2-07-45599/40 · Tallinna Ringkonnakohus

1(4) Tsiviilasi nr: 2-07-45599

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-45599 Tsiviilasi J. K. hagi F. B. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 27 000 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F. B. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Piret Simm Kostja F. B. (sündinud XX.XX.XXXX), esindaja vandeadvokaat Maire Arm Kohtuistungi toimumise aeg 25. oktoober 2010 RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 2. F. B. apellatsioonkaebus rahuldada. 3. Poolte menetluskulude jaotus otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemustele.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED: Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(4) Tsiviilasi nr: 2-07-45599 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud J. K. (hageja) esitas 30.12.2007 Harju Maakohtule F. B. (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada oma XX.XX.XXXX sündinud poja T. A. K. (laps) põlvnemise kostjast ning mõista kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja elatis 6655 krooni kuus alates hagi esitamisest. 18.05.2010 kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja elatis 4114 krooni. Hagi kohaselt tutvusid pooled 2006.a veebruaris Itaalias ja pooltel tekkisid lähisuhted. Hageja sai 2006.a mais teada oma rasestumisest ja teavitas sellest koheselt kostjat. Peale lapse sündimist poolte suhted katkesid. Hageja igakuine töötasu on 5000 krooni, igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks 8270 krooni. 18.05.2010 kohtuistungil täpsustas hageja, et lapse ülalpidamise kulud ühes kuus on 6800 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja eitas, et on lapse isa, kuna pooltel intiimsuhted puudusid. Hageja töötas Itaalias ööklubis, pakkudes eskortteenust. Hageja puutus kokku mitmete meestega, kellega tal olid ka intiimsuhted. DNA ekspertiisiga kostja ei nõustunud usulistel kaalutlustel. Kostja leidis, et elatise suurus on täiesti põhjendamata, kuna hagiavaldusest ei nähtu lapse vajalikud kulud.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 21.06.2010 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et XX.XX.XXXX sündinud T. A. K. põlvneb kostjast, mille kohta teha kanne lapse sünniakti, ja mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatise 3000 krooni kuus alates 30.10.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja ei täitnud kohtumäärust DNA ekspertiisi läbiviimiseks, loobudes seega menetlusõigusest tõendada oma vastuväited, et ta ei ole alaealise lapse isa. Hageja poolt esitatud seletusi ja tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et esitatud asjaolud lubavad kostjat lapse isaks pidada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et laps ei põlvne kostjast.

Maakohus, tuginedes TsMS §-le 346 lg 2, palus erinõude täitmise korras ära kuulata kostja ja küsida temalt, kas ta võtab hagi õigeks ja nõustub tasuma lapsele elatist 6655 krooni kuus ning kas ta soovib osaleda ja asja arutada kohtuistungil. 25.01.2010 toimunud Modena Kohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt lükkas kostja tagasi kõikvõimalikud lapse tunnistamisse puutuvad süüdistused, keeldudes vastamast talle esitatud küsimustele.

Kohus lähtus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest vastavalt PKS § 58. Vanematel on PKS § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 lg 1 alusel teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse PKS § 61 lg 2 kohaselt kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja vastuväited elatusraha suurusele on põhjendatud. Hageja poolt esiletoodud kulutusi on võimalik optimeerida. Hagiavalduse kohaselt on igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks 8270 krooni, millest 1500 krooni on lapsehoidja kulu. Lapsehoidjaks on hageja ema. Kohtu hinnangul ei ole vajadus lapsehoidja järele leidnud piisavalt tõendamist. Lapsehoidja teenuse kasutamine ei ole lapse

3(4) Tsiviilasi nr: 2-07-45599 erivajadus, vaid hageja valik. Kohus arvestas, et laps käib lasteaias. 18.05.2010 kohtuistungil täpsustas hageja lapse kulutusi ja palus kostjalt välja mõista elatis lapsele 4114 krooni (koos tulumaksuga). Hageja hinnangul kulub lapse toidule 2000 krooni, riietele 1200 krooni, ortopeedilistele jalanõudele 500 krooni, mängudele 300 krooni, lapsehoidjale 1500 krooni, eluasemele 700 krooni. Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel, et lapse ülalpidamiskulud on kandnud hageja, samuti lapse vanust ja tema eakohaseid vajadusi ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on hagi kohaselt teine alaealine laps. Maakohus leidis, et põhjendatud elatusraha suurus on 3000 krooni. Vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Hageja esitas hagi 30.10.2007.

Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et kohus tuvastas ebaõigesti lapse põlvnemise kostjast. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et pooltel olid intiimsuhted. Kohus ei arvestanud kostja poolt esitatud tõenditega (fotod ja filmilõik), millest nähtub, et hageja on eeldataval rasestumise perioodil koos teiste meestega reisil. Kohus ei hinnanud Itaalia kohtus erinõude korras antud kostja ütlusi, kus ta eitas igasugust intiimset suhtlust hagejaga. Kostja ei ole kinkinud hagejale hõbedast käevõru ega andnud hagejale paberile kirjutatud telefoninumbrit. Kohtule esitatud pildid hagejast ei ole tehtud kostja kodus, vaid eeldatavasti klubis, kus hageja töötas. Kostja keeldus DNA ekspertiisist seoses usuliste veendumustega. Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 42, kuna hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks, et pooled olid lapse eostamise ajal intiimsuhtes. Seni kuni hageja ei ole esitanud ühtki tõsikindlat tõendit, mis lubaks eeldada kostja isadust, ei saa nõuda kostjalt oma usuliste veendumuste rikkumist DNA ekspertiisi andmisega ja usuliste veendumuste rikkumisest keeldumist ei saa käsitleda oma usuvabadust kaitsva isiku kahjuks.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). TsMS § 656 lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on rikkunud menetlusnorme ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldad.

Maakohus kohaldas õigesti asjas materiaalõiguse normi, kui märkis, et kohaldamisele kuulub PKS § 42 lg 1 ja 2. PKS § 42 lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja keeldumine DNA- ekspertiisi minekust on käsitletav loobumisena tõendada oma vastuväidet, et ta ei ole lapse isa. Kohus saaks tugineda sellisele keeldumisele üksnes juhul, kui esinevad muud asjaolud, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada ja hageja on oma väited tõendanud. Kohtu käsitlus, et asjas ei ole kostja esitatud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et T. A. K.

4(4) Tsiviilasi nr: 2-07-45599 ei põlvne kostjast, ei võta hagejalt tõendamiskoormust oma väidete tõendamisel. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormus nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendeid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2008.a lahend nr 3-2- 1-137-07).

Kohus on tuginenud hageja seletustele tutvumise ja koos veedetud aja veetmise ning kostja faktilise käitumise kohta (nimelise graveeringuga käevõru kinkimine ja omakäelise telefoninumbri paberil andmine). Käesolevas asjas puudub kostja omaksvõtt, et koos veedeti aega kostja korteris, et kostja hagejale käevõru kinkis või telefoninumbri andis, mistõttu ei saanud kohus nimetatud hageja väiteid lugeda tõendatuks. Põhjendatud on kostja vastuväide, et käevõru või telefoninumbri olemasolu fakt hagejal iseenesest ei võimalda väita, et kostja on need esemed hagejale andnud. Toimikus olevatel fotodel ei esine hageja ja kostja kordagi koos, samuti ei võta kostja omaks, et fotod on tehtud hageja poolt nimetatud kohtades, mistõttu tuleb fotodega tõendatavaid asjaolusid täiendavalt tõendada teiste tõenditega. Kuivõrd põlvnemise tuvastamine elavast isikust ei ole hagita perekonnaasi ja seda menetletakse hagimenetluses, ei saanud kohus asjaolude tõendamiseks lugeda piisavaks menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2).

Hageja on maakohtus toimunud istungil seletanud, et kostjaga veedeti aega ka kolmandate isikute juuresolekul, käidi külas kostja sõpradel, poolte suhetest oli teadlik hageja tööandja. Samuti on hageja väitnud, et pooltel tekkis hageja rasedusest teada saamisel diskussioon ühekordse rahasumma maksmise üle ja hagejal on olemas sellekohane e-kirjavahetus. Samuti ilmneb protokollist, et pooled on saatnud vastastikku isiklikku laadi sms-e. Asja uuel arutamisel on hagejal võimalus täiendavalt esile tuua asjaolud, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas kostja võib olla lapse isa. Kohtul tuleb esiletoodud asjaolude pinnalt teha hagejale ettepanek tõendite esitamiseks ja selgitada, millised on lubatavad ja asjakohased tõendid nimetatud asjaolude tõendamiseks (TsMS § 392 lg 4). Põlvnemisasjas on kohtul õigus tõendeid ka omal algatusel koguda (TsMS § 230 lg 3). Pooltevahelise läbikäimise asjaolusid saab tõendada tunnistajate ütluste, poole vande all antud seletuse ja dokumentaalsete tõenditega (e-kirjavahetus, sms-de väljatrükid jne). Tunnistajaid on Euroopa Liidu liikmesriigis Itaalias võimalik üle kuulata Nõukogu määruse alusel 1206/2001 28. maist 2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tsiviilvõi kaubandusasjades tõendite kogumiseks.

Kuivõrd elatise väljamõistmise eelduseks on isiku põlvnemise tuvastamine, tuleb otsus tühistada tervikuna ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav