2-07-47833/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. november 2010 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-47833 Hagi ese Ü V hagi A V vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised Hageja Ü V (

kostja A V (

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista A Vlt (V) Ü V kasuks elatis alates alates 01. juulist 2007 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni lapse kohta kuus kuni 31. detsembrini 2007 ja alates

01. jaanuarist 2008 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)krooni lapse kohta kuus poja M V ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. ja tütre M M V ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 17. 10. 2008.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 14.11.2007.a. esitas Ü V kohtule hagi A V vastu lastele elatise nõudes. Hageja on hinnanud oma kahe lapse – M M V ja M V – vajadusteks kokku 6200 krooni (3550+2850). Oma sissetulekuteks on hageja märkinud palga 4730 krooni ja lk 2

töövõimetuspensioni 1542 krooni. Hagis taotleb hageja kostjalt laste ülalpidamiseks elatise kokku 6000 krooni kuus väljamõistmist alates 01.07.2007.a.

Kohus tegi hagejale ettepaneku hagi täpsustamiseks, kuid hageja seda ei teinud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 23/. Kostja väitel puudub tal püsiv sissetulek ja seetõttu ei ole tal võimalik maksta elatist nõutud summas. Ajavahemikus 01. 02. 2005 kuni 09. 03. 2009 puudus kostjal ametlik sissetulek. Kostja on lapsi toetanud vastavalt võimalustele, mille kohta esitas pangaülekanded //t.l. 24-27/ maksete kohta keskmiselt kord aastas ja ühe Westen Unioni kviitungi.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Sissetulekuna on kostja deklareerinud 15 990 krooni kuus /t.l. 30/, millele lisandub sotsiaaltoetus 300 krooni. Kuludena märgib kostja kindlustusmaksed 2399 krooni kuus, ettevõtlusega kaasnevad kulud 2399 krooni, maksud 677 krooni, õppelaenud . Enda ja pereliikmete püsikuluna on kostja märkinud eluaseme kulud 14 133 krooni, kulutused toidule 6240 krooni, laste koolikulud 300 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased ).

PkS § järgi

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PkS § 98 lg. 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste M-M V ( ja M V ( bioloogilise isana on kohustatud võtma osa laste ülalpidamisest.

Kostja ei ole oma kohustust lapsi ülal pidada täitnud mõistliku hoolsusega ja on esitanud kohtule vaid üksikud pangaülekanded (viis ülekannet nelja aasta jooksul?). Mistõttu esitatud hagi on põhjendatud.

PkS § 99 lõike 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on laste vajadusteks arvestanud kokku 6400 krooni. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. Seetõttu peaks poole sellest kulust e. vähemalt 3200 krooni kandma kostja.

lk 3

PkS § 100 lg. 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lõike 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

PkS § 101 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (lg. 1)Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg. 2). Vabariigi valitsus oma 21. detsembri 2006.a. määrusega nr. 273 kehtestas töötasu alammääraks alates 01. jaanuarist 2007 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800.- krooni. Vabariigi valitsus oma 20. detsembri 2007.a. määrusega nr. 254 kehtestas töötasu alammääraks alates 01. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Vabariigi valitsus oma 11. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates 01. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Kohus , lähtudes eelkõige laste huvidest, mõistab kostjalt elatise välja seadusejärgses minimaalmääras vastavalt eeltoodule, e. alates 01. juulist 2007 1800 krooni kuus ja alates

01. jaanuarist 2008 2175.- krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.

PkS § 102 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg. 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes

1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on kohtu hinnangul asunud oma varalist seisundit näitama halvemana tegelikust. Teades oma kohustusest pidada ülal oma alaealisi lapsi, on ta võtnud endale põhjendamatult kõrgeid kohustusi (auto kindlustused, õppelaenud jne.). Kohtule on esitatud tõenditest (arvestades kostja poolt välja toodud kulutusi) jäänud mulje, et kostja on asunud oma tegelikke sissetulekuid varjama. Kohustusi saab kohustatud isik võtta vaid siis, kui on tagatud elatise maksmise kohustuse täitmine tema poolt.

Kohus asub seisukohale, et kostja on kohustatud oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks tegema kõik endast oleneva ja selle nimel aktiivselt käituma. Kostja ülalpidamisel on küll veel üks alaealine laps, kuid see ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks alla selle seaduses ettenähtud minimaalmäära, kuna kostja ei ole lk 4

tõendanud, et jääks ise või jääks tema ülalpidamisel olev laps elatise maksmisel halvemasse seisundisse kui elatist saavad lapsed. Kostja on töövõimeline isik, kelle võime elatist teenida ei ole piiratud.

Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et otsuse tegemise ajaks on mõlemad lapsed saanud täisealiseks(varem ei õnnestunud kohtul hagi kostjale kätte toimetada).

Menetluskulud TsMS § 162 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja riigilõivu, mille maksmisest hageja oli vabastatud.

Kohtunik: Külli Mõlder