ta 2010. a talvel saanud kommunaalkulude katteks osaliselt toimetulekutoetust Jõgeva Linnavalitsuselt (I tl 57). Txxx Pxxxxväitel on muudeks vältimatuteks püsikuludeks: 1) kulud toidule 1300 krooni kuus, 2) sidekulud 45 krooni kuus, 3) kulud tervishoiule 300-400 krooni kuus ja 4) kulud hügieenitarvetele 200 krooni kuus. Txxx Pxxx teatel peaksid tervishoiukulud olema suuremad, aga hageja ei jõua ravimeid välja osta.

Eeltoodust nähtub, et Txxx Pxxx varaline seisund ei võimalda tal tekkinud elatisvõlga tasuda. Tal puudub ka igasugune registreeritav vara, mida oleks võimalik elatisvõla katteks realiseerida. Arvestades, et Txxx Pxxxx on töövõime kaotus 90 %, siis ei ole tema tööle asumine ja sissetuleku suurenemine tõenäoline. Kohus leiab, et sellega esineb mõjuv põhjus Txxx Pxxx vabastamiseks täielikult kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vana PkS § 71 alusel. Kohus vabastab hageja elatise võlgnevuse tasumisest hagi esitamise seisuga, s.o võlgnevusest, mis on tekkinud kuni 31.05.2010.a. Alates 01.06.2010. on hageja kohustatud tasuma kogunenud elatist summas, mida kohus käsitleb allpool.

II Elatise vähendamine Kehtiva PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja lapsed Kxxxxx Pxxxxja Ixxxxx Pxxxxon hagejalt ära võetud, elavad lastekodus ja nende eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Linnavalitsus. IxxxPxxxxon saanud täisealiseks 05.08.2009.a ja tema ülalpidamises hageja enam osalema ei pea. PkS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr

90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab ühele lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. PkS § 102 lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PkS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul esineb olukord, kui on põhjendatud elatist vähendada alla PkS §

101 lg-s 1 ettenähtud määra ja see on reaalselt toimunudlähtudes 15.10.2004.a kohtuotsusega Jõgeva Linnavalitsuse kasuks välja mõistetud elatisest 2480 krooni mõlemale lapsele kokku, s.o 1240 krooni kummagi lapse kohta, mis on tunduvalt alla käesoleval ajal kehtiva seadusjärgse elatise miinimummäära. Kohus leiab, et hageja ei ole võimeline tasuma elatist ei seaduses sätestatud miinimummääras ega ka kohtu poolt varem välja mõistetud määras. Kohus leiab, et elatist tuleb vähendada. Hageja igakuine sissetulek on pension 3448 krooni kuus: Arvestades sissetuleku ühetaotluse jagamise põhimõtet (PkS § 102 lg 23 teine lause), tuleb elatise suuruseks 1149 krooni, mis on veidi väiksem kui 15.10.2004.a otsusega välja mõistetud. Kohus arvestab asjaolu, et hageja on töövõimetu. Teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Arvestades hageja töövõimetust ning tema majanduslikku seisundit, leiab kohus, et on põhjendatud hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine 1000 kroonini ühe lapse kohta kuus. Sellisel juhul jääks hagejal enda ja laste ülalpidamiseks vahendeid enamvähem ühetaoliselt. Elatist vähendab kohus alates hagi esitamisest s.o 31.05.2010.a Kohus põhjendab oma seisukohta ka sellega, et ei saa seda hageja huve ettepoole laste huvidestlastel on õigus saada vanemalt ülalpidamist ja iga vanem on kohustatud seda tegema. Samuti on märkimisväärne, et hageja on näidanud oma igakuisteks kuludeks 4795- 4995 krooni kuus, samas kui ta leiab, et lastele peaks piisama 1500 kroonist kuus. Kohus leiab, et selline sissetuleku jagamine oleks ebaõiglane ja laste huve kahjustav. Seetõttu tulebki jagada vanema sissetulek tema ja laste vahel ühetaoliselt. Kohus vabastab hageja ka elatise võlgnevuse tasumisest, mistõttu jääks tal vabu vahendeid jooksva elatise tasumise kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust hageja töövõimetuse tekkimise põhjus. Kostja, Jõgeva Vallavalitsuse, esindaja väitel on hageja töövõimetuse põhjuseks alkoholi liigtarvitamine. Kohus lähtub elatise maksmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramisel faktilisest olukorrast ning hageja majanduslikust seisundist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Hageja esindaja menetluskulud jätab kohus riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik