2-10-30659/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-30659

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-30659 Tsiviilasi Txxx Lxxx hagi Mxxxx Jxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Lxxx ( isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: MxxxxJxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi aeg 20. oktoober 2010

RESOLUTSIOON

Mõista Mxxxx Jxxxxxxxxx välja lapse Hxxxxx Jxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks elatis ja kohustada Mxxxx Jxxxxxxxx makstma alates 28. juunist 2010 iga kuu elatiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni Txxx Lxxxxx kontole nr . 10102022601003 SEB Pangas.

Laps Hxxxxx Jxxxxx on õigustatud ülalpidamist saama kuni täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanuna, kui jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Mxxxx Jxxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 Txxx Lxxx esitas 28.06.2010.a kohtule hagiavalduse Mxxxx Jxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealine laps Hxxxxx Jxxxxx, kes elab hageja juures. Hageja on märkinud lapse vajadusteks ühes kuus 2300 krooni (kuluartiklid kuus lapsele: eluasemele 500 krooni, toidule 500 krooni, sidekulud 100 krooni, kulutused tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmisele 200 krooni, riietelejalanõudele 300 krooni, muud vältimatud püsikulutused 300 krooni, kokku lapsele 2300 krooni. Hagejale kuulub korter Jxxxxxx, tema igakuine sissetulek on 10 000 krooni. Kostjale kuulub korter Txxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2175 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama. Määrus koos hagimaterjalidega on kostjale isiklikult üle antud 03.08.2010 a (tl 9). Kostja esitas vastuse hagile 24. augustil. Oma vastuses võtab hagi õigeks, tunnistab nõuet, kuid nõutav summa on temale ülejõu käiv. Kostjal puudub stabiilne sissetulek, on alates 08. juunist 2010 töötuna arvel, otsib aktiivselt tööd. Käesoleval ajal elatub kostja Tartu Linnavalitsuse poolt makstavast toimetulekutoetusest. Elatist saab hakata maksma stabiilse sissetuleku tekkimise korral. Kostja avadas soovi sõlmida hagejaga kompromiss. Hageja kohtuvälist kompromissi sõlmida ei soovinud.

Kohus TsMS § 230 lg.5 alusel nõudis andmed kostja varalise seisundi kohta kindlustusandjatelt, maksuja tolliametilt, sotsiaalkindlustusametilt. Neist andmetest nähtub, et kostjale ei maksta pensione ega muid riiklikke toetusi (tl 31), temaga ei ole sõlmitud kehtivaid kindlustuslepinguid (tl 27, 34). Kohtu käsutuses olevatest andmebaasidest nähtuvalt kuulub hagejale korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxx (tl 20) ja kostjale korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn (lk 22-24).

Kohus korraldas asja läbivaatamiseks kohtuistungi 20. oktoobril 2010.

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja kirjalikule vastusele midagi lisada ei soovinud, kinnitas vastuses toodud väiteid raske majandusliku olukorra kohta.Kostja saab linnavalitsuselt toimetulekutoetust, eluasemekulud kompenseeritakse. Igakuiselt jääb elamiseks 1000 krooni suurune summa. Kostja on aktiivne tööotsija, erialane haridus puudub, kuid on teinud mitmesuguseid töid ehitusel. Aegajalt teeb juhutöid. Hageja seletas istungil, et kooselu kostjaga lõppes viimase alkoholilembuse ja vägivalla tõttu. Hagejal on peale ühise lapse kostjaga veel viis last. Hetkel on hageja kahe väiksema lapsega kodus, saab emapalka ja abikaasa toetab. Samuti on kolme esimese poja isa kogu aeg toetanud. Hageja on enne noorimate laste sündi käinud tööl Soomes, on toime tulnud. Kostjaga kompromissi sõlmima ei ole nõus, kuna on seda püüdnud aastaid tulutult teha. Hageja selgitas, et kostja pole kunagi tööl käia tahtnud, oli aastaid vanaema ülalpidamisel, raha, mis juhutöödest teenis, kulus alkoholi peale. Kostja avaldas, et hiljemalt sel või järgmisel aastal oleks reaalne tööle saada. Kostja sõnade kohaselt ei ole tal laene pankade ega kiirlaenukontorite ees, samuti ei oma sõidukeid. Poeg Hxxxxxxon tema ainus laps. Kostja nõustus hageja nõutud elatisega maksta lapsele 2175 krooni kuus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada.

3 Pooltel on ühine alaealine laps Hxxxxx Jxxxxx (sünnitunnistus tl.6), kes on ülalpidamist saama õigustatud isik Perekonnaseaduse § 97 p.1 järgi ja tema isa kui üleneja sugulane on ülalpidamiskohustuslane (PkS § 96). Seega tuleneb Mxxxx Jxxxxxx kohustus alaealisele lapsele ülalpidamist anda seadusest. Perekonnaseaduse § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. § 99 lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 96, 97 järgi on alaealine laps Hxxxxx Jxxxxxx ülalpidamist saama õigustatud isik ja MxxxxJxxxxx ülalpidamist andma kohustatud isik. PkS § 100 lg.3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lase ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Hinnates elatise suurust PkS § 99 lg.1 tingimuste alusel, tuleb järeldada, et lapse vajadused on esitatud minimaalses ulatuses ja lähtudes väga kokkuhoidlikust ja ökonoomsest eluviisist. Seda kinnitas ka hageja kohtuistungilet on arvestatud ainult Hxxxxxxxx minevaid kulusid, igati püütud oma rahadega hakkama saada. Hxxxxx on terve laps ja tervisekulusid eriti ei ole, tavapärastele kuludele lisanduvad kulud muusikakoolile. Lapse vajaduste suurust ei eita ka kostja. Asjas on vaidlus sellel pinnal, et kostjal puuduvad stabiilsed vahendid elatise maksmiseks ja ta sooviks sõlmida kompromissi selle kohta, et elatist hakkab maksma ajast, mil saab stabiilse sissetuleku ehk töö. Hageja sellega ei nõustu.

Kohus on seisukohal, et ülalpidamist andma kohustatud isikulapse isavabastamiseks lapsele ülalpidamise andmisest ei ole alust. PkS § 100 lg.3 näeb ette võimaluse vanematel endil kokku leppida ja kindlaks määrata, missugusel viisil ja millise ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Selline kokkulepe võimaldaks teha järelandmisi ja määrata näiteks elatisesumma mõneks perioodiks väiksemana. Hageja ei nõustu sellist kokkulepet sõlmima ja kohus märgib, et hageja keeldumine on põhjendatud, arvestades hagejale teadaolevaid asjaolusid kostja eluviisi ja võimaluste kohta. PkS § 102 lg.1, lg.2 osutab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ole tema kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma. § 102 lg.2 teine lause ütleb, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära peavad olema mõjuvad põhjused ja seadusandja ei pea mõjuva põhjuse all silmas töö puudumist. Kohus nõustub sellise lähenemisega ja on seisukohal, et kui vanem objektiivselt on võimeline sissetulekut teenima, siis tuleb tal obligatoorselt ka ülalpidamise andmises osaleda. Sellisel juhul perioodil, mil ülalpidamise andmiseks mingitel kaalukatel põhjustel võimalus puudub, koguneb elatisevõlgnevus, mis tuleb koheselt heastada järgmisel võimalikul perioodil. Käesolevas asjas on kostja isik, kellel puuduvad igasugused muud kohustused kolmandate isikute ees ja tema alaealine laps on õigustatud isikute järjestuses esikohal. Kostja on parimas töömeheeas isik, kellel on kohustus teha pingutusi oma lapse ülalpidamiseks, s.h. selleks sissetuleku saamiseks ja oma sissetuleku kasutamiseks lapse heaks. Kostjal ei ole ühtki takistust sissetuleku teenimiseks mistahes summades. Ka seni on kostjal olnud võimalus teenida sissetulekut juhutöödest ja tal ei ole olnud objektiivseid takistusi juba varasematel perioodidel lapsele ülalpidamise andmiseks või selleks säästude kogumiseks. Kostjal tuleb

4 arvestada, et kui tal tänasel päeval ei ole piisavat sissetulekut lapsele elatise maksmiseks nõutud miinimummääras, siis tuleb see elatis maksta tagantjärele. Elatisenõue ei aegu. Kohus mõistab elatise kostjalt välja taotletud miinimummääras, arvestades sealjuures ka neid lapsele vajalikke kulutusi PkS § 99 lg.2 järgi, mida tuleb teha tema võimete ja huvide arendamiseks nüüd ja edaspidi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lapse ülalpidamise kulud on juba pikka aega ainult hageja kanda, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg.2, lg. 3 alusel kostja kanda.

Ülle Raag Kohtunik