2-10-16550/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. N. K. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. K.`ilt elatis igakuise elatusrahana N. K. kasuks poja S. K. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 09.04.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja S. K. täisealiseks saamiseni, s.o. 01.01.2018 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

4. Menetluskulud jätta täies ulatuses V. K. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-10-16550 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

N. K. hagi V. K. vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg 10.november 2010 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

N. K. ( IK xxx, elukoht: xxx)

V. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

2 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni

2 000 (kaks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 09.aprillil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 01.01.2000.a. sündinud poeg S. K.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise lapse S.

K. ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

KOSTJA VASTUS

2. Kohtule 28.aprillil 2010 esitatud vastuses palub kostja elatise maksmine peatada, kuna ta on töötuna arvel tööhõiveametis ja ei ole suuteline elatist maksma. Samuti tasub ta igakuiselt laenumakseid summas 1320 krooni asjade eest, mis jäid hagejale. Niipea, kuid kostja leiab töö, hakkab ta elatist maksma.

KOHTUISTUNG

3. 10.11.2010 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja palus elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest s.o 09.04.2010 ning hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja istungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära hageja seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusele kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

3 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

6. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

7. Hagi on õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et N. K. V. K. on alaealise lapse S. K. vanemad, seega on N. K. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

12. Kuivõrd sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustustest, kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast, so. 09.04.2010. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse S. K. (sündinud 01.01.2000.a.) ülalpidamiseks alates 09.04.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuni S.

K. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

4

13. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

15. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivitamatu täitmine

16. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik